← Eesti

3-1-1-38-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-38-08 Otsuse kuupäev

  1. juuni 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi OÜ Õ. karistamises alkoholiseaduse § 65 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-07-5368 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Õ. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. juuni 2008 Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a ja Pärnu Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsused ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus OÜ Õ. väärteoasjas alkoholiseaduse § 65 lg 2 järgi.
  10. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. septembril
  13. a koostas Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskond OÜ Õ. suhtes väärteoprotokolli järgmise teo tõttu. Vaatamata Kärdla linnavalitsuse
  14. mai
  15. a korraldusele nr 207 "Alkoholi jaemüügi märgete nr KTO 003479 ja nr KTO 063480 kustutamiseks majandustegevuse registris OÜ Õ. registreeringutes", tegeles OÜ Õ. oma kaupluses "A." ja baaris "Õ."
  16. juulil 2007 kell 16.20 alkoholi jaemüügiga. Väärteoprotokollis kvalifitseeriti OÜ Õ. rikkumine alkoholiseaduse (AlkS) § 65 lg 2 järgi.
  17. Kohtuväline menetleja saatis väärteoasja lahendamiseks Pärnu Maakohtule, põhjendades seda asjaoluga, et OÜ Õ. seaduslik esindaja eitab osaühingu poolt rikkumise toimepanemist ja taotleb väärteoasja kohtulikku arutelu.
  18. Pärnu Maakohtu
  19. jaanuari
  20. a otsusega karistati OÜ-d Õ. väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest AlkS § 65 lg 2 järgi rahatrahviga 5000 krooni. Maakohus märkis, et
  21. juulil 2007 kontrollis politsei OÜ Õ. müügipunkte ja tegi kindlaks, et vaatamata Kärdla Linnavalitsuse
  22. mai
  23. a korraldusele nr 207 jätkab äriühing alkoholi müüki. Alkoholi müümist ei eita ka osaühingu esindajad ja müüjad. Seega eiras menetlusalune isik Kärdla linnavalitsuse korraldust, mis oli antud põhjusel, et äriühing hindas
  24. a aprillirahutuste järgset olukorda ebaadekvaatselt ja rikkus tollal kehtestatud eeskirju. Kohtu hinnangul olid alkoholi müük ja selleks kehtestatud piirangud
  25. aastal üldsuse suure tähelepanu all ega kaotanud oma aktuaalsust aasta lõpuni. Seega oli
  26. a juulis igati loogiline, et järgitaks täpselt kõiki alkoholimüügi eeskirju ja piiranguid. OÜ Õ. aga eiras neid ja seetõttu tuleb teda karistada. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus asjaoluga, et vaatamata üldsuse eriti suurele tähelepanule, ei olnud Hiiumaal alkoholi müümisel silmaga nähtavaid negatiivseid tagajärgi. Samuti ei põhjustanud OÜ Õ. kellelegi käegakatsutavat kahju, vaid võimaldas oma töötajatele äraelamiseks vajalikku teenistust. Seetõttu ei pea äriühingule määratav rahatrahv olema suur, kuid peab näitama, et ükski seaduserikkumine ei saa jääda sellises situatsioonis karistamata.
  27. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni OÜ Õ. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  28. Tallinna Ringkonnakohtu
  29. veebruari
  30. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud alust saata väärteoasja lahendamiseks Pärnu Maakohtule, sest selleks puudusid VTMS §-s 83 sätestatud eeldused. Kuna aga asja maakohtule edastamisega ei ole menetlusaluse isiku olukorda raskendatud, ei pidanud ringkonnakohus menetlusökonoomiat arvestades vajalikuks maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi seisukohaga, et karistuse mõistmisel ei arvestanud kohus menetlusaluse isiku omadusi ning väärteo raskust. Karistuse kergendamist ei tingi asjaolu, et maakohtu otsuses ei ole märgitud menetlusaluse isiku varasemat väärteokorras mittekaristatust. OÜ-le Õ. mõistetud karistus vastab väärteo raskusele ja väärteo toimepanija isikule. Karistusel on nii eri- kui ka üldpreventiivne eesmärk, mida maakohus on ka põhjendatult silmas pidanud. Kärdla linnavalitsuse
  31. mai
  32. a korraldusega OÜ Õ. suhtes kehtestatud piirang, mida menetlusalune isik rikkus, oli kehtestatud avaliku korra kaitsmiseks ja kindlustamiseks. Samuti on alkoholimüügi piirangute kohaldamist kajastatud korduvalt meedias. Seega ei saa OÜ Õ. toimepandud väärteo puhul tegemist olla avaliku huvi puudumisega, mistõttu ei ole ka alust väärteoasja lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  33. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ Õ. kaitsja A. Liskmann, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asjas väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kassaator leiab, et kuna maakohtu otsuse kohaselt ei toonud OÜ Õ. toimepandud rikkumine Hiiumaal kaasa nähtavaid negatiivseid tagajärgi, pidanuks kohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetama. Kohtud ei ole väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamata jätmist veenvalt põhjendanud. Karistuse mõistmisel ei ole ka arvesse võetud, et OÜ-d Õ. pole varem karistatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Menetletavas asjas on AlkS § 65 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud juriidilist isikut OÜ Õ. Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodud seisukohad on leidnud kajastamist arvukates Riigikohtu lahendites (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. septembri
  36. a otsus asjas nr 3-1-1-82-04;
  37. detsembri
  38. a otsus asjas nr 3-11-121-04;
  39. jaanuari
  40. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04;
  41. märtsi
  42. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05;
  43. aprilli
  44. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05;
  45. septembri
  46. a otsused asjades nr 3-1-1-70-05 ja 3-1-1-71-05;
  47. veebruari
  48. a otsus asjas nr 3-1-1-145-05;
  49. märtsi
  50. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06;
  51. aprilli
  52. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06,
  53. aprilli
  54. a otsus asjas nr 3-1-1-25-06;
  55. oktoobri
  56. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06;
  57. mai
  58. a otsus asjas nr 3-1-1-19-07;
  59. detsembri
  60. a otsus asjas nr 3-1-1-64-07;
  61. detsembri
  62. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07;
  63. aprilli
  64. a otsus asjas nr 3-1-1-9-08 ja
  65. aprilli
  66. a otsus asjas nr 3-1-1-12-08).
  67. Käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis ära näidatud OÜ Õ. organi liiget või juhtivtöötajat, kelle tegu menetlusalusele isikule omistatakse. Seetõttu tuleb väärteomenetlus OÜ Õ. suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
  68. Tulenevalt sellest, et käesolevas asjas ei ole väärteoprotokollis juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud ning seda puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1 juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu
  69. veebruari
  70. a ja Pärnu Maakohtu
  71. jaanuari
  72. a otsused ja lõpetab OÜ Õ. suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna väärteomenetlus tuleb lõpetada, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kassatsioonis esitatud väiteid. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.