3-3-1-28-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-28-08

1. juuni 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Oleg Osmjorkini kaebus kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määrus haldusasjas nr 3-06-1178 Oleg Osmjorkini määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Oleg Osmjorkini määruskaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a ja Tallinna Halduskohtu
6. detsembri
7. a määrused haldusasjas nr 3-06-
8. Lugeda Oleg Osmjorkini kaebus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks tähtaegseks ja saata asi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Keskkriminaalpolitsei lõpetas
10. oktoobri
11. a määrusega kriminaalasjas nr 94010522 menetluse seoses aegumisega. Oleg Osmjorkin oli nimetatud asjas süüdistatavana vahi alla võetud
12. detsembrist 1994 kuni 31 märtsini
13. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega tunnistati O. Osmjorkini õigust hüvitisele alusetult vahi all viibitud aja eest. O. Osmjorkinile maksti vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-le 5 alusetult vahi all viibitud aja (
14. detsember 1994 kuni
15. märts 1995, so 112 päeva) eest hüvitist 11 760 krooni.
16. O. Osmjorkin esitas
17. juunil 2006 kaebuse halduskohtusse, milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 164 950 krooni. Kaebusest lähtuvalt tekitati talle mittevaralist kahju ajavahemikul
18. märts 1995 kuni
19. oktoober
20. Sellel perioodil oli O. Osmjorkin kriminaalasjas süüdistatav ning tema suhtes oli Keskuurimisbüroo eriti tähtsate asjade uurija
21. märtsi
22. a tõkendi muutmise määrusega asendatud vahi all viibimine uue tõkendiga - allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Kaebaja leidis, et nimetatud perioodil puudus tal võimalus enda kaitsmiseks, teda koheldi kui kurjategijat ning seetõttu polnud võimalik leida erialast tööd. Kaebaja väitel tekitati talle seeläbi kannatusi ja valu. Alates
23. a on O. Osmjorkin töövõimetuspensionär. Tallinna Halduskohtule
24. septembril 2006 esitatud kaebuse täpsustuses taotles O. Osmjorkin kohtu äranägemisel õiglase hüvitise, mitte aga konkreetse summa väljamõistmist.
25. Politseiamet vastustajana leidis, et kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalmenetlust ei saa pidada õigusvastaseks. Lähtuvalt kuriteofaktist ja olemasolevatest tõenditest alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlust, ta võeti vahi alla ning talle esitati süüdistus. Puuduvad asjaolud, mis annaksid alust arvata, et kriminaalmenetluse läbiviimine kaebaja suhtes oli alusetu. Kohtueelne uurimine selles asjas on toimunud seaduses sätestatud alustel ning korras. Menetluse õigusvastasust ei tingi üksnes asjaolu, et menetlus lõpetati seoses aegumisega. Paljasõnalised ja tõendamata on kaebaja väited talle mittevaralise kahju tekitamise kohta. Seega pole tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Puuduvad alused ka õiguspärase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, sest kaebaja suhtes kriminaalmenetluse läbiviimine ei piiranud erakordselt kaebaja põhiõigusi ja -vabadusi. Politseiameti täiendavas seisukohas leiti, et kaebajale väidetavalt enne
26. jaanuari 2002 tekitatud kahju osas on kaebetähtaeg möödunud ning tulenevalt HKMS § 12 lg-st 3 kuulub menetlus selles osas lõpetamisele.
27. Tallinna Halduskohtu
28. detsembri
29. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1178 lõpetati menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtu põhjenduste kohaselt ei saanud
30. oktoobri
31. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teadasaamisest tekkida kaebajale nõudeõigust kriminaalasja menetlusega väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebajal oli vastav nõudeõigus olemas alates
32. märtsist
33. a. Järelikult oli kaebaja väidetava mittevaralise kahju tekitamisest, seega ka nõudeõiguse tekkimisest, teadlik enne
34. jaanuari 2002, mistõttu oli kahju hüvitamise kaebuse esitamise lõpptähtaeg RVastS § 31 lg-st 2 tulenevalt
35. jaanuar
36. O. Osmjorkin esitas kaebuse halduskohtule
37. juunil
38. Seega on kaebus esitatud tähtaega rikkudes ning kuna taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, kuulub menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetamisele. Halduskohtu määruses osundatakse ka sellele, et kriminaalasjas menetluse lõpetamine aegumise tõttu ei ole rehabiliteeriv alus. Kaebaja ei ole taotlenud selles kriminaalasjas rehabiliteerimise eesmärgil kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuse esitaja on lugenud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse õigeks, kuid see tehti hilinemisega.
39. O. Osmjorkin esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles leiti, et kahju hüvitamise nõude esitamise õigus tekkis kaebajal alles siis, kui oli võimalik esitada vastav kohtuotsus või määrus. Keskkriminaalpolitsei koostas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
40. oktoobril 2005 ning
41. novembril 2005 esitas O. Osmjorkin Rahandusministeeriumile alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks avalduse, mis rahuldati. Küsimust taotluse õigeaegsusest pole tõusetunud.
42. märtsil 2006 esitas O. Osmjorkin hagiavalduse Harju Maakohtusse mittevaralise kahju nõudmiseks ajavahemiku
43. märts 1995 kuni
44. oktoober 2005 eest. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja tagastas selle
45. aprillil 2006, leides, et kahju hüvitamise nõue riigi vastu tuleb esitada halduskohtusse.
46. juunil 2006 esitas O. Osmjorkin kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Halduskohtusse. Kaebaja toetus HKMS § 9 lg-le 4, mille kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Alles
47. oktoobri
48. a määrusest selgus, et kriminaalasi, milles kaebaja oli kahtlustatav, on lõpetatud ning teda ei saa enam süüdistada kuriteo toimepanemises. Nimetatud määrus tunnustab kaebaja õigust hüvitisele.
49. Politseiameti vastuses leiti, et Eesti Vabariik ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitanud ning Tallinna Halduskohtu
50. detsembri
51. a määrus on seaduslik ja põhjendatud.
52. Tallinna Ringkonnakohtu
53. märtsi
54. a määrusega jäeti O. Osmjorkini määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
55. detsembri
56. a määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja seob perioodil
57. märtsist 1995 kuni
58. oktoober 2005 talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulgema hakkamise ebaõigesti kriminaalasja lõpetamise määrusega, milles tunnustati tema õigust hüvitisele. Mittevaralise kahju nõue selle perioodi eest ei ole seotud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ega tulene ka kriminaalasja lõpetamise määrusest. Kaebaja pidi pärast vahi alt vabanemist
59. märtsil 1995 mõistliku aja jooksul jõudma selgusele nii mittevaralise kahju tekitamises kriminaalasja menetlemise jätkamisega kui ka kahju põhjustanud isiku osas ja tal oli võimalus pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Halduskohus leidis õigesti, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise lõpptähtaeg oli RVastS § 31 lg-st 2 tulenevalt
60. jaanuar
61. Kaebus on esitatud pärast seaduses selleks sätestatud tähtaja möödumist. Ringkonnakohus märkis, et kriminaalasjas on menetluse lõpetamine aegumise tõttu võimalik üksnes juhul, kui kaebaja on sellega nõus. Kui kaebaja leiab, et ta pole kuritegu toime pannud, on menetluse lõpetamine aegumise tõttu välistatud. Ringkonnakohus rõhutas, et kahju hüvitamise nõue seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega ebaõigel alusel on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtul on õigus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada kaebus kahju hüvitamise nõude osas seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega ebaõigel alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
62. O. Osmjorkin leiab Riigikohtule esitatud määruskaebuses, et ringkonnakohtu määrus on ekslik. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei tekkinud tal kahjunõude esitamise õigust vahi alt vabastamisel
63. märtsil
64. Nõude sai ta esitada alles siis, kui oli võimalik esitada ka vastav kohtuotsus või -määrus. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kriminaalasi lõpetati seoses aegumisega, mitte aga seetõttu, et O. Osmjorkin pole kuritegu toime pannud, siis ei ole tal ka õigust hüvitist nõuda. Tegelikult on O. Osmjorkinile hüvitatud nii varaline kui ka mittevaraline kahju praeguse nõudega hõlmatud ajavahemikust varasema perioodi eest. Kohaldada tuleb VÕS § 134 lgt
65. Eksitav on kohtu seisukoht, et kaebajal oleks olnud võimalik enne kriminaalasja menetluse lõpetamist aru saada tema õiguste väidetavast rikkumisest. Sellisel juhul oleks O. Osmjorkin pidanud tõendama oma süütust, mis oleks vastuolus Põhiseadusega. Kaebajal polnud kohustust jälgida kohtueelse uurimise korda, seaduslikkust ja tähtaegu. Kahtlemata oli uurimisorganitel võimalik vähemalt aasta jooksul pärast O. Osmjorkini vahi alt vabastamist kriminaalmenetlus lõpetada.
66. Politseiamet nõustub kirjalikus vastuses määruskaebusele Tallinna Ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustega ja leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
67. Kohtasja materjalidest nähtuvalt on O. Osmjorkin pöördunud kohtusse kahjunõudega põhjusel, et kümme aastat kestnud kriminaalmenetlus pärast vahi all võtmise asendamist uue tõkendiga ning uue tõkendi - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - kohaldamine selle aja kestel on kahjustanud tema õigusi. Määruskaebuse lahendamisel ei saa kolleegium võtta seisukohta küsimuses, kas isiku õigusi ja vabadusi on piiratud õigusvastaselt ning kas ja millises ulatuses kuulub kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele.
68. Kohtud lõpetasid menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel, leides, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud. Kohtud kohaldasid RVastS § 31 lg-t 2, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist, so enne
69. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebuse esitada mitte hiljem kui kolme aasta jooksul selle seaduse jõustumisest. Kohtud on võimaliku kahju tekkimise kriminaalmenetluses ning sellega seonduva nõudeõiguse tekkimise seostanud uurija
70. märtsi
71. a määrusega, millega kohaldati uue tõkendina allkirja elukohast mittelahkumise kohta. Kolleegium möönab, et asjas on jäänud ebaselgeks, millal muutus kriminaalmenetluse jätkamine või tõkendi kohaldamine kaebaja suhtes alusetuks või ülemääraselt koormavaks. Ebajärjekindel on selles küsimuses ka kaebaja. Kui kaebuses on kahju tekitamine ajaliselt piiritletud ajavahemikuga nimetatud tõkendi kohaldamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni, siis Riigikohtule esitatud määruskaebusest võib järeldada, et etteheidetav on menetluse jätkamine ka aasta pärast vahi alt vabastamist. Samas on ilmne, et isiku õiguste riive kaebuses toodud asjaoludel kestis kuni menetluse lõpetamiseni
72. oktoobril
73. Kolleegium rõhutab sellise riive esinemist olulises osas ka pärast riigivastutuse seaduse jõustumist.
74. Kaebust tõlgendades leiab kolleegium, et kaebaja õiguste riivet võis põhjustada kriminaalmenetluse pikaajaline läbiviimine, mille vältel kohaldati ka tõkendit, ning menetluse mitteõigeaegne lõpetamine. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et õiguslik võimalus kahjunõude esitamiseks sai tekkida alles pärast menetluse lõpetamist, sest siis selgub ka kahju ulatus. Menetluse lõpetamise alus iseenesest ei mõjuta kahjunõude esitamise õigust. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks kohaldada RVastS § 31 lg-t 3, mis välistab selle seaduse § 31 lg 2 kohaldamise juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast selle seaduse jõustumist. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga kaebuse ilmselge perspektiivituse kohta, mis lubaks HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada kaebuse kahju hüvitamise nõude osas. Asjaolu, kas isik taotles või ei taotlenud kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse tegemise ajal vastavalt KrMS § 199 lg-le 3 asja edasist menetlemist rehabiliteerivatel kaalutlustel, ei oma määravat tähendust.
75. Eeltoodu tõttu rahuldab kolleegium määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu
76. märtsi
77. a määrus ja Tallinna Halduskohtu
78. detsembri
79. a määrus tuleb tühistada. Kolleegium loeb O. Osmjorkini kaebuse kriminaalmenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tähtaegseks. Riigikohus saadab asja Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann