← Eesti

3-3-1-31-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-31-08

  1. juuni 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld ja Harri Salmann Jüri Pooluse (Poolus) kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni otsuse tühistamiseks ja pensioni maksmiseks kohustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus haldusasjas nr 3-06-1706 Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-06-
  8. Teha asjas uus otsus, millega jäetakse rahuldamata Jüri Pooluse kaebus. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet (edaspidi Pensioniamet) määras
  10. mai
  11. a otsusega nr 816028/1 Jüri Poolusele alates
  12. aprillist 2006 eluaegse vanaduspensioni. Tuginedes "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" (edaspidi Kokkulepe) artiklile 5, peatas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjon (edaspidi Pensionikomisjon)
  13. juuni
  14. a otsusega nr 1.1-8.TL15/1122 alates
  15. aprillist 2006 kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise lõpetamiseni J. Poolusele pensioni maksmise. Vaatamata sellele, et Eesti seaduse alusel J. Poolusele pensioni määramisest teavitati ka Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonda, ei ole viimane väljastanud teatist Vene Föderatsiooni pensioni väljamaksmise peatamise kohta.
  16. J. Poolus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Pensionikomisjoni otsus tühistada ja kohustada Pensioniametit maksma kaebajale määratud vanaduspensioni alates selle maksmise peatamisest. Kaebaja leidis, et pensioni maksmise peatamine on vastuolus põhiseaduse §-ga 28 ning selleks puudub õiguslik alus. Kuigi kaebaja saab Vene Föderatsioonilt pensioni, pole ta käsitatav sõjaväepensionärina Kokkuleppe mõttes, kuna ta on teeninud Eesti NSV ja NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (edaspidi RJK) organites. Kaebaja leidis veel, et isegi tema kohtlemisel sõjaväepensionärina ei sätesta Kokkuleppe artikkel 5 piirangut nii Eesti seaduse alusel määratud vanaduspensioni kui ka Vene Föderatsiooni poolt makstava sõjaväepensioni samaaegseks väljamaksmiseks.
  17. Tallinna Halduskohus rahuldas
  18. märtsi
  19. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1706 kaebuse, tühistas Pensionikomisjoni otsuse ja tegi Pensioniametile ettekirjutuse J. Poolusele määratud vanaduspensioni väljamaksmiseks. Kohus mõistis Pensioniametilt J. Pooluse kasuks välja ka kantud menetluskulud. Viidates Riigikohtu halduskolleegiumi
  20. aprilli
  21. a otsusele haldusasjas nr 3-3-114-03, asus halduskohus seisukohale, et kaebaja pole Kokkuleppe subjekt. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt ei laiene Kokkulepe RJK töötajatele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et J. Poolus teenis RJK Eestis paiknenud asutuses ohvitserina. Seetõttu oli pensioni maksmise peatamine õigusvastane.
  22. Pensioniamet palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellandi hinnangul ei saa selles vaidluses tugineda Riigikohtu poolt haldusasja nr 3-3-1-14-03 lahendamisel Kokkuleppele ja välismaalaste seadusele antud tõlgendusele, sest vaidlus puudutas isiku elamisloa taotluse läbivaatamist. Kaebaja on kantud sõjaväepensionäride nimekirja ja saanud alates
  23. aastast Vene Föderatsioonilt sõjaväepensioni. Kaebajat tuleb lugeda kokkuleppe subjektiks just seetõttu, et ta oli kantud Kokkuleppe alusel koostatud nimekirja ning seetõttu sooviti ka tema pensioniküsimust reguleerida Kokkuleppe alusel. Arvestada tuleb ka sellega, et J. Poolus vastab Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepinguga "Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ja nende ajutise sealviibimise tingimustest" (Leping) sätestatud relvajõudude pensionäride mõistele. Tema sõjaväepiletist nähtuvalt on ta teeninud NSV Liidu relvajõududes.
  24. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  25. novembri
  26. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning mõistis vastustajalt J. Pooluse kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) õige on halduskohtu seisukoht, et riikidevaheline leping, millele vastustaja vaidlustatud haldusakti andes tugines, laieneb vaid endise NSV Liidu relvajõududes teeninud isikutele ega ole rakendatav RKJ ja selle kohalike asutuste töötajate suhtes. Tuvastatud asjaolude kohaselt pole kaebaja endise NSV Liidu relvajõududes teeninud; 2) kuigi Riigikohtu viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-14-03 puudutab elamisloa taotlusest tulenevat vaidlust, lahendati seal küsimus, kas Kokkulepe laieneb RJK töötajatele ning milline tähendus on Kokkuleppe alusel esitatud sõjaväepensionäride nimekirjal. Riigikohtu otsuse kohaselt on Leping ja Kokkulepe lahutamatult seotud Kokkuleppe subjektiks olevate sõjaväepensionäride ringi kindlaksmääramisel ning Lepingus toodud relvajõudude mõiste ei saanud hõlmata RJK Eestis tegutsenud kohapealsete asutuste töötajaid. Endise RJK julgeolekutöötajate ja pensionäride sotsiaalset staatust julgeolekuorganite kohapealsete asutuste väljaviimisel püüti lahendada eraldi kokkuleppega; 3) ainuüksi asjaolu, et kaebaja endise julgeolekutöötajana on kantud Kokkuleppe alusel esitatud nimekirja ja saab pensioni Vene Föderatsiooni vahenditest, ei anna alust lugeda teda sõjaväepensionäriks Lepingu, Kokkuleppe ega ratifitseerimisseaduse tähenduses; 4) kaebaja sõjaväepiletist nähtuv töötamine ohvitseri ametikohal ei anna alust väita, et kaebaja on teeninud endise NSV Liidu relvajõududes, kuna ohvitseri auastmeid omistati ka julgeolekukomitee organites ja vägedes.
  27. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet esitas
  28. detsembril 2007 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus peatas
  29. jaanuari
  30. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-584 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamise kuni Riigikohtu otsuseni haldusasjas nr 3-3-1-
  32. aprilli
  33. a määrusega loeti menetlus TsMS § 361 lg 1, HKMS §-de 22 ja 241 alusel uuendatuks ja võeti kassatsioonkaebus menetlusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  34. Pensioniamet taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist ilma asja uueks arutamiseks saatmata. Kassaator leiab järgmist: 1) Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-03 antud tõlgendus pole asjakohane käesolevas haldusasjas, kuna nimetatud otsusega lahendati elamisloa taotlusest tõusetunud vaidlust; 2) J. Poolus on kantud Kokkuleppe alusel esitatud nimekirja just seetõttu, et tema pensioniküsimusi sooviti reguleerida Kokkuleppe alusel. Poolte tahe on olnud suunatud sellele, et maksta talle pensioni vastavalt Kokkuleppele; 3) J. Poolus on isik, kellele laieneb Kokkulepe. Vene Föderatsioon on talle
  35. a määranud pensioni, seega oli ta Lepingu ja Kokkuleppe sõlmimise ajal juba sõjaväepensionär; 4) ringkonnakohus on andnud ebaõige hinnangu sõjaväepileti kannetele. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda sõjaväepileti kanne selle kohta, et ajavahemikul
  36. august 1977 kuni
  37. detsember 1991 teenis isik ohvitseri ametikohal Balti Sõjaväeringkonna väeosas nr 71119, väita, et kaebaja on teeninud NSV Liidu relvajõududes, kuna ohvitseri auastmeid anti ka julgeolekukomitee organites ja vägedes. Sõjaväepiletis on sõjaväeteenistuse osas märgitud ka konkreetne sõjaväeringkond ja väeosa, mitte ainult ohvitserina teenimise fakt; 5) Vene Föderatsioon käsitleb endisi RJK teenistujaid võrdväärsetena relvajõudude pensionäridega ja maksab neile pensioni Kokkuleppe alusel. Vene Föderatsiooni seadus sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse kohta sätestab §-s 2, et sõjaväeteenistus on eriline riikliku föderaalse teenistuse liik, mille alla kuulub ka teenistus julgeolekuasutustes.
  38. a seadus riiklike julgeolekuorganite reorganiseerimisest oli aluseks üleminekuperioodil liiduvabariikide-vahelise julgeolekuteenistuse loomiseks, mis praeguseks on Vene Föderatsiooni julgeolekuteenistus. Tulenevalt Vene Föderatsiooni seadustest on teenistus varasemas RJK-s (sh liiduvabariikide RJK-des) seega sõjaväeteenistus ning RJK teenistusest vabastatud isikud on sõjaväepensionärid, kui neil on õigus pensionile vastavalt Vene Föderatsiooni
  39. a seadusele, mille alusel makstakse pensioni sõjaväepensionäridele, ning § 1 punkti b kohaselt laieneb seadus ka julgeolekuorganites teeninud isikutele. Kuni
  40. aastani ei olnud võimalik maksta Vene Föderatsiooni seaduste alusel pensione teistes riikides elavatele isikutele teisiti, kui ainult Kokkuleppe alusel. Alles Vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu
  41. märtsi
  42. a otsusega leiti, et selline piirang on põhiseaduse vastane ning seejärel võeti vastu seadus, mis võimaldas pensione välja maksta ka väljaspool Vene Föderatsiooni elavatele isikutele. Kuna ka J. Poolus sai Eestis elades Vene Föderatsiooni pensioni, on väär järeldada, et ta pole Kokkuleppe subjekt; 6) ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta Pensioniameti seisukoha, et kumbki lepingupool pole soovinud RJK töötajatele luua soodsamaid pensionitingimusi. Senises praktikas on endistele RJK töötajatele kohaldatud Kokkuleppe artikleid 3 ja
  43. Kui kohus leiab, et endised RJK töötajad ei allu Kokkuleppe regulatsioonile, seatakse nad teiste relvajõudude pensionäridega võrreldes paremasse olukorda, kuigi Vene Föderatsioon käsitleb neid ühetaoliselt. Kohtute selline lähenemine viib võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseni.
  44. J. Pooluse kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Alama astme kohtud on vaidluse lahendanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkumata. Kassaator on esitanud täiesti uusi seisukohti ning lisanud kassatsioonkaebusele alama astme kohtutes esitamata jäänud dokumente, sh venekeelseid. Kassaator pole põhjendanud, mida nende dokumentidega soovitakse tõendada ega selgitanud nende asjakohasust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni vaidlustatud otsusega peatati J. Poolusele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspensioni maksmine seetõttu, et Kokkuleppe artikkel 5 välistab Pensionikomisjoni hinnangul pensioni saamise samal ajal nii Vene Föderatsiooni kui Eesti Vabariigi eelarvest. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt lahendada küsimus, kas endist NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee töötajat tuleb pidada Kokkuleppe subjektiks ning kohelda pensioni maksmisel sõjaväepensionärina Kokkuleppe mõttes. Seejärel annab kolleegium vastuse küsimusele, kas Kokkuleppe artiklist 5 tulenes praegusel juhul alus pensioni maksmise peatamiseks.
  47. detsembril 1995 vastu võetud seadusega ratifitseeriti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping "Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ja nende ajutise sealviibimise tingimustest" (Leping) ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" (Kokkulepe). Kokkuleppe artikli 3 esimese lause järgi kindlustab Vene Föderatsioon sõjaväepensionärid pensioniga Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata nende kodakondsusest Vene Föderatsiooni seadusandlusega kehtestatud tingimustel ja normide järgi. Kokkuleppe artikkel 5 sätestab: "Sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa."
  48. Kolleegium kasutab asja lahendamisel arvamust, mille Välisministeerium esitas vastusena kolleegiumi küsimustele haldusasjas nr 3-3-1-1-
  49. Käesoleva haldusasja lahendamiseks pöördus Riigikohtu halduskolleegium
  50. mai
  51. a kirjaga nr 3-8-1-189-08 Välisministeeriumi poole, kes oli haldusasjas nr 3-3-1-1-08 kaasatud arvamuse andmiseks, paludes kinnitada, kas viimane jääb nimetatud haldusasjas antud arvamuse juurde küsimuses, mis puudutab Kokkuleppe kohaldatavust endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajate pensionseerimisel.
  52. mai
  53. a vastuses märgib Välisministeerium, et jääb haldusasjas nr 3-3-1-1-08 esitatud seisukohtade juurde ega soovi täiendavalt midagi lisada. I
  54. Ringkonnakohus tugines Riigikohtu halduskolleegiumi
  55. aprilli
  56. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-14-03 ja selles viidatud varasematele lahenditele ning leidis, et endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajad pole käsitatavad Kokkuleppe subjektidena. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet selle seisukohaga ei nõustu ja väidab kassatsioonkaebuses, et Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-03 antud tõlgendus pole asjakohane käesolevas haldusasjas, kuna nimetatud otsusega lahendati elamisloa taotlusest tõusetunud vaidlust.
  57. Kolleegium on varasemas praktikas (halduskolleegiumi
  58. novembri
  59. a otsused haldusasjades nr 3-3-1-49-02 ja 3-3-1-52-02 ning
  60. aprilli
  61. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-03) endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajate elamislubade taotlustega seonduvates vaidlustes tõepoolest asunud seisukohale, et teenistus endise NSV Liidu julgeolekuorganites pole käsitatav teenistusena kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ning julgeolekuorganid pole seega samastatavad relvajõududega. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde välismaalaste seaduse kohaldamisel ja märgib, et ka Välisministeerium on arvamusel, et elamislubade andmisel ei ole endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajad käsitatavad Kokkuleppe subjektidena.
  62. Kolleegium on seisukohal, et endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajaid saab ja tuleb pensioneerimisel käsitada Kokkuleppe-järgsete sõjaväepensionäridena alljärgnevatel põhjendustel.
  63. Kassaator, märgib, et kuni
  64. aastani ei olnud võimalik maksta Vene Föderatsiooni kehtiva õiguse alusel pensione teistes riikides elavatele isikutele teisiti, kui ainult Kokkuleppe alusel. Kassaatori arvamusega ühtib ka Välisministeeriumi seisukoht, kes märkis oma arvamuses: "Kuivõrd NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee töötajate ja pensionäride sotsiaalset staatust reguleerivat lepingut ei sõlmitud, siis oli neile pensionide maksmine kokkuleppe alusel ainus võimalus, kuidas Venemaa sai kõnealustele isikutele Eestisse pensioni maksta. Kokkulepe kui välisleping oli alus kokkuleppe artikli 2 punkti 3 kohasesse nimekirja kantud isikutele Venemaa pensioni maksmiseks. Lisaks on kokkulepe aluseks, mille kohaselt nimetatud isikutele osutatakse tervishoiuteenuseid". Samuti märgiti arvamuses: "Venemaa Föderatsioon kandis NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee endised töötajad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 sätestatud nimekirja ning jätkas neile pensionide maksmist. Seega on Vene Föderatsioon pidanud NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee endisi töötajaid kokkuleppe subjektiks. Eesti pool on aktsepteerinud sellist pensionide maksmise korraldust. Poolte selline käitumine viitab selgelt soovile reguleerida NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee endiste töötajate sotsiaalsete tagatiste küsimust just kokkuleppega". Seega on Kokkuleppe pooled NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee endisi töötajaid pensioniõiguslikes küsimustes käsitlenud Kokkuleppe subjektidena
  65. Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et Kokkuleppe kohaldatavuse hindamisel RJK töötajate suhtes tuleb oluliseks pidada Kokkuleppe poolte aktsepteeritud senist praktikat neile isikutele pensionide määramisel ja maksmisel. Kolleegium rõhutas ka
  66. aprilli
  67. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-08 poolte tahte ja väljakujunenud kohaldamispraktika olulisust rahvusvahelise lepingu sisu mõistmisel ja tõlgendamisel. Kolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et poolte tahe pole olnud luua olukorda, kus RJK töötajad oleksid pensionide määramisel ja maksmisel soodsamas olukorras võrreldes relvajõudude sõjaväepensionäridega. Nende isikute kategooriate erinev kohtlemine ei saa olla ka kohtupraktika eesmärk. Tahe eristada RJK töötajaid sõjaväepensionäridest pensioniõiguslikes küsimustes selliselt, et eristamine seaks nad Kokkuleppe art 5 mittekohaldumisel soodsamasse olukorda ning neil oleks võimalik saada üheaegselt mõlema riigi määratud pensioni, ei tulene aga ei siseriiklikust õigusest ega rahvusvahelise lepingu poolte lähenemisest. II
  68. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas pensioni maksmise peatamine J. Poolusele Kokkuleppe art 5 alusel oli õiguspärane. Asjas on tuvastatud, et J. Poolus sai Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni alates
  69. aastast ning pole vaidlust ka talle Eestis omandatud staaži alusel vanaduspensioni määramise õiguspärasuse üle.
  70. Riigikohtu halduskolleegium leidis
  71. aprilli
  72. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-08, et Kokkulepe on välisleping RPKS § 4 lg 3 tähenduses, ning kui välisleping sisaldab Eesti seadusest erinevat regulatsiooni riiklike pensionite määramiseks või maksmiseks, tuleb sellist regulatsiooni ka kohaldada.
  73. Kolleegium märkis viidatud otsuses, et Kokkuleppe art 5 grammatiline tõlgendamine võimaldab järeldada, et puudub võimalus nii Nõukogude Liidu relvajõududes teenimisel omandatud kui ka pärast erruminekut Eestis töötatud aja eest omandatud staaži alusel määratud pensione üheaegselt välja maksta ning sellest sättest tulenes Pensionikomisjoni jaoks alus Eesti pensioniõiguse järgi määratud pensioni maksmise peatamiseks, kui Vene Föderatsiooni määratud pensioni maksmine jätkub. Haldusasja nr 3-3-1-1-08 lahendamisel osundas kolleegium ka selles asjas arvamuse andmiseks kaasatud Välisministeeriumi arvamusele ja sellele lisatud dokumentidele ning istungil antud seletustele, mille kohaselt nii Kokkuleppe art 5 tõlgendamisel kui ka senisel kohaldamisel on Kokkuleppe pooled olnud ühesugusel seisukohal kõnealuste pensionide samaaegse väljamaksmise võimatuse osas. Lähtudes nii Kokkuleppe art 5 grammatilisest tõlgendusest, kuid eelkõige Kokkuleppe poolte tahtest ja sarnasest arusaamast Kokkuleppe art 5 tõlgendamisel ja kohaldamisel, asub kolleegium seisukohale, et praeguse sõnastuse ning Kokkulepe poolte tahte juures tuleneb vaidlusalusest sättest võimalus saada korraga vaid ühe riigi poolt määratud pensioni. Pensionikomisjoni otsus pensioni maksmise peatamiseks on põhjendatud ja õiguspärane.
  74. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega jäetakse J. Pooluse kaebus rahuldamata. Kassaatorile tuleb tagastada kautsjon. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.