3-3-1-27-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-27-08

1. juuni 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kulle Kurreli kaebus Tallinna Linnavalitsuse
2. märtsi
3. a korralduse nr 704-k ja
4. märtsi
5. a korralduse nr 485-k tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks otsustada Kulle Kurrelile detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuste tagastamine Tallinna Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a määrus haldusasjas nr 3-06-619 Kulle Kurreli määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Kulle Kurreli määruskaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a määrus haldusasjas nr 3-06-619 osas, milles jäeti Kulle Kurreli määruskaebus rahuldamata, ja Tallinna Halduskohtu
10. oktoobri
11. a määrus haldusasjas nr 3-06-619 osas, milles Kulle Kurreli kaebus Tallinna Linnavalitsuse
12. märtsi
13. a korralduse nr 485-k vaidlustamiseks jäeti läbi vaatamata, ning saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Tallinna Linnavalitsuse
15. märtsi
16. a korraldusega nr 704-k algatati Mäepealse tänava, Raja tänava ja Lossi tänava vahelise ala, suurusega 3,8 ha, detailplaneeringu koostamine eesmärgiga laiendada planeeringualal paikneva Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleksi ja ehitada planeeringualale korterelamud, ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. Tallinna Linnavalitsuse
17. märtsi
18. a korraldusega nr 485-k võeti
19. märtsi
20. a korraldusega algatatud detailplaneering vastu. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
21. novembri
22. a otsusega nr 6426 tunnistati Kulle Kurrel omandireformi õigustatud subjektiks endisel Harjumaal Harku vallas asunud õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 5288, suurusega 13,51 ha, suhtes.
23. K. Kurrel esitas Tallinna Halduskohtule
24. märtsil 2006 kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavalitsuse
25. märtsi
26. a korralduse nr 704-k ja
27. märtsi
28. a korralduse nr 485-k tühistamist ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamist otsustada kaebuse esitajale detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuste tagastamine. Kaebuse esitaja väitis, et planeeringualale jääb osa endisest kinnistust nr 5288 (Mäepealse 1a krunt ja maaüksus AT 0506080013) ning planeeringu algatamine ja vastuvõtmine enne maa tagastamise menetluse lõpetamist ei ole õiguspärane.
29. Tallinna Halduskohtu
30. augusti
31. a määrusega lõpetati menetlus
32. märtsi
33. a korralduse nr 704-k peale esitatud kaebuse osas HKMS § 12 lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu. Määrus on jõustunud.
34. Tallinna Halduskohtu
35. oktoobri
36. a määrusega jäeti viitega HKMS § 23 lg 3 p-le 1 Kulle Kurreli kaebus menetlusse jäänud osas läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, arvestades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud. Määruse põhjendused olid järgmised: 1) PlanS § 26 lg 1 annab isikule õiguse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-1-53-03 on asutud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Sellest reeglist on kaks erandit: kas on tegemist sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse tulemusel antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane, või rikub menetlustoiming isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest; 2) kaebuse kohaselt seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste menetluse lõpptulemusest sõltumatu rikkumine selles, et vaidlustatud detailplaneeringu algatamise ja "kinnitamise" tulemusena ei ole võimalik õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada, sest menetlusse ei ole õigustatud subjekti kaasatud, ning selles, et omandireformiga seotud toimingud on prioriteetsed teiste toimingute ees. Selle väitega ei saa nõustuda. Planeeringu vastuvõtmine ei tähenda, et planeering üldse kehtestatakse või et see kehtestatakse just vastuvõetud kujul. Kaebuse esitaja ei ole planeeritava maa-ala kinnisasja omanik, vaid omandireformi õigustatud subjekt, kellel on üksnes nõudeõigus osale detailplaneeringuga hõlmatud maast. Seadus aga ei nõua maa, mille suhtes on isik tunnistatud õigustatud subjektiks, igal juhul tagastamist. Seega ei olnud kaebuse esitaja planeeringu koostamise menetlusse kaasamine nõutav. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitaja oli linnavalitsuse
37. märtsi
38. a korraldusest nr 704-k teadlik juba hiljemalt
39. septembril 2003, mistõttu tal oli võimalik soovi korral menetlusse sekkuda, mida ta aga kuni planeeringu avaliku väljapanekuni ei teinud. Kaebuse esitaja poolt planeeringu koostamise etapis avaldatud seisukohad poleks olnud ka linnavalitsusele siduvad. Seega ei olnud kaebaja menetlusse kaasamata jätmine menetlusviga, mis muudaks menetluse lõpptulemuse õigusvastaseks. Planeerimismenetluse läbiviimine iseenesest ei takista õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Maa osalise tagastamata jätmise võib põhjustada teiste isikute hoonete ja rajatiste asumise sellel, mitte planeerimismenetlus. Kuna detailplaneeringu vastuvõtmine ei too kaasa kaebajale õiguslikke tagajärgi, ei saa see tema õigusi iseseisvalt rikkuda. Seega puudub kaebuse esitajal kaebeõigus planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks; 3) kaebajal puudub halduskohtusse pöördumise õigus ka kohustamisnõude osas. Nõude rahuldamise eelduseks on planeerimismenetluse õigusvastaseks tunnistamine. Kuna linnavalitsusel oli õigus detailplaneeringu menetlust algatada ja läbi viia, sest see saab olla maa tagastamise aluseks ega riku hetkel kaebaja õigusi, ei saa etapis, kus detailplaneering on alles kehtestamata, kohustada linnavalitsust maa tagastamise küsimust otsustama. Tallinna Maa-ametist kaebuse esitajale saadetud vastuses on selgesõnaliselt märgitud, et kaebuse esitajale maa tagastamine seisab vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise taga ja tagastamisele kuuluv katastriüksus moodustatakse pärast nimetatud detailplaneeringu kehtestamist. Seega on kaebaja nõue ilmselgelt ennatlik.
40. K. Kurrel esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja võtta kaebus läbivaatamata jäetud nõudes menetlusse.
41. Tallinna Ringkonnakohtu
42. jaanuari
43. a määrusega tühistati halduskohtu määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata K. Kurreli kaebus kohustada Tallinna Linnavalitsust otsustama linnavalitsuse
44. märtsi
45. a korraldusega nr 704-k algatatud ja
46. märtsi
47. a korraldusega nr 485-k vastu võetud detailplaneeringuga hõlmatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine kaebuse esitajale. Selles osas saadeti kaebus halduskohtule läbivaatamise jätkamiseks. Muus osas jäeti Kulle Kurreli määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: 1) õige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudus kaebeõigus planeeringu vastuvõtmise korralduse suhtes. Erinevalt halduskohtust leidis ringkonnakohus, et planeeringualal asuva maa tagastamise nõudeõigust omava isiku detailplaneeringu koostamisele kaasamata jätmine on vastuolus PlanS § 16 lg-ga 1, sest selline isik on käsitatav "huvitatud isikuna", kes tuleb selle sätte kohaselt sarnaselt planeeritava maa-ala kinnisasjade omanike ja elanikega planeeringu koostamisele kaasata. Kuid halduskohtu selline vale seisukoht ei mõjuta lõppjäreldust planeeringu vaidlustamise otsuse kaebeõiguse puudumise suhtes, sest kui eeldada sellise menetlusliku rikkumise toimumist vaidlusaluses planeeringumenetluses, pole planeeringu vastuvõtmise etapis veel võimalik väita, et see rikkumine mõjutas planeeringumenetluse tulemust; 2) sellest, et kaebuse esitajal puudub õigus halduskohtusse pöörduda nõudega tühistada Tallinna Linnavalitsuse
48. märtsi
49. a korralduse planeeringu vastuvõtmise kohta, ei järeldu, et tal puudub õigus nõuda Tallinna Linnavalitsuselt planeeringualaga hõlmatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse lõpuleviimist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
50. K. Kurrel esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus selles osas, millega jäeti halduskohtu määrus muutmata ja võtta kaebus ka lõpetatud osas menetlusse. Määruskaebuses leitakse, et kuna maa-ala, mis on detailplaneeringuga hõlmatud, on K. Kurrelile tagastamata, siis rikub tema õigusi mitte üks või teine planeeringulahendus, vaid ainuüksi juba ka temale tagastamisele kuuluva maatüki hõlmamine planeerimismenetlusse. Detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua selle, et K. Kurrelile maa tagastamise võimatust põhjendatakse kehtestatud detailplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamine ja menetlemine enne tagastamismenetluse lõpetamist on vastuolus omandireformi prioriteetsuse põhimõttega. See menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.
51. Tallinna Linnavalitsus palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt võimaldab maa tagastamisel planeerimise läbi viia MRS § 6 lg 1 ning kui kohalik omavalitsus otsustas maa tagastamise menetluse läbi viia kehtestatud detailplaneeringu alusel, siis ei ole selles midagi õigusvastast. Kui kassaator leiab, et detailplaneeringu menetlemise käigus on tõepoolest menetlusnorme rikutud, on tal võimalik vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise korraldus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
52. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et planeeringualal asuva maa tagastamise nõudeõigust omav isik tuleb PlanS § 16 lg 1 alusel planeerimismenetlusse kaasata ning et sellise isiku kaasamata jätmine on õigusvastane. Kuid kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et käesolevas asjas ei ole K. Kurrelil halduskohtusse pöördumise õigust, kuna planeeringu vastuvõtmise etapis ei ole veel võimalik väita, et K. Kurreli kaasamata jätmine mõjutas planeeringumenetluse tulemust. Kolleegium leiab, et kaebeõiguse seisukohalt ei ole oluline see, kas kaasamata jätmine võib mõjutada planeerimismenetluse tulemust või mitte. Küsimus, millised on kaasamata jätmise tagajärjed, tuleb lahendada asja sisulises menetluses. Kolleegium viitab siinkohal
53. mai
54. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-9-08, milles kolleegium asus seisukohale, et kohus võib "kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses." Käesolevas asjas möönis ringkonnakohus K. Kurreli õiguste rikkumise võimalikkust ja seetõttu ei oleks tohtinud kohus kaebust määrusega tagastada.
55. Kolleegiumi hinnangul võib maa tagastamise õigustatud subjekti planeerimismenetlusse kaasamata jätmine viia ebaõige tulemuseni, kuna pole välistatud, et sellise isiku kaasamise korral ei jõutaks kas sellise planeeringulahenduseni või tuleks üldse planeeringust loobuda. Seetõttu peab maa tagastamise õigustatud subjektil olema õigus vaidlustada planeeringu vastuvõtmist.
56. Neil põhjustel tuleb K. Kurreli määruskaebus rahuldada. Riigikohus tühistab Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused osaliselt ning saadab asja Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld