← Eesti

3-1-1-11-08

Obsah (4)§ 11§ 7§ 13§ 5

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-11-08 Otsuse kuupäev 16. juuni 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eer

eaduse § 5 lg 1 rikkumist, märkides, et Eesti Akrediteerimiskeskus on hinnanud Ida Politseiprefektuuri erialaselt pädevaks kiiruse mõõtmise alal. Akrediteerimistunnistuse lisa p 3.1 järgi on seisvast autost püsivalt paigaldatud mõõteriistaga 101-320 km/h kiiruse mõõtmisel parim mõõtevõime 3% mõõtetulemusest. Parim mõõtevõime on väljendatud laiendmääratlusena U tõenäosustasemel 95% normaaljaotuse järgi ja väljendab mõõtja parimat mõõtevõimet, mida ta saab mõõtmisel normaaltingimustel saavutada, kusjuures mõõteobjekti mõju on minimaalseimal tasemel. Asjaolu, et mõõtja kasutas taadeldud mõõtevahendit, on tõendatud AS-i Metrosert poolt kiirusemõõturile Stalker ATR nr SP005355 välja antud mõõtevahendi taatlemistunnistusega nr TTRSS-07/00018. Seadet taadeldi 13. veebruaril 2007 ja see vastab OMIL R91 nõuetele. Kiirusemõõturi mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel laboritingimustes on +/- 1 km/h. Asjaolu, et menetleja kasutas Eesti Standardiameti poolt 8. märtsil 1999. a väljaantud tüübikinnituse kohaselt mõõtmistulemuse menetlusalusele isikule soodsamat laiendmääramatust +/-7 km/h, ei ole kohtu arvates käsitletav mõõtemetoodika rikkumisena.

§ 11

kohaselt ei lubata esmataatlusele vaid kasutusele võetavat mõõtevahendit, mille tüübihindamistunnistuse või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. Seega luges kohus põhjendamatuks kaitsja väite, et kiirusemõõturi Stalker ATR nr SP005355 taatlemine oli ebaseaduslik ja taatlustunnistus on kehtetu. Maakohus ei tuvastanud väärteomenetluse normide olulisi rikkumisi. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis andnud allkirja, et talle selgitati õigusi. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale ei ole kaebusi esitatud. Ka A. P.-i ülekuulamisprotokollis ei kajastu etteheidet seoses õiguste tutvustamata jätmisega. Kohtuvälise menetluse käigus on kõrvaldatud ka takistus tutvuda venekeelse ülekuulamisprotokolliga eesti keeles, sest A. P. on saanud protokolli eestikeelse tõlke. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Paali kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 4.1 Kaitsja leiab, et tõendamiseseme asjaolud pole selged. Selgusetu on, kus tegelikult politseinikud A. P.-i sõiduki kiirust mõõtsid, kas politseisõiduk paiknes teepeenral või teest kaugemal puude vahel. Kaitsja arvates ei oleks politseinikud saanud A. P.-i sõidukiga mingil juhul kiiruse mõõtmisest kuni kontrollimiseni silmsidet säilitada ja kaitsja arvates ajasid politseinikud autod lihtsalt segi. Samuti leiab ta, et politseinikud on kiiruse mõõtmise asjaolude kohta andnud valeütlusi. 4.2 Kassaatori hinnangul on väärteomenetluses rikutud A. P.-i õigusi, sest teda on menetluses oma õiguste realiseerimisel igati takistada püütud, keeldudes tõlkest ja toimiku koopiate väljastamisest. Samuti on politseiametnikud hävitanud algse tunnistaja ülekuulamise protokolli ja nende ütlused on vastuolulised. 4.3 Kaitsja hinnangul ei vastanud mõõtmiseks kasutatud seade esitatud nõuetele ja seega pole mõõtetulemus usaldusväärne.

§ 7

lg 3 tuginedes on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud «Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad". Nimetatud määruse lisa punkt 8.2 kohaselt kuuluvad kiirusemõõturid kohustuslikule igaaastasele taatlemisele. Kiirusemõõturite täpsusklassina on kehtestatud taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- 1 km/h või +/-1% (kiirusel üle 100 km/h ) - vead kasutamisel (parim mõõtevõime tõendatud jälgitavusega mõõtmisel) vastavalt mõõtja erialast pädevust tõendavale tunnistusele. Ida Politseiprefektuurile väljastatud erialase kompetentsuse kinnitamise tunnistuse nr E133 lisa punkt 3 kohaselt on parim mõõtevõime kiirusel kuni 100 km/h - +/- 3 km/h. Kiirusemõõtur Stalker SP005355 on võetud kasutusele Eesti Standardiameti tüübikinnitustunnistuse nr SA 3-3/3.38.96 alusel, mille kohaselt kiirusemõõturi mõõtetulemuse laiendmääramatus kiirustel kuni 100 km/h on +/- 5 km/h, kiirustel üle 100 km/h +/- 7 km/h. Ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli mõõteviga +/- 7 km/h. Seega ei vasta kasutatud kiirusemõõtja ettenähtud veapiirile või täpsusklassile ning sellega ei ole võimalik tagada mõõtmiste usaldusväärsust.

§ 7

lg 4 kohaselt on keelatud turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli läbimata mõõtevahendit, mis on kantud sama paragrahvi lg 3 alusel koostatud nimistusse.

§ 11

lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas turule lastav, kasutusele võetav või kasutatav metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Seega on taatluslaboril kohustus hinnata ka seda, kas taatlusele esitatud mõõtevahend vastab kehtestatud täpsusklassi nõuetele.

§ 13

lg 1 kohaselt on taatluse tulemuseks hinnang selle kohta, kas mõõtevahend vastab või ei vasta

§ 11lõikes 1 nimetatud nõuetele.

Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei vastanud kasutatud kiirusemõõtur kehtestatud lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele ning selle taatlemine oli ebaseaduslik. Seetõttu ei ole vastuolus

§ 5lg-s 2 nõutuga mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

Taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00010 palub kaitsja jätta tähelepanuta, kuna see tõendab üksnes mõõtevahendi vastavust mõõtetäpsusele laboritingimustes. Üldjuhul kajastavad taatlustunnistused ka mõõtevahendi mõõtetäpsust, kuid vastuolu tõttu tüübikinnituse ja

eaduse alusel kehtestatud mõõtetäpsuse vahel ei kanna AS Metrosert praegusel ajal taatlustunnistusele muud kui üksnes laboritingimustes saadud tulemuse. A. P.-i sõiduki kiirust ei mõõdetud aga laboritingimustes. 5. Kohtuväline menetleja esitas Riigikohtu istungiks kassatsioonile kirjalikud vastuväited, milles leiab, et kassatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja arvates kasutati A. P.-i sõiduki kiiruse mõõtmiseks kiirusemõõturit, mis vastas selle esmakordse kasutuselevõtmise ajal kehtinud tüübikinnitusele ja mida on

§ 11lg-st 2 õigus kasutada kuni nende kasutusaja lõpuni.

Samuti leiab kohtuväline menetleja, et mõõtmisel ettenähtust suurema veapiiri kasutamine ei halvenda menetlusaluse isiku olukorda.

  1. Riigikohtu istungil toetas kaitsja kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Kaitsja märkis täiendavalt, et käesolevaks ajaks on politsei praktiliselt lõpetanud kiiruse mõõtmise mõõturitega, millel puudub kehtiv tüübikinnitustunnistus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et politseinikud on andnud vastuolulisi ja valeütlusi, hävitanud tõendeid ning nagu ei oleks selge, kus A. P.-i sõiduki kiirust mõõdeti. Maakohus on kassaatori eeltoodud seisukohti juba käsitlenud, jõudes põhjendatult seisukohale, et need on oletuslikud ja paljasõnalised.
  3. Sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutatud

eadme kohta märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. A. P.-i sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutatud

eadmel oli küll olemas AS-i Metrosert väljastatud taatlemistunnistus, mille kohaselt on kasutatud kiirusemõõturi mõõtetulemuse piirviga laboritingimustes +/- 1 km/h, kuid see tõendab üksnes mõõtevahendi vastavust mõõtetäpsusele laboritingimustes. Reaalselt aga ei kasutata kiirusemõõtjat laboritingimustes. Kiirusemõõturi reaalsel kasutamisel saavutatava täpsuse määrab sellele väljastatud tüübikinnitustunnistus. Käesolevas asjas kasutatud kiirusemõõturi mudel on kasutusse võetud Eesti Standardiameti tüübikinnitustunnistuse nr SA 3-4/3.38.96 alusel, mille kohaselt on kiirusemõõturi mõõtetulemuse mõõteviga kiirustel üle 100 km/h +/- 7 km/h. Politseipeadirektori

  1. novembri
  2. a käskkirjaga nr 189 kinnitatud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika p 9.2 kohaselt on seisvast sõidukist kiiruse mõõtmisel lubatud mõõteveaks kiiruse korral 101-135 km/h antud +/- 4 km/h. Ka Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt Ida Politseiprefektuurile väljastatud erialase pädevuse tunnistuse E133 lisa kohaselt on mõõtja erialaseks pädevuseks kinnitatud seisvast sõidukist kiiruse mõõtmisel kiiruse korral 101-135 km/h antud +/- 4 km/h. Seega ei vasta kasutatud kiirusemõõtur kehtestatud täpsusklassile. 9.

eaduse § 7 lg 4 kohaselt on keelatud turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud sama paragrahvi lg 3 alusel koostatud nimistusse.

eaduse § 11 lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas turule lastav, kasutusele võetav või kasutatav metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. See kontroll ei tohi kiirusemõõturite korral piirduda üksnes laboritingimustes taatlemisega, vaid peab hõlmama ka hindamist, kas kiirusemõõturi tüübikinnitusest tulenev mõõteviga kasutamisel mahub kehtestatud veapiiri raamesse. 10. Kohtuvälise menetleja vastuses kassatsioonile leitakse muuhulgas, nagu oleks vaidlusaluste kiirusemõõturite kasutamine õiguspärane tuginevalt

§ 11

lg-le 2, mille kohaselt ei lubata esmataatlusele kasutusele võetavat mõõtevahendit, mille tüübihindamistunnistuse või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. See nõue ei kohaldu juba kasutusel olevatele, kuid pärast remonti või uuendamist esmataatlusele esitatavatele mõõtevahenditele. Kuna käesoleval juhul ei ole küsimus kiirusemõõturite esmataatlusest, vaid nende korduvtaatlusest pärast eelmise taatlustähtaja lõppu, siis võib kohtuvälise menetleja hinnangul kiirusemõõtureid ka ilma kehtiva tüübikinnituseta kasutada kuni nende kasutusaja lõpuni. Kriminaalkolleegium ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga.

eadme kasutamise lubatavus pärast selle tüübikinnitustunnistuse tähtaja lõppemist on

§ 11

lg 2 kohaselt tõepoolest võimalik, kuid seejuures peab kasutatav

eade läbima nõuetekohase taatluse ja selle veapiir reaalses kasutuses peab mahtuma kehtestatud veapiiri raamesse. Kiirusemõõturite veapiiriks on kasutamisel Politseipeadirektori

  1. novembri
  2. a käskkirjaga nr 189 kinnitatud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika p 9.2 kohaselt seisvast sõidukist kiiruse mõõtmisel lubatud mõõteveaks kiiruse korral 101-135 km/h antud +/- 4 km/h. Politsei poolt A. P.-i sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutatud seadme tüübikinnitustunnistuse kohaselt on selle mõõteviga aga kiirustel üle 100 km/h +/- 7 km/h.
  3. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodu valguses ebaõige maakohtu otsuses väljendatud seisukoht, nagu võiks kiirusemõõturi kasutamisel kehtestatud täpsusklassi nõudeid eirata, kui mõõturi esmase kasutuselevõtmise ajal oli sellel olemas kehtiv tüübikinnitustunnistus. Kolleegium on sarnases küsimuses varem väljendanud seisukohta, et varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine tähendab seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud üldises korras, mõjutades ka õigusakti jõustumise hetkel kestvaid õigussuhteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-86-05, p 5). Seega peavad alates majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt

§ 7lg 3 alusel 12.

detsembri

  1. a antud määruse nr 104 jõustumisest (
  2. detsember 2006) eranditult kõik liiklusjärelevalves kiiruse mõõtmiseks kasutatavad seadmed vastama muuhulgas selle määruse Lisa 1 p 8.2 nõuetele mitte üksnes laboritingimustes saadud mõõtetäpsuse, vaid ka reaalse kasutuse mõõtetäpsuse osas. Kuna käesoleval juhul ei vastanud kasutatud kiirusemõõtur kehtestatud viimatinimetatud osas lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele, ei olnud selle abil võimalik A. P.-i juhitud mootorsõiduki kiirust nõuetekohaselt tuvastada.
  3. Eelnevale tuginedes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsuse A. P.-i karistamises LS § 7422 lg 2 järgi ja lõpetab väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.