Obsah (4)

§ 115§ 119§ 146§ 27

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-21-08 Otsuse kuupäev 16. juuni 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi

§ 115

lõikele 1 viidates seaduse alusel tekkinud intressikohustuse olemasolu, ei tähenda, et maksuhaldur oleks kaebajale esitanud intressinõude. Kuivõrd maksuteatega ei kohustatud taotlejat tasuma intressisummat ja samas oli põhimaksuvõla summa tasumise täitmine peatatud, siis ei saanud maksuteade põhjustada laenu võtmiseks ning haldamiseks tehtud kulutusi. Kahjunõue ei kuuluks hüvitamisele ka põhjusel, et MTA tegevus intressiarvestust peatamata jättes ei olnud õigusvastane.

ja HMS ei näe ette haldusakti kehtivuse peatamist. Üksnes halduskohtul on pädevus haldusakti kehtivus peatada. Kaebaja oleks saanud vältida kahju tekkimist halduskohtult esialgse õiguskaitse korras maksuteate kehtivuse ajutist peatamist taotledes. Kehtivuse peatamise korral ei oleks kaebajal olnud ka kehtivat maksuvõlga. Kuna kaebaja ei esitanud esialgse õiguskaitse taotlust maksuteate nr 12-5/22 kehtivuse peatamiseks (mis oleks peatanud ühtlasi intressiarvestuse), ei teinud kaebaja kõike võimalikku selleks, et kahju ära hoida või vähendada. 4. AS Haljas esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja kaebus rahuldada. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a otsusega rahuldati kaebus ja mõisteti MTA-lt AS Haljas kasuks välja 236 948 krooni kahjuhüvitist. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt:

1. a)nähtub kaebaja ja panga vahel 30. juunil 2006 sõlmitud laenulepingust, et laen võetakse üleliigse laovaru tasu maksmiseks kuni kohtuvaidluse lõpuni (toimiku lk 37). Maksuhaldur on 5. veebruari 2007. a otsuses tuvastanud, et 30. juunil 2006, s.o maksukohustuse tähtpäeval, kanti 7 500 000 krooni maksuhalduri kontole käibemaksu ettemaksuna (toimiku lk 16). Pole mingit põhjust arvata, et kaebaja oleks võtnud laenu ja teinud käibemaksu ettemaksu viidatud summas juhul, kui maksuteadet poleks antud. Seega on laenu võtmisega seotud kulud tingitud õigusvastaselt määratud maksukohustuse täitmisest;
2. b)kaebaja on põhjendanud maksuvõla tasumiseks laenu võtmist sellega, et ei soovinud jääda intressivõlglaseks ega kaotada seeläbi võimalust riigihangetes osalemiseks ega äripartnerite usaldust.

§ 115

lg 1 kohaselt arvutatakse intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt kuni tasumise päevani. Seega ei peatanud maksuteate täitmise peatamine intressiarvestust ning, nagu maksuhaldur kinnitas, oleks kaebajal maksuregistris kajastunud intressivõlg, mis oleks olnud nähtav ka kolmandatele isikutele. Riigihangete seaduse kuni

1. maini 2007 kehtinud redaktsiooni § 35 lg 2 p 3 kohaselt ei kvalifitseerita pakkujat, kes ei ole täitnud riiklike ja kohalike maksude tasumise kohustust. Asjaolu, et kaebaja ei ole näidanud ühtegi riigihankekonkurssi, millel ta oleks osaleda soovinud, ei näita, et kaebajal tegelikult kavatsus riigihangetes osalemiseks puudus. Sobivate riigihankekonkursside olemasolu või puudumist pärast
2. juunit 2006 ei saanud kaebaja enne laenu võtmist ette näha ning varem konkurssidel osalenud isiku puhul pole põhjust osalemise kavatsust pidada otsituks. Igal juhul on selge, et maksuvõla tekkimise vältimine on seaduskuulekas käitumine, ja kuna maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinuks intressivõlg, mis oleks olnud nähtav maksuregistris, oli kaebaja käitumine maksusumma tasumisel põhjendatud ja mõistlik. Arvestades nõutud maksusumma suurust, on usutav ka kaebaja väide, et sellises summas käibevahendeid äriühingul ei olnud ning laenuvõtmine oli paratamatu; c) RVastS § 7 lg-s 1 näidatud võimalust kahju vältimiseks on kaebaja kasutanud, esitades vaide haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitamine ei võimaldanud käesoleval juhul kahju tekkimist vältida ega kõrvaldada, sest vaatamata haldusakti vaidlustamisele ja täitmise peatamisele jätkus kaebaja jaoks ebasoovitav intressiarvestus. Intressiarvestuse peatamiseks oli võimalik kas täita maksuteade või teha nõutud summa ulatuses käibemaksu ettemaks, sest intressiarvestus peatub ka siis, kui maksumaksjal on tähtpäevaks tasumata maksusummaga võrdne maksu tagastusnõue (

§ 119lg 2).

Vastustaja ja kohtu etteheide, et kaebaja ei pöördunud kaebusega kohtusse ega taotlenud maksuteate kehtivuse peatamist selleks, et intressivõlg poleks maksuregistris nähtav, ei ole kooskõlas seadusega - RVastS § 7 lg 1 peab nõudeõiguse olemasoluks piisavaks, et haldusakti on vaidlustatud. Ka vaide esitamine on vaidlustamine. Pealegi poleks ka kohtusse pöördumine ja esialgse õiguskaitse korras kohtu poolt maksuteate kehtivuse peatamine toonud kaasa intressiarvestuse samaaegset peatumist; d) eeltoodust tulenevalt on kaebaja nõudeõigus laenulepingu sõlmimise ja haldamisega seotud kulutuste hüvitamiseks tõendatud summas, mis kattub maksuteates näidatud maksusummaga. Ülejäänud osas ei ole kulutused seotud maksuteatega. Laenulepingu sõlmimise tasu on 37 000 krooni. Intressid perioodil

1. juuni 2006 kuni
2. november 2006 (143 päeva) moodustavad 191 388 krooni, arvestades laenulepingus kokku lepitud intressimäära 6 kuu EURIBOR + 3,25% aastas, s.o 6,5% (143/360 × 6,5% × 7 412 561). Perioodi
3. november 2006 kuni
4. november 2006 osas oli maksuhaldur teinud kindlaks, et laenusumma oli tasaarvestuse tõttu vähenenud 5 926 155 kroonini, seega tuleb eelmise tehte eeskujul arvestada 8 päeva intresside arvutamisel nimetatud summaga, mis annab tulemuseks 8560 krooni. Seega moodustab kogu kahju 236 948 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
5. MTA kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et AS Haljas seisukohtade järgi on kahju tekitatud nii õigusvastase maksuteatega (aktiivne tegevus) kui ka intressiarvestuse peatamata jätmisega (tegevusetus), ent deliktiõiguse kohtupraktika kohaselt ei saa üks ja seesama kahjulik tagajärg olla põhjustatud nii tegevuse kui ka tegevusetusega. Õigusvastane maksuteade ei tekitanud AS-le Haljas tehtud kulutusi vahetult ja vältimatult. Kuna maksuteate täitmine oli peatatud ja maksusumma tasumise kohustuse täitmine edasi lükatud, siis peatatud maksuteates nimetamata maksuliigi ülekandmist kaebaja poolt ei saa käsitleda maksuteate vahetu ja vältimatu põhjusena. Maksuteate vahetuks ja vältimatuks tagajärjeks ei saa pidada käibemaksu enammakset, kuna ringkonnakohtu poolt põhjuseks peetud sündmuse ja tagajärje vahel puudub püsiv kokkukuuluvus. Püsiva kokkukuuluvuse ja paratamatu seose puudumise korral ei saa kõnelda sellest, et põhjuse ja tagajärje vahel esineb vahetu ja vältimatu põhjuslik seos. Kaebaja ei kasutanud kohast õiguskaitsevahendit kahju vältimiseks. Arusaamatuks jääb, miks valis kaebaja vaidemenetluse, kus menetlusseaduse kohaselt saab taotleda üksnes haldusakti täitmise peatamist, mitte aga selle kehtivuse peatamist. Kohus on üksnes oletanud, viitamata ühelegi tõendile, et kaebaja näol oli tegemist riigihangetel osaleva ettevõtjaga. Ringkonnakohus ei kontrollinud, kas ei esine RVastS § 13 kohaldamise eeldusi.
6. AS Haljas kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vaieldakse sellele vastu ning palutakse kassatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja tegevusetusel põhinevat nõuet esitanud. Asjakohatu on etteheide, et kaebaja ei pöördunud otse halduskohtusse. Igal isikul on õigus ise valida oma õiguste kaitseks sobivaid vahendeid ja viise. Lisaks ei oleks ka halduskohus läbi maksuteate kehtivuse peatamise saanud peatada seadusest tulenevat intressiarvestust. Puuduvad alused vastutuse vähendamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks võtta kõigepealt seisukoht küsimuses, mis tähendus on haldusakti täitmise peatamisel maksumenetluses.

§ 146

lg 3 näeb ette, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, ent ei ava täpsemalt seda, millised on haldusakti täitmise peatamise tagajärjed. Seega tuleb maksuteate puhul lähtuda haldusakti täitmise peatamise üldpõhimõtetest. Reeglina seisneb haldusakti täitmine haldusaktiga kehtestatud õiguse või kohustuse realiseerimises või täitmises isiku poolt, kes on selleks õigustatud või kohustatud. Maksuteate puhul seisneb maksuteate täitmine üldjuhul maksu tasumises haldusakti adressaadi poolt. Kui maksuteate täitmine on peatatud, siis tähendab see kolleegiumi hinnangul seda, et isik ei pea ajal, mil peatamine kestab, maksuteadet täitma. Seega ei ole isikul ajal, mil maksuteate täitmine on peatatud, kohustust maksu maksta. Sisuliselt lükkab maksuteate täitmise peatamine maksu tasumise tähtpäeva edasi. Kuna isikul ei ole maksuteate täitmise peatamise ajal kohustust maksu maksta, ei saa teda käsitada sel ajal ka maksuvõlglasena, olenemata sellest, kas vastava maksu tasumiseks algselt ettenähtud tähtpäev on saabunud või mitte.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Kolleegium on seisukohal, et kui maksuteate täitmine on peatatud, siis ei saa maksuteate täitmise peatamise ajal olla isikul ka kohustust intresse maksta, sest isikul ei ole sel ajal kohustust tasuda maksuteatega nõutud maksusummat ennast. Intressi maksmise kohustus on lahutamatult seotud kohustusega tasuda maksusumma. Maksuteate täitmise peatamine ei täidaks oma eesmärki, kui maksuteate täitmise peatamine ei avaldaks mõju intressi tasumise kohustusele. Seetõttu ei või isikut pidada maksuvõlglaseks ka intresside osas. Kolleegium osundab täiendavalt, et kui maksuteate täitmise peatamise otsus tühistatakse või kui täitmise peatamine lõpeb vastava tähtpäeva saabumise tõttu, ent maksuteade jääb kehtima, siis mõjub täitmise peatamise äralangemine tagasiulatuvalt. See tähendab, et isikul tekib kohustus tasuda maksusumma ning maksta intresse tagasiulatuvalt, st alates sellest ajast, mis oli maksuteates ette nähtud. 9.

§ 27

lg 1 p 4 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse.

§ 27

lg 2 sätestab, et maksuvõla määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Kolleegium leidis eelnevalt, et maksuteate täitmise peatamise korral ei ole isikul sel ajal kohustust maksu maksta ei põhimaksusumma ega ka intresside osas ning järelikult ei saa teda pidada ka maksuvõlgnikuks. Sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur juhul, kui maksuteate täitmine on peatatud, avalikustada ka maksuvõlga, olenemata sellest, et algselt maksuotsuse täitmiseks määratud tähtpäev võib olla saabunud. 10. Käesolevas haldusasjas oli maksu maksmise tähtpäevaks 30. juuni 2006. AS Haljas taotluse alusel otsustati MTA 20. juuni 2006. a otsuse resolutsiooniga peatada maksuteate täitmine kuni vaidemenetluse lõpuni. Otsuse motivatsioonis märgiti, et rahuldamata jääb AS Haljas taotlus peatada intressiarvestus, kuna

§ 146

näeb ette üksnes võimaluse peatada vaidlustatud haldusakti täitmine, kuid haldusakti kehtivuse peatamise võimalust seadus ette ei näe, mistõttu ei pea maksuhaldur võimalikuks rahuldada taotlust intressiarvestuse peatamiseks. Kolleegium leiab, et kui MTA peatas otsuse resolutsiooniga maksuteate täitmise, siis kaasnes sellega maksukohustuse edasilükkumine ning vastavalt ei saabunud ka intresside maksmise kohustust. Seetõttu ei oleks AS-i Haljas saanud käsitada pärast

1. juunit 2006 maksuvõlglasena. Peatamise otsuse motivatsioonis võetud seisukoht, et intressiarvestuse peatamine pole võimalik, näitab üksnes MTA ekslikku arusaama maksuteate täitmise peatamisega kaasnevatest tagajärgedest intressiarvestuse osas.
2. Järgnevalt käsitleb kolleegium küsimust, kas sellises olukorras oli AS Haljas poolt pangalaenu võtmine maksusumma tasumiseks põhjendatud ning kas selleks tehtud kulutused kuuluvad hüvitamisele. AS Haljas on kohtumenetluses läbivalt väitnud, et maksusumma tasuti üksnes selleks, et vältida maksuvõlgniku staatust ning maksuvõlgnikuna maksukohustuslaste registris avalikustamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt kuuluvad otsese varalise kahju hulka ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Eelnevalt jõudis kolleegium järeldusele, et MTA
3. juuni
4. a otsus tõi kaasa maksuteate täitmise peatumise täies ulatuses ja et AS-l Haljas ei oleks tekkinud intressi maksmise kohustust ning teda ei oleks saanud käsitada maksuvõlgnikuna.
5. Kolleegium leiab sellest hoolimata, et kahju tuleb AS-le Haljas hüvitada. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 28) väidab AS Haljas, et tal on varasem kogemus sarnases olukorras, kus hoolimata maksuteate täitmise peatamisest arvestas MTA siiski intressi. Samuti märgiti MTA
6. juuni
7. a otsuse motivatsioonis, et AS Haljas taotlus intressiarvestuse peatamiseks jääb rahuldamata (tl 31). Halduskolleegium on seisukohal, et sellises situatsioonis võis AS-l Haljas olla kahju vältimiseks küll ka teisi võimalusi peale laenu võtmise ja maksusumma tasumise (näiteks maksuameti tegevuse vaidlustamine maksuvõlgnikuna käsitamise ja maksuvõla avalikustamise korral), ent MTA varasemat praktikat arvestades ei saa AS-le Haljas teiste kahju ärahoidmise võimaluste kasutamata jätmist ette heita. Kolleegium möönab, et seetõttu ei saa tehtud kulutusi pidada küll täielikult vältimatuteks, ent leiab, et juhtumi asjaolusid arvestades - teadaolev MTA varasem käitumine ja täpse arusaama puudumine maksuteate täitmise peatamise tagajärgede osas - tuleb põhjuslikku seost pidada siiski piisavaks. Kahju, mida AS Haljas soovis vältida, oleks põhjustatud MTA poolt AS Haljas maksuvõlgnikuna käsitamisega ja maksuvõla avalikustamisega hoolimata maksuteate täitmise peatamisest. Maksuvõlgniku staatuse ja maksuvõla avalikustamise kartuses maksuvõla tasumiseks laenu võtmist ja maksusumma tasumist ei saa kolleegiumi hinnangul pidada niivõrd ebatavaliseks, et välistada selle ettenähtavus MTA poolt. Samuti on maksuteate peatamise ning maksuvõlgnikuna käsitamise regulatsiooni üheks eesmärgiks kaitsta isikut just maksuteatega kaasnevate ebameeldivate tagajärgede eest, sh maksuvõlgnikuna käsitamise eest. Seega on kolleegiumi hinnangul asjas põhjusliku seose nõuded täidetud. Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja on kasutanud esialgse õiguskaitse vahendeid piisaval määral, vaidlustades maksuteate vaidemenetluses. Kolleegiumi arvates ei takista hüvitise väljamõistmist asjaolu, et ringkonnakohus ei viidanud tõenditele, mis näitaksid, et AS Haljas on riigihangetel osalev ettevõtja. AS Haljas on väitnud, et sobiva riigihanke olemasolul oleks ta soovinud sellel osaleda ning kolleegium ei näe põhjust selles kahelda. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti AS Haljas kaebuse rahuldanud. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjas RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud piiranguid kahjuhüvitise väljamõistmisel.
8. Eeltoodud põhjendustel jääb MTA kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonimenetluses esitas AS Haljas esindaja taotluse kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. Esitatud arve järgi oli õigusabi maksumus koos käibemaksuga 12 036 krooni. See summa kuulub AS Haljas kasuks väljamõistmisele. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann