) § 219 lg-st 1 ja § 223 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumise tõttu
lg 1 kohaselt, kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. 28. märtsil 2007 esitas hageja täienduse hagiavaldusele. Hageja taotles kinnistusregistrisse kostja kasuks kantud kasutusvalduse kustutamist. Hageja tugines kasutusvalduse kustutamise nõudes
lg 2 p-le 1 ja lg 2 p-le 2, mille järgi võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse või tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Kostja ei ole kasutusvalduse eset kasutanud ning on jätnud kinnistul asuva elamu rüüstamise objektiks.
lg 2 p-s 2 sätestatud kasu ja kahju vahekorra hindamisel ei saa lähtuda üksnes hageja otsestest kuludest kinnistu korrashoidmiseks kasutusvalduse ajal. Arvesse tuleb võtta ka hageja otsest materiaalset kahju, mida kostja oma tegevusetusega hagejale on põhjustanud.
lg 1 mõtte kohaselt ei peagi kasutusvaldaja mingeid suuremaid remonditöid tegema, see on ikka omaniku kohustus. Kostja väitel ei esine
Kostjal on olnud ning on jätkuvalt huvi hagejale kuuluvat kinnistut koormava kasutusvalduse vastu. Kasutusvaldus ei ole kaotanud tema jaoks tähtsust. Kostja tervislik seisukord on objektiivselt takistanud kostjat igapäevaselt kasutusvalduse objektil viibimast. Hagiavaldusest ei nähtu, milline on olnud omaniku kahju suurus, mis annaks alust kasutusvalduse lõpetamiseks
Hageja ei ole pidanud vajalikuks kahju olemust täpsemalt käsitleda.
lg 2 kohaselt ei vastuta kasutusvaldaja asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega. Hageja ei saa omistada kostjale enda kui ehitise omaniku kohustuste täitmata jätmist. Kostja on seisukohal, et hageja on ise oma tegevusetusega ja omaniku kohustuste täitmata jätmisega pannud aluse kinnistul asuva ehitise lagunemisele ja loonud kunstlikult õigusliku aluse kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemiseks. Tartus Oa 16 asuva kinnistu väärtus on vahepeal tõusnud ca 20 korda, mis on eelduslikult hageja poolt kasutusvalduse lõpetamise ajendiks. 3. Tartu Maakohus rahuldas 17. augusti 2007. a otsusega hagi ning lõpetas Tartus Oa 16 asuvale kinnistule kostja kasuks seatud kasutusvalduse. Maakohus tuvastas kostja kohustuse tahteavalduse tegemiseks kinnistusregistrist kostja kasuks seatud kasutusvalduse kande kustutamiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldatakse
lg 3 järgi § 212 lõigetes 1-2 nimetatud juhtudel vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega peab kohus haginõude rahuldamiseks tuvastama, et kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse (
lg 2 p 1) või on kinnistu omaniku kahju kasutusvalduse jätkamisel oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust (
lg 2 p 2), pidades silmas
regulatsiooni.
lg 1 kohaselt, kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.
lg 2 p 2 rakendamiseks peab kohus hindama kinnisasja omaniku ja kasutusvaldaja kahju/kasu tegelikku vahekorda, kusjuures kasu ja/või kahju seos poolte enda teoga ei ole siinkohal määrava tähtsusega.
lg 2 kohaselt, kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. Eelkõige tuleneb viidatud normist juhis tõendamiskoormise jagamiseks poolte vahel. Kuna pooled sõlmisid kasutusvalduse seadmise lepingu 2. juulil 1999 ning sellest on möödunud vähem kui 10 aastat, siis ei saa eeldada kasutusvalduse tähtsuse kadumist kasutusvaldaja jaoks ja hageja peab sellekohaseid väiteid ise tõendama. 12. aprillil 2007 korraldas kohus Oa 16 asuval kinnistul paikkondliku vaatluse. Paikkondlikul vaatlusel tuvastas kohus, et Oa 16 elamu ei ole elamiskõlblikus seisus ja selles alaliselt ka ei elata.
lg 1 järgi on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Poolte sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingu p 5.2.2 kordab seaduse regulatsiooni. Kuna kasutusvaldaja kohustuseks on teha üksnes asja korrashoiuks vajalikke parendusi ja uuendusi, siis tuleb asja kapitaalremondi kulud kanda asja omanikul. Poolte sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingust ei tulene, kes peaks korraldama Oa 16 elamu renoveerimist. Kohus on seisukohal, et poolte praktikast saab järeldada, et hoone renoveerimise korraldamine jäi kostja kohustuseks. Kuna pooled ei ole sõlminud kokkulepet
lg-s 1 sätestatud kohustuste jaotuse muutmiseks, siis ei vabastanud asjaolu, et hoone renoveerimist korraldas kostja, hagejat kohustusest kanda renoveerimise kulud. Kasutusvaldusega koormatud kinnisasjal asuva elamu renoveerimiskulude kandmise kohustus lasub hagejal. Seetõttu nõustub kohus hagejaga selles, et viimase poolt kasutusvaldusest saadud kahju väljendub muu hulgas elamu renoveerimise maksumuse suurenemises. Tõnis Teppandi arvamuse järgi on renoveerimise maksumus suurenenud ca 2,7 miljoni (3 047 571,88 - 354 713,65) krooni võrra. Isegi kui võtta renoveerimise maksumuse hindamisel aluseks Raimo Kirjavaineni arvamus, on renoveerimise maksumus suurenenud ca 1,35 miljoni (1 721 126 - 354 713,65) krooni võrra. Kostja väitel on tema huvi kasutusvalduse vastu suunatud tulevikku. Samas ei ole kostja näidanud, milles seisneb tema kasutusvaldusest saadav kasu. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kostja oleks saanud kasutusvalduse esemest loodus- või õigusvilja. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid selle kohta, milline oleks tema kasutusvaldusest saadav kasu tulevikus. Kostja ei ole tõendanud kasutusvaldusest kasu saamise fakti. Sõltumata sellest, kas Oa 16 elamu renoveerimistööde maksumuse hindamisel võtta aluseks Raimo Kirjavaineni või Tõnis Teppandi arvamus, on ilmne, et hageja kasutusvaldusest saadav kahju on oluliselt suurem kui hageja kasu. Asjatundjate arvamuse kohaselt on oluline osa ehitise renoveerimise maksumuse suurenemisest seotud Oa 16 elamus kostja tehtud lammutustöödega. Kostja ja tunnistaja Raimo Kirjavaineni ütlustest nähtub, et kostja ei ole elamus pärast 2003. aastat mingeid töid teinud. Samuti ei ole kostja taganud kasutusvalduse eseme üldist heakorda ning on jätnud Oa 16 elamu kolmandate isikute meelevalda. Maakohus leidis, et kostja täielik tegevusetus kolme aasta jooksul olukorras, kus kostja oli Oa 16 elamus teinud olulisi lammutustöid, tõendab, et kasutusvaldus on kaotanud kostja jaoks igasuguse tähenduse. Kostja olukorras mõistlik isik pidi kohtu arvates mõistma, et remonditööde katkestamine ja hoone järelevalveta jätmine võis põhjustada hoone seisukorra olulise halvenemise. Kohus leiab, et kostjal oli vaatamata oma tervislikule seisukorrale võimalik teostada kasutusvaldust kolmandate isikute kaudu ja seetõttu ei saa halvenenud tervise faktiga põhistada huvi jätkuvust kasutusvalduse teostamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1, §-st 642, §-st 177, § 212 lg 2 p-dest 1 ja 2, § 218 lgst 1, 219 lg-st 1, kinnistusraamatuseaduse (KRS) 341 lg-test 1 ja 7, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5, rahuldas maakohus hagi ning lõpetas Tartus Oa 16 asuva kinnistu (kinnistusregistri osa nr 289103) kostja kasuks koormava kasutusvalduse ja tuvastas kostja kohustuse tahteavalduse tegemiseks kinnistusregistrist kostja kasuks seatud kasutusvalduse kande kustutamiseks. Kostja tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus. Maakohus märkis otsuses, et hageja ei tugine enam avaldusele lepingu ülesütlemise kohta, olles sellest loobunud, ja seetõttu ei hinda kohus kasutusvalduse seadmise lepingu võimaliku ülesütlemisega seotud asjaolusid.
lg 2 p-des 1 ja 2 märgitud asjaolud.
lg-st 1, lg 2 p-dest 1 ja 2, lg-st 3, §-st 177 ning kasutusvalduse õiguslikust olemusest tuleneb, et kasutusvaldust kui piiratud asjaõigust saab ühepoolselt lõpetada üksnes erandlikel asjaoludel ning selleks peab esinema kinnisasja omaniku ülekaalukas huvi. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja kasutusvaldusest saadav kahju on oluliselt suurem kui kostja kasu ja see annab hagejale aluse nõuda kasutusvalduse lõpetamist
Maakohus on tõendeid hinnates küll õigesti leidnud, et Oa 16 renoveerimise maksumus on võrreldes selle kasutusvaldusesse andmise aja seisuga 1999. a suurenenud ca 2,7 miljoni krooni võrra. Ekslik on seisukoht, et pooled ei sõlminud kokkulepet
§-s 219 sätestatust erinevalt ja hageja pidi omanikuna kandma maja renoveerimiskulud ise. Seega on renoveerimiskulude suurenemine käsitatav
§-s 212 lg 2 p 2 kohaselt hageja kahjuna. Poolte seletustest asja läbivaatamisel ja ka
§-s 219 sätestatust ning kokkuleppe kohaselt pidi kõik korrashoiukulud kandma kostja, siis ei saa hageja tugineda sellele, et talle on renoveerimiskulude suurenemise tõttu tekkinud kahju, ning nõuda kasutusvalduse lõpetamist
Lepingu lõpetamiseks
lg 2 p 2 järgi ei oleks alust ka juhul, kui renoveerimiskulude kasvu saaks põhimõtteliselt pidada hageja kui omaniku kahjuks. Pooled ei ole kokku leppinud selles, millise tähtaja jooksul on kostja kohustatud renoveerimistööd tegema. Kostja seletuste kohaselt on ta planeerinud töid teha pikema aja jooksul ning on senini teinud töid vastavalt oma võimalustele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on pärast kasutusvalduse seadmist vahetanud seinapalke maja tagumises küljes vasakul pool maja välisukse juures, toestanud I korruse ruumide lagesid kõigis neljas endises eluruumis vaheseinte lammutamise tõttu, valanud tänavapoolse vasaku nurga vundamendile tsementvundamendi vöö ning toestanud samas oleva puitosa. Tunnistaja R. Kirjavainen on andnud ütlusi, et kõnesoleva ehitise juures on tehtud hädapäraseid töid selleks, et peatada maja vajumine ning hoida see seisundis, mis võimaldaks edasiste renoveerimistööde tegemist. Tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et kostja tegevuse tulemusel on peatatud maja vajumine ja seeläbi takistatud maja hävinemine. Renoveerimistööde tegemise tähtaja kokkuleppe puudumise tõttu ei saa kostjat süüdistada ehitushindade kasvu tõttu renoveerimiskulude suurenemises. Seega ei saaks hageja nõuda kasutusvalduse lõpetamist vaatamata sellele, et ehitushindade tõusu tõttu aastatel 1999-2007 on Oa 16 renoveerimiskulud oluliselt kasvanud. Põhjendatud ei ole ka maakohtu seisukoht, et kostja ei ole näidanud ega tõendanud, milles tema kasutusvaldusest saadav kasu seisneb. Apellandi kasutusvalduse kasutuseeliseks on praegusel juhul tema võimalus vastavalt hagejaga sõlmitud kokkuleppele maja renoveerida, seejärel see välja üürida ning ka tema võimalus asuda ise pärast renoveerimist kinnistut kasutama.
lg 2 p-s 2 tähendatud kasutusvaldaja kasu (eriti pikaaegse kasutusvalduse puhul) ei pea ilmtingimata väljenduma pidevas koormatava kinnisasja kasutamises ning sellest viljade saamises. Piisab, kui kasutusvaldajal on säilinud võimalus asja ühel või mitmel viisil kasutada. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja on kaotanud kasutusvalduse vastu huvi
lg 2 p 1 tähenduses.
lg 2 p-s 1 sätestatu kohaldamiseks on vajalik tuvastada, et kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on teinud Oa 16 elamus lammutus- ja toestustöid ajavahemikul 1999�
§-de 218 ja 219 rikkumise kohta. Enne kinnistu kostjale kasutusvaldusse andmist tõstis hageja majast välja üürnikud. Nähtuvalt kohtutäitur Reet Rosenthali koostatud väljatõstmise aktist oli maja elamiskõlbulik, seal olid uksed, põrandad, aknad ja küttesüsteemid. Paikvaatlusel kinnitas kostja, et on vaheseinu osaliselt lammutanud ja toestanud ning on soovinud ühetoalistest korteritest teha suuremad korterid. Selline omavoliline, omanikuga kooskõlastamata vaheseinte lammutamine ja toestamine on oluliselt kahjustanud maja kandekonstruktsioone, mille tulemusena on maja muutunud varisemisohtlikuks. Lammutamise käigus on välja võetud esimese korruse põrandad ning jäetud need suurte aukudena seisma. Eeltoodut kinnitab ka Heiki Pardi tehtud ekspertiis. Ringkonnakohus nõustus, et kostja on maja omavolilise (sh ilma ehitusloata) ja oskamatu tegevuse ja tegevusetusega kahjustanud. Samas ei pidanud ringkonnakohus sellist kostja tegevust hageja õigusi ja vara kahjustavaks. Samuti on ringkonnakohus jätnud analüüsimata ja põhjendamata paikvaatluse ja ekspertiisi tulemuste tähtsuse asja lahendamisel. Need omavad hageja arvates määravat tähtsust, kuna maja on kokku kukkumas kostja tegevuse ja tegevusetuse tõttu.
lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldusse andmisel oli kinnistu hooldatud ning selle oluliseks osaks olev maja remonti vajavas seisukorras. Praeguseks on kostja tegevuse ja tegevusetuse tulemusena kinnistu jäetud hooletusse, maja on muutunud varisemisohtlikuks ja selle pööningul elavad aeg-ajalt kodutud. Samuti ei ole kostja hagejalt ega Tartu Linnavalitsuselt küsinud luba maja vaheseinte lammutamiseks ja ruumide ümberkujundamiseks. Kostja on omavoliliselt, oskamatult ja lohakalt asunud kostjale kuuluvat elamut renoveerima. Hageja on ise kohustatud Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna
lg 2 p 2 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Kui vaadelda kasu ja kahju vahekorda, mis on pooltele osaks saanud 8 aasta jooksul, siis võib tõsikindlalt väita, et kostja ei ole soovinud elamut ega kinnistut sihipäraselt kasutada ning on oma tegevuse ja tegevusetusega põhjustanud hagejale suure kahju maja lagunemise põhjustamisega. Kaheksa aasta jooksul on kostja lasknud majas vandaalitseda ning seal sees elada kodututel. Samuti on hageja kahju kostjapoolne omavoliline �renoveerimine", mille käigus on lammutatud maja kandekonstruktsiooni osi. Maja on muutunud kostja tegevuse tõttu varisemisohtlikuks. Tõnis Teppandi koostatud võrdlevatest remondieelarvetest nähtuvalt oleks renoveerimine
lg 2 p 1 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Hageja ei mõista, millise tähtsusega on/oli Oa 16 kinnistu ja maja kostja jaoks, arvestades, et ta ei ole kasutanud kinnistut ega maja, vaid on jätnud selle rüüstamise objektiks. Kostja huvi puudumist kinnistu vastu näitab ka Tartu linna aastate jooksul muutunud hinnang Oa 16 majale,
Asjaõigusseaduse § 212 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui 1) kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse, 2) kinnisasja omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust või 3) kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist (§ 224). Asjaõigusseadus ei näe ette omaniku õigust nõuda kasutusvalduse lõpetamist kasutusvalduse seadmise lepingu olulise rikkumise korral, kui sellega ei kaasne
Seda, et piiratud asjaõiguse omajat saab asjaõigusest ilma jätta vaid seaduses sätestatud alusel, märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium hoonestusõigusega seonduvalt oma
lg 2 p-s 1 sätestatud alus kasutusvalduse lõpetamiseks.
lg 2 p 1 kohaselt peaks kasutusvalduse lõpetamiseks kasutusvaldus olema kaotanud kostja ehk kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Ringkonnakohus on oma otsuses märkinud, et kostja on teinud Oa 16 elamus lammutus- ja toestustöid ajavahemikul 1999-
Hageja määratleb oma kahjuna elamu renoveerimiskulude suurenemist kostja tegevuse tõttu, tasutud maamaksu ja kinnistu heakorratööde tegemise eest makstud tasu. Ringkonnakohus tuvastas, et pooled leppisid korrashoiukohustuse kokku erinevalt
§-s 219 sätestatust. Kokkuleppe kohaselt pidi kõik renoveerimistööd (ka need, mis väljuvad tavalise korrashoiu raamest) tegema kostja ja kandma ka vastavad kulutused. Hageja märgib küll kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on eelneva järelduse teinud vääralt ja ebaloogiliselt. Samas ei eita hageja kostja renoveerimiskohustust, kuid rõhutab, et see ei vabasta kasutusvaldajat asja korrashoiukohustusest. Samuti märgib kassaator, et kostja ei ole täitnud ja ei täida renoveerimiskohustust mõistliku aja jooksul. Arvestades eelnevat, ei näe kolleegium alust revideerida asja materjalidele rajanevat ringkonnakohtu hinnangut, et kõik renoveerimistööd (ka need, mis väljuvad tavalise korrashoiu raamest) pidi tegema kostja ja kandma ka vastavad kulutused. Kuna renoveerimiskohustus ja vastavate kulude kandmise kohustus on kostjal, ei saa hageja kahju määratlemisel tugineda renoveerimiskulude suurenemisele. Hageja poolt väidetavalt tasutud maamaks 1000 krooni ja tasu heakorratööde eest 6000 krooni on käsitatav küll hageja kahjuna, kuid see ei anna alust kasutusvalduse lõpetamiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja kasuks on tema võimalus vastavalt hagejaga sõlmitud kokkuleppele maja renoveerida, seejärel see välja üürida ning ka võimalus asuda ise pärast renoveerimist kinnistut kasutama. Kolleegium leiab, et hageja kahju maamaksu ja heakorratööde eest tasutu kujul on marginaalne võrreldes kostja kasuga kasutusvaldusest selle tähtaja jooksul. 99-aastase tähtajaga kasutusvalduse puhul ei pea kasutusvaldaja kasu saabuma kasutusvalduse esimestel aastatel. Omaniku kahju ja kasutusvaldaja kasu võrdlemisel tuleb mh arvestada saadud või saadavat kasutusvalduse tasu, kasutusvalduse tähtaega, kasutusvalduse üleminekut pärijale ja kasutusvalduse sisu. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt nõusolekut kasutusvalduse lõpetamiseks
Kuna
lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud alused puuduvad, siis polnud ringkonnakohtul vaja käsitleda ka kasutusvalduse lõpetamise nõude vastuolu hea usu põhimõttega. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsusest välja jätta põhjendused, mis puudutavad kasutusvalduse lõpetamise nõude hea usu põhimõtte vastasust. Kolleegium märgib täiendavalt, et kasutusvalduse lõpetamise nõue ei saaks olla vastuolus hea usu põhimõttega põhjusel, et tegelikult soovisid pooled kinnistut müüa. Kui kasutusvalduse seadmise lepinguga varjati müügilepingut, on tegemist teeseldud tehinguga kuni 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 70 mõttes. 14. Eeltoodu ei välista aga omaniku võimalust kasutada kasutusvaldaja poolt oma seadusest või (ja) lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral teisi õiguskaitsevahendeid.
lg 1 kohaselt tasub kasutusvaldaja kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid ning kannab koormatised, majandamis- ja muud kulud vastavalt oma õiguste kestusele.
lg 2 kohaselt, kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Seega juhul, kui kostja ei täida oma kohustust, on hagejal õigus temalt sisse nõutud maksud, koormatised ja kulutused sisse nõuda kostjalt.
lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada.
lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Omanik saab nõuda ka nende kasutusvaldaja kohustuste täitmist ja täitmata jätmisega omanikule tekitatud kahju hüvitamist. Kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht, võib kasutusvaldajalt nõuda tagatist (
). Kui kasutusvaldaja omanikule tagatist ei anna, on omanikul õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist (
Kui omaniku ja kasutusvaldaja vahel on võlaõiguslik leping kasutusvalduse seadmiseks ja kasutusvaldaja rikub oma lepingulisi kohustusi, on omanikul õigus kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh kasutusvalduse seadmise leping kui kestvusleping erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda. Lepingu täitmiseks üleantu tagastamisele (seega ka kinnisasja vabastamisele kasutusvaldusest) kohaldatakse VÕS §-des 189-191 sätestatut.
Lõpuks palub hageja kustutada kostja kasuks seatud kasutusvaldus.
Ka ringkonnakohus ei käsitlenud kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemist ja selle võimalikke tagajärgi kasutusvaldusele. TsMS § 376 lg 1 kohaselt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset ja lg 4 kohaselt kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut, st ka hagi aluse või eseme muutmise avaldus peab olema kirjalikus vormis. Seega ei ole kohtuistungil suuliselt hagi aluse või eseme muutmine võimalik. 28. märtsi 2007. a hagiavalduse täienduses ei ole hageja loobunud lepingu ülesütlemisele tuginemisest, ta on vaid lisanud asjaolusid, mis annavad aluse nõuda kasutusvalduse lõpetamist
MS § 376 lg 5 p 1 kohaselt hagi muutmine. Kolleegium leiab, et kuigi hageja poolt hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses nõutu sõnastus on mõnevõrra erinev, on sisuliselt tegemist sama hagi esemega, sest KRS § 341 lg 2 p 2 kohaselt on kasutusvaldaja nõusolekut kasutusvalduse kande kustutamiseks vaja nii
lg 2 p-de 1-3 alusel kasutusvalduse lõpetamisel kui ka VÕS § 196 järgi ülesöeldud kasutusvalduse seadmise võlaõigusliku lepingu täitmiseks üleantu tagastamisel. Seega pidid kohtud võtma seisukoha ka hageja nõude kohta kasutusvalduse kande kustutamiseks kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemise tõttu. Selle rikkumise tõttu tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Maakohtu otsuse osaliselt ja saadab asja uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.