Obsah (5)

§ 11§ 26§ 6§ 4§ 90

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-29-08 12. juuni 2008 Eesist

) § 6 lg 3 p-s 2 sätestatud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju väljamõistmist vastustajalt. Viimasel juhul tuleb täiendavalt tasuda riigilõivu 2923,45 krooni. Vastuseks kirjale teatas kaebaja, et Tallinna linn nõuab Aseri Vallavalitsuse poolt haridusasutuste tegevuskulude tasumata jätmise toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist ning Aseri Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist tasuda Tallinna linnale rahvastikuregistri andmete kohaselt Aseri valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes käivate laste eest lasteasutuste tegevuskulud. 3. Tartu Halduskohus võttis 5. detsembri 2007. a määrusega menetlusse Tallinna linna kaebuse Aseri Vallavalitsuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisneb Tallinna linna lasteasutustes käivate Aseri valla haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude maksmata jätmises Tallinna linnale. Sama määruse resolutsiooni p 2 kohaselt tagastas kohus

§ 11

lg 3 alusel Tallinna linna kaebuse Aseri Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks tasuda Tallinna linnale rahvastikuregistri andmete kohaselt Aseri valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes käivate laste eest lasteasutuste tegevuskulude katteks 100 115 krooni. Halduskohus põhjendas kaebuse osalist tagastamist sellega, et kaebaja ei olnud puuduste kõrvaldamise korras esitanud kohtule tõendit täiendava riigilõivu tasumise kohta. Kohtu põhjenduste kohaselt on halduskohtul õigus kooskõlas

§ 26lg 1 p-ga 4 mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.

Järelikult kui kaebaja taotleb vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju, siis see tähendab, et kohus mõistab kaebuse rahuldamise korral ka selle summa kaebaja kasuks välja. Asjaolu, et kaebaja sõnastas oma esialgse taotluse ümber ega märkinud selles enam väljamõistetava summa suurust, ei anna alust eirata RLS § 56 lg-t

2. Tallinna linn palus määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu
3. detsembri
4. a määruse resolutsiooni p 2 ja saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et tegemist on kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõudega vastavalt RLS § 56 lg-le 11 ning kaebuse esitaja peab tasuma sellelt vastavalt riigilõivu. Tegemist on kohustamiskaebusega, mille raames saab taotleda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, milleks võib olla ka konkreetse rahasumma tasumine. Kui kohalik omavalitsus jätab seadusest tuleneva kohustuse täitmata, siis on kulud reaalselt kandnud kohalikul omavalitsusel õigus nõuda sellelt kohalikult omavalitsuselt vastavate kulutuste hüvitamist, s.o kohustuse täitmist. Kuivõrd käesoleva vaidluse käigus on võimalik tuvastada ka tasutava summa suurus, siis on kõige otstarbekam, et kohus teeks ettekirjutuse, milles määratakse kindlaks konkreetne summa, mis tuleb Tallinna linnale tasuda. Lisaks märkis kaebaja, et Riigikohus on analoogset kaasust käsitlenud
5. juuni
6. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-37-02, mis puudutab Tartu Linnavalitsuse kaebust Puhja Vallavalitsuse vastu tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning toimingu tegemiseks kohustamiseks. Kaebaja viitas ka Riigikohtu halduskolleegiumi
7. oktoobri
8. a lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-35-04, kus Riigikohus leidis, et tuvastamiskaebuse esitamine eraldiseisvana kahjunõudest ei ole vastuolus menetlusseadustega.
9. Tartu Ringkonnakohus jättis
10. jaanuari
11. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
12. detsembri
13. a määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kuigi Tallinna linn on sõnastanud oma kahju hüvitamise nõude kohustava ettekirjutuse tegemise nõudena, jättes välja nõude summa, on õige halduskohtu seisukoht, et tegemist on siiski kahju hüvitamise nõudega, mitte aga kohustamiskaebusega. Kui Tallinna linn leiab, et ta on esitanud kohustamiskaebuse, siis peab ta märkima, millal ja millise konkreetse haldustoimingu tegemisest on Aseri Vallavalitsus keeldunud. Konkretiseerimata taotlus kohustada Aseri Vallavalitsust tasuma Tallinna linnale rahvastikuregistri andmete kohaselt Aseri valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes käivate laste eest lasteasutuste tegevuskulud ei ole käsitatav kohustamiskaebusena

sätete mõttes. Kuna Tallinna linn on keeldunud riigilõivu tasumast, siis on kaebus kahju hüvitamise osas õigesti tagastatud. Täiendavalt leidis ringkonnakohus, et kaebaja viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-37-02 on asjassepuutumatu. Viidatud lahendis on tegemist Tartu Linnavalitsuse kaebusega Puhja Vallavalitsuse toimingu, mis seisnes Tartu koolides õppivate Puhja valla haldusterritooriumil elavate laste koolituskulude mittemaksmises, õigusvastaseks tunnistamiseks ning Puhja vallalt Tartu linna kasuks selle õigusvastase toiminguga tekitatud kahju väljamõistmiseks. Seega on tegemist tuvastamiskaebusega ja kahju hüvitamise kaebusega, mitte aga kohustamiskaebusega, nagu on ekslikult leidnud määruskaebuse esitaja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palus Tallinna linn tühistada Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a kohtumääruse haldusasjas nr 3-07-2168 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebaja ei nõustunud määruses esitatud seisukohaga, et kaebuses esitatud nõuetest lähtuvalt on tegemist tuvastamiskaebusega ja kahju hüvitamise kaebusega. Kaebaja taotles Aseri valla kohustamist koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 27 lg-s 6 sätestatud avalikõigusliku kohustuse - osaleda Tallinna koolieelse lasteasutuse linnaeelarvest kaetavate majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmisel proportsionaalselt selles lasteasutuses käivate ja Aseri valla haldusterritooriumil alaliselt elavate laste arvuga - täitmiseks. Nimetatud kohustuse täitmise võimalikuks vormiks on Aseri valla poolt haldustoimingute tegemine, mis seisneb raha maksmises KELS § 27 lg-s 7 sätestatud kulude katteks. Ainuüksi asjaolu, et nõude esemeks on rahasumma tasumine, ei tähenda, et tegemist on kahju hüvitamise (või alusetu rikastumise korras saadu tagastamise) nõudega. Kaebaja arvates on tegemist

§ 6lg 2 p-s 2 ja riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 2 lg 1 p-s 4 nimetatud taotlusega sooritamata toimingu sooritamiseks. Kohustamiskaebuse raames saab taotleda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, kusjuures toiminguks võib olla konkreetse rahasumma väljamaksmine. Riigikohtu halduskolleegium on

1. oktoobri
2. a lahendis 3-3-1-35-04 märkinud, et kaebajal on õiguskaitsevahendi valiku vabadus ning õiguspäraseks tuleb lugeda ka see, kui kaebaja on valinud tuvastamiskaebuse selleks, et vältida rahalise nõude esitamisega kaasneva riigilõivu tasumist enne, kui selle nõude põhjendatus ei ole kohtuotsusega lõplikult tuvastatud.
3. Aseri Vallavalitsus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Tallinna linna nõue Aseri Vallavalitsuse vastu on esitatud KELS § 27 lg 6 alusel, mille kohaselt lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Kaebuse kohaselt esitas Tallinna linn Aseri Vallavalitsusele haridusasutuste tegevuskulude võlgnevuse nõude
5. juunil 2007 ning
6. septembri
7. a kirjaga keeldus vastustaja nõude tasumisest. Kaebaja palub kohustada vastustajat tasuma kaebajale rahvastikuregistri andmete kohaselt Aseri valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes käivate laste eest lasteasutuste tegevuskulude katteks 100 115 krooni. Kohtud leidsid, et kaebaja taotluse sisu on kahju hüvitamise nõue, mistõttu sellelt tuleb vastavalt RLS § 56 lg-le 11 tasuda riigilõivu 3 protsenti nõutavast summast. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on kohustamiskaebusega. 9.

§ 6

lg 2 p 2 kohaselt võib kaebuse või protestiga taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb taotlus toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

§ 6lg 3 alusel võib lisaks paragrahvi 2.

lõikes sätestatule kaebusega taotleda avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
2. Riigikohtu halduskolleegium on
3. mai
4. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-24-01 seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse analoogse regulatsiooniga märkinud, et sisuliselt on sellise nõude puhul tegemist sooritamata toimingu - koolituskulude tasumise - sooritamise nõudega.

§ 4

lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Olenevalt asjaoludest võib koolituskulude kandmise üle käiv vaidlus seonduda kohustatud omavalitsusüksuse organi tegevusetuse või viivitusega, aga ka tema organi haldusaktiga (näiteks, kui otsustatakse keelduda koolituskulude kandmisest).

1. Kolleegium jääb viidatud lahendis esitatud seisukohtade juurde. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-37-02 on tegemist tuvastamiskaebuse ja kahju hüvitamise kaebusega. Ka selles lahendis käsitatakse Tartu Linnavalitsuse kaebust kohustamiskaebusena. Praeguses asjas on Aseri Vallavalitsus tegevuskulude kandmisest keeldunud (taotluse rahuldamata jätnud) ning Tallinna linn nõuab kulude tasumist - toimingu sooritamist. Asjaolu, et kaebaja palub vastustajalt välja mõista konkreetse summa, ei muuda nõuet kahju hüvitamise nõudeks. Haldustoiming võib seisneda ka koolituskulude tasumises.
2. Ringkonnakohtu määrus ning halduskohtu määrus vaidlustatud osas tuleb tühistada ja asi saata tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. 13.

§ 90lg 2 alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann