Obsah (7)

§ 13§ 118§ 93§ 117§ 94§ 4§ 3

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 94 lg 2 kohaselt testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul.

§ 13

sätestab esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, kelle hulgas on ka pärandaja lapsed. Tallinna Perekonnaseisuameti

1. aprillil
2. a väljastatud sünnitunnituse nr CL 0021031 järgi on pärandaja hageja isa. Seega tuleneb hageja kui pärandaja seadusjärgse pärija õigus pärida ja testamenti vaidlustada seadusest.

§ 118

lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Riiklikult tunnustatud eksperdi Arno Aadamsoo

1. jaanuari
2. a postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 4/05 ja eksperdi Peeter Valvuri
3. juuni
4. a kordusekspertiisi aktiga nr 18/05, samuti Pirita Perearstikeskuse OÜ perearst Kaja Arbeiteri kirjaga ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal, s.o
5. veebruaril 2002 otsusevõimetu.

§ 93lg 1 kohaselt on testament tühine muu hulgas ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS) sätestatud alustel. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on tühised nii

1. veebruari
2. a testament kui ka pärandajale kuulunud 1/2 kinnistu mõttelise osa kohta kinnistusraamatusse
3. septembril
4. a ja
5. augustil
6. a kostja kohta tehtud omanikukanded.
7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega lõpetada asja menetlus või tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
10. detsembri
11. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8, sest otsus on põhjendamata. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega hagile ega andnud neile hinnangut. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandaja suri
12. jaanuaril
13. a. Kostja esitas pärandi vastuvõtmise avalduse notarile
14. jaanuaril
15. a. Ametlikes Teadaannetes avaldati pärimisteade
16. jaanuaril
17. a, millega määrati pärandi vastuvõtmise tähtajaks
18. mai
19. a. Hageja esitas kostja vastu hagi testamendi kehtetuks tunnistamiseks
20. mail
21. a.

§ 117

lg 1 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks

§-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust, esitatakse avaldus notarile, kelle tööpiirkonnas pärandvara asub.

§ 118

lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Praeguses pärimisasjas oli notari määratud pärandi vastuvõtmise tähtajaks

1. mai
2. a. Hageja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt esitatud pärandi vastuvõtmise avaldust. Samuti võib pärija võtta pärandi vastu ka siis, kui asub pärandvara või selle osa valdama näiteks sel viisil, et pärandajaga koos elanud pärija annab talle üle pärandisse kuuluva vara, kuid tema tahe pärandvara osa just pärijana vallata peab olema väljendatud

§-s 118 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus tegi eelmenetluse toimingud puudulikult ega kontrollinud menetluse lubatavuse eeldusi. Otsusest ei nähtu, kas maakohus leidis, et hageja on asunud pärandvara valdama enne 20. maid 2003. a. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks pooltele selgitanud

§ 118

lg-s 2¹ sisalduvat, mille kohaselt võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistada. Kuna maakohus tegi eelmenetluse toimingud puudulikult ja rikkus menetlusõiguse norme, tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks, sest uute asjaolude ulatuslik tuvastamine ringkonnakohtus rikub oluliselt poolte kaebeõigust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt arutas maakohus menetluse lubatavuse eeldusi ja asus seisukohale, et hagi on lubatav. Hageja ei pidanud testamendi tühisuse tuvastamiseks pärandit notari antud tähtaja jooksul, s.o
2. maiks
3. a vastu võtma. Hageja esitas
4. detsembril
5. a notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks ja kavatseb esitada kohtule avalduse möödalastud tähtaja ennistamiseks. Hageja ei pea seda tegema testamendi tühiseks tunnistamise menetluses.
6. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha määruse, millega jätta hagi läbi vaatamata. Kostja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud hagejal õigust hagi esitada, sest vaidlustatud testament ei riku ega puuduta hageja õigusi ega huve. Hageja esitatud seisukohtadest tuleneb, et hageja ei ole siiani pärandit vastu võtnud ja peab võimalikuks võtta pärandi vastu 10 aasta jooksul pärandi avanemisest. Seega on hageja võtnud TsMS § 231 lg 2 järgi omaks, et ta ei ole pärandit vastu võtnud. Ringkonnakohus, nõustudes kostjaga selles, et hageja pidi pärandi vastu võtma enne
7. maid
8. a, saanuks ise hagi lubatavuse küsimuse lahendada, kuid ei teinud seda, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtul puudus vajadus hinnata ja tuvastada uusi asjaolusid, sest hageja ise ei ole esitanud menetluses väidet, et ta on pärandi vastu võtnud. Ringkonnakohus rikkus vaidluse lahendamisel poolte võistlevuse põhimõtet.
9. Hageja ja kostja vaidlesid teineteise kassatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta vastaspoole kassatsioonkaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kostja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Pooled vaidlevad selle üle, kas testamendi tühisuse tuvastamiseks

§ 93ja Ts

ÜS § 13 lg 1 alusel peab hageja olema pärandi

§-s 117 sätestatud korras vastu võtnud. 12. Testament on

§ 93järgi tühine mh tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. Ts

ÜS § 13 lg 1 järgi on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on otsusevõimetu isiku tehtud testament tühine ja sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. 13. Pärimisseadus ei sätesta otseselt isikute ringi, kes saavad testamendi tühisuse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda, ega näe ette eraldi tähtaega, mille jooksul saab testamendi tühisust tuvastada. Üksnes juhuks, kui soovitakse testament eksimuse, pettuse, ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu kehtetuks tunnistada, näeb pärimisseadus otseselt ette selleks nõudeõigust omavate isikute ringi ja nõude esitamiseks tähtaja.

§ 94

lg 2 järgi võivad testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. See säte ei puuduta aga juhtumeid, mil testament on tühine.

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei saa testamendi tühisuse tuvastamiseks siiski igaüks ning piiramata aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja juhul, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Praeguses asjas pöördus hageja kohtusse tuvastushagiga testamendi tühisuse kindlakstegemiseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega võib isik pöörduda kohtusse, et kaitsta oma seadusest või testamendist tulenevat pärimisõigust, mille väidetavalt tühine testament välistab. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on pärandaja poeg, s.o tema seadusjärgne pärija. Samuti ei vaielda selle üle, et pärandaja oli teinud
2. aastal hageja kasuks testamendi. Seega on hagejal
3. aasta testamendi tühisuse korral õigus pärida pärandaja vara ja on ilmne tema õiguslik huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks.
4. Pärimiseks peab pärija

§ 4järgi pärandi vastu võtma.

Viidatud sättest tulenevalt on pärandi vastuvõtmine vajalik pärimiseks, mitte aga testamendi tühisuse tuvastamiseks. Seega ei tule praegusel juhul testamendi tühisuse tuvastamise menetluses kontrollida asjaolu, kas testamendi vaidlustanud isik on pärandi vastu võtnud. Piisab, kui isikul on õiguslik huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks ja tal on testamendi tühisuse korral põhimõtteliselt võimalik pärida. Ühelgi juhul ei saa pärandit

§ 118

lg 3 järgi enam vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega kaotab pärija õiguse pärandile, kui ta ei ole pärandit 10 aasta jooksul pärandi avanemisest vastu võtnud. Sellisel juhul ei ole tal enam õiguslikku huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Pärandi avanemise aeg on

§ 3lg 2 järgi pärandaja surmapäev.

Praeguses asjas on tuvastatud, et testaator suri

1. jaanuaril
2. Hagi esitati
3. mail
4. Seega ei ole hageja kaotanud õiguslikku huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Eeltoodud põhjendustel on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hageja peab testamendi tühisuse tuvastamiseks olema pärandi vastu võtnud. Seetõttu puudub ka vajadus saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule asja sisuliseks lahendamiseks.
5. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul kui kohus tuvastab
6. a testamendi tühisuse ja kostjal, kelle kasuks testament tehti, puudub pärimisõigus ning seaduse või testamendi alusel ei ole muu pärima õigustatud isik pärandit vastu võtnud, ei ole hagejale vaja pärandi vastuvõtmise tähtaega ennistada. Sellisel juhul peab hageja

§ 118lg 3 järgi võtma pärandi vastu 10 aasta jooksul alates pärandi avanemisest.

Notari antud pärandi vastuvõtmise tähtajal ei ole sellisel juhul testamendi tühisuse tõttu õiguslikku tähendust ja hageja suhtes kehtib pärandi vastuvõtmise üldine tähtaeg (vt ka Riigikohtu

1. detsembrist
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07, p 14). Juhul kui pärandi vastuvõtmiseks tähtaja ennistamine on vajalik, sest pärandi on vastu võtnud muu pärimiseks õigustatud isik, võib testamendi tühisuse tuvastamine olla mõjuvaks põhjuseks hagejale pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks

§ 118lg 2¹ p-de 1 või 2 alusel.

17. Kuna hageja ei pidanud testamendi tühisuse tuvastamiseks pärandit

§-s 117 sätestatud korras vastu võtma, ei ole õige ka kostja seisukoht, et ringkonnakohus pidi jätma hagi läbi vaatamata. Seega tuleb kostja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna kostja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kostja tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 järgi arvata riigituludesse. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg 4 alusel hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse asja lõplikul lahendamisel. Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu