3-2-1-52-08

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-52-08 Tartu,

1. juuni
2. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull OÜ Aktiva Finants hagi Valery Demidovichi vastu 1965 krooni 80 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-8066 Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus Kohtutäitur Mati Kadak
5. mai
6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
7. jaanuari
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Osaühing Aktiva Finants esitas
10. juunil
11. a Tallinna Linnakohtule (alates
12. jaanuarist
13. a menetles asja Harju Maakohus) hagiavalduse Valery Demidovichi vastu 1965 krooni 80 sendi saamiseks. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks Tallinn, Xxxx tn xx-x. See aadress on kostja elukohaks ka rahvastikuregistri ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ja Haigekassa andmetel. Kohtul ei õnnestunud nimetatud aadressil kostjale kohtudokumente ja hagiavaldust posti teel ega politseiosakonna kaudu kätte toimetada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on deklaratsiooni järgi kostja aadress Jõhvi, Narva mnt
14. Kohtul ei õnnestunud ka sellel aadressil kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Harju Maakohus kohustas
15. aprilli
16. a määrusega hagejat esitama andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. Hageja esitas
17. juunil
18. a maakohtule taotluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu ja tasus kättetoimetamise kulude katteks 295 krooni (sh käibemaks).
19. Harju Maakohus edastas
20. oktoobril
21. a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 3 alusel menetlusdokumendid (hagiavalduse ühes lisadega ja kohtuteate) kohtutäitur Mati Kadakule (edaspidi kohtutäitur), paludes need kostjale kätte toimetada. Maakohtu kirja kohaselt ei ole kostja tegelik viibimiskoht selgunud päringutest rahvastikuregistrisse ja muudesse registritesse, andmed puuduvad ARK-is ning tulemusi ei andnud otsingud Interneti otsingumootori kaudu.
22. Kohtutäitur tagastas
23. septembril
24. a maakohtule menetlusdokumendid ühes menetlusdokumentide kättetoimetamise akti ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Menetlusdokumentide kättetoimetamise akti kohaselt tuvastas kohtutäitur järgmised andmed: 1) alates
25. juunist
26. a on kostja elukoht registreeritud rahvastikuregistris kohaliku omavalitsuse täpsusega; 2) kohtutäituri abi-kuller Marko Pleiats käis
27. septembril
28. a kell 21.45 kostja teadaolevas elukohas aadressil Tallinn, Xxxx tn xx-x, kus selgus, et kostjanimelist isikut ei ela sellel aadressil üle 3 aasta; 3) Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed kostja elu- ja töökoha kohta; 4) kinnistusraamatu andmetel on elamumaa asukohaga Tallinn, Xxxx tn xx-x omanik Aktsiaselts Sampo Liising, kelle andmetel kostja ei ela sellel aadressil. Menetlusdokumentide kättetoimetamise aktile lisas kohtutäitur rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti teabesüsteemi andmete väljatrükid, kohtutäituri tasu otsuse ning allkirjalehe koos menetlusdokumentidega. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt täitis kohtutäitur eeldused, mis on TsMS § 317 järgi ette nähtud menetlusosalisele dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Seetõttu otsustas kohtutäitur menetlusdokumentide kättetoimetamise taotluse esitanult mõista kohtutäituri seaduse (KTS) §-de 242 ja 2527 alusel välja dokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni.
29. Harju Maakohus jättis
30. oktoobri
31. a määrusega kohtutäituri taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tasu saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituril TsMS § 306 lg 3 järgi õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule. Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemise eeldused TsMS § 317 lg 1 p 1 tähenduses ei ole täidetud, kuivõrd kohtule on teada veel kostja aadresse ning on tuvastamata, kas kostja elab nimetatud aadressidel. Kuigi kohtutäiturile saadetud kaaskirjas ei ole kohtule teadaolevad aadressid märgitud, oleks kohtutäitur pidanud enne menetlusdokumentide tagastamist täpsemate juhiste saamiseks pöörduma kohtu poole. Kohtul ei ole alust maksta kohtutäiturile seaduses ettenähtud tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, kui tegelikult jäi dokument adressaadile kätte toimetamata. Kohtutäituri seadusest tulenevalt on kohtutäituri kanda kohtutäituri tasu mittesaamise riisiko, kui tema ametikohustuste hulka kuuluva toimingu tegemine ei vii sihile.
32. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Harju Maakohus jättis
33. oktoobril
34. a määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
35. Tallinna Ringkonnakohus jättis
36. jaanuari
37. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna kohtutäituril ei õnnestunud välja selgitada kostja tegelikku elukohta, oleks kohtutäitur võinud küsida kohtult täiendavaid andmeid kostja võimalike elukohtade kohta. Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine kuulub kohtu sellekohase korralduse alusel TsMS §dest 306 ja 315 lähtuvalt kohtutäituri ametikohustuste hulka ning kohtu juhisest ei saa välja lugeda seda, et kohtutäitur pidi kättetoimetamist üritama üksnes kostja teadaoleva faktilise elukoha aadressil, pidanuks kohtutäitur tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamist allkirja vastu, ja tagastama adressaadi allkirjaga varustatud teatise kohtule. Kohtutäitur võis menetlusdokumendi adressaadile kätte toimetada tulenevalt TsMS §-st 309 mis tahes kohas. Sel juhul oleks kohtutäituri seaduse (KTS) §-s 2527 sätestatu aluseks kohtutäiturile kohtutäituri tasu maksmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
38. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt peab kohus edastama kättetoimetamise avalduses kohtutäiturile kogu info, mis tal on adressaadi kohta teada, sh millistest registritest on otsitud, kuhu aadressidele on dokumendid saadetud jne. Kui kostja tegelik viibimiskoht oli kohtule teada või selgus menetluse käigus, oleks kohus pidanud kohtutäiturit sellest teavitama. Kohtutäitur täitis TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused, sest kostja aadress ei olnud kantud registrisse ega olnud kohtutäiturile ega kohtule muul viisil teada. Seega on kohtutäituril õigus saada tasu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
40. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et praegusel juhul ei ole kohtutäituril õigust saada kohtutäituri tasu. Kohtutäituril on KTS § 2527 lg 2 järgi õigus saada tasu pärast kohtule kättetoimetamisteatise esitamist ja kohtutäituri tasu otsuse väljastamist. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused (vt Riigikohtu
41. mai
42. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-07 ja
43. juuni
44. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-08).
45. Enne
46. jaanuari
47. a kehtinud TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi võis menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul sama seaduse samas osas sätestatud viisil. Selguse huvides on nimetatud sätet muudetud ning alates
48. jaanuarist
49. a kehtiva TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada ka juhul, kui isik ei ela registris märgitud aadressil.
50. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas maakohus
51. oktoobri
52. a kirjaga menetlusdokumendid kohtutäiturile, paludes viimasel need kostjale kätte toimetada. Maakohus nentis, et kostja tegelik viibimiskoht ei ole selgunud päringutest rahvastikuregistrisse ja muudesse registritesse, andmed puuduvad autoregistris ning tulemusi ei andnud otsingud Interneti otsingumootori kaudu (tlk 52). Kohtutäitur tagastas
53. septembril
54. a menetlusdokumendid maakohtule, märkides menetlusdokumentide kättetoimetamise aktis, et kostja elukoht on alates
55. juunist
56. a märgitud rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse täpsusega, kostja ei ela teadaoleval aadressil Tallinnas Xxxx tn xx-x ning Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed kostja eluja töökoha kohta (tlk 60). Asja materjalidest nähtuvalt kulus kohtutäituril kohtu taotluse täitmiseks peaaegu 11 kuud. Asja materjalide kohaselt tegi maakohus pärast kohtutäituri
57. septembri
58. a kirja täiendavaid toiminguid kostja elu- või viibimiskoha tuvastamiseks. Toimikusse lisatud autoregistri päringu
59. oktoobri
60. a väljatrükist nähtuvalt on kostja elu- või asukohaks Jõhvi, Kivi tn 12-3 (tlk 66). Samal kuupäeval tehtud äriregistri päringu väljatrüki kohaselt on kostja OÜ FLOVEL TD (mille aadressina on märgitud Kohtla-Järve, Järveküla tee 71-8) juhatuse liige (tlk 67). Seega sai kohus pärast kohtutäiturilt menetlusdokumentide saamist teada veel andmeid kostja võimaliku elu- või asukoha kohta. Kohtutäituri toimingute tegemise ajal (
61. oktoobrist
62. a
63. septembrini
64. a) kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 lg 2 järgi on kohtutäituril õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole. Kolleegiumi arvates tulenes sellest sättest kohtutäituri õigus nõuda kolmandalt isikult mh andmeid võlgniku elu- või asukoha ja kontaktandmete kohta. Seega oli kohtutäituril õigus nõuda andmeid võlgniku kohta mh riikliku andmekogu töötlejalt. Sama tuleneb viidatud ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) § 65 lg-st 2, mille kohaselt kohtutäituril on õigus juurde pääseda seaduskohaste ülesannete täitmiseks vajalikele liiklusregistrisse kantud andmetele. Kolleegium märgib, et öeldu tuleneb ka alates
65. jaanuarist
66. a kehtivast TMS § 26 lg-st 2 ning
67. novembrist
68. a kehtivast LS § 65 lg-st
69. Eeltoodu alusel ning arvestades kohtutäituri toimingute tegemiseks kulunud aega, leiab kolleegium, et kohtutäitur oleks pidanud tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamine kostjale (vt Riigikohtu
70. mai
71. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-07). Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull