← Eesti

3-3-1-25-08

Obsah (4)§ 24§ 7§ 93§ 92

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

§ 24lg 1 p 4 alusel osas, milles keskkonnaministri 3.

mai 2005. a käskkiri nr 512, 23. mai 2005. a käskkiri nr 659 ja 26. mai 2005. a käskkiri nr 700 on tunnistatud kehtetuks keskkonnaministri 10. mai 2006. a käskkirjadega nr 571 ja 572. Tühistada selles osas Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2007. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2008. a otsus haldusasjas nr 305-415. Tühistada Aare Vahemäe ja Mait Põllu kaebuste alusel 26. mai 2005. a käskkirja nr 700 pd 1.2, 2 ja 3 Pruunikulla maaüksuse osas. Tühistada selles osas Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2007. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2008. a otsus haldusasjas nr 3-05-415. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2008. a otsus haldusasjas nr 3-05415 jõusse. Mõista Keskkonnaministeeriumilt Aare Vahemäe kasuks välja menetluskulud 90 krooni. Mõista Keskkonnaministeeriumilt Mait Põllu kasuks välja menetluskulud 90 krooni. Mõista Keskkonnaministeeriumilt Maidla Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud 20 000 krooni. Tagastada Aare Vahemäele, Mait Põllule ja Maidla Vallavalitsusele kautsjonid. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 28. jaanuari 2005. a kirjaga teavitas Maa-amet Maidla Vallavalitsust Keskkonnaministeeriumi taotlusest Maidla vallas asuvate Kaevuri, Kopa ja Kirka maaüksuste riigi omandisse jätmiseks mäetööstusmaa sihtotstarbega. Kirjaga paluti Maidla Vallavalitsuselt Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korra" (edaspidi Kord) p 9 alusel arvamust maa riigi omandisse jätmise kohta. 14. aprilli 2005. a kirjaga teavitas Maidla Vallavalitsus Maa-ametit maa riigi omandisse jätmisega mittenõustumisest. Keskkonnaministri 3. mai 2005. a käskkirjaga nr 512 jäeti Kaevuri, Kirka ja Kopa maaüksused riigi omandisse riigi maareservina mäetööstusmaa sihtotstarbega. Keskkonnaministri 23. mai 2005. a käskkirjaga nr 659 muudeti käskkirja nr 512 punkti 1 sõnastust. Muudatuse kohaselt jäeti maa riigi omandisse üleriigilise tähtsusega maardlate maana olemasoleva mäeeraldise piires. 2. 11. aprilli 2005. a kirjaga teavitas Maa-amet Maidla Vallavalitsust Keskkonnaministeeriumi taotlusest Maidla vallas asuvate Esku, Kukersiidi ja Pruunikulla maaüksuste riigi omandisse jätmiseks mäetööstusmaa sihtotstarbega ning palus Maidla Vallavalitsuselt Korra p 9 alusel arvamust maa riigi omandisse jätmise kohta. Maidla Vallavalitsus otsustas 27. aprilli 2005. a korraldusega nr 62 mitte nõustuda maa riigi omandisse jätmisega. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a käskkirjaga nr 700 jäeti Esku, Kukersiidi ja Pruunikulla maaüksused riigi omandisse üleriigilise tähtsusega maardlate maana olemasoleva mäeeraldise piires mäetööstusmaa sihtotstarbega. 3. Maidla Vallavalitsus esitas kaebuse keskkonnaministri käskkirjade nr 512, 659 ning 700 tühistamiseks. Kaebuses esitas Maidla Vallavalitsus maa riigi omandisse jätmise suhtes järgmised vastuväited:

  1. a)Maareformi seaduse (MRS) § 31 lg 1 p 9 alusel maa riigi omandisse jätmine eeldab, et tegemist on üleriigilise tähtsusega maardlaga. Seoses 1. mail 1995 kehtestatud maapõueseaduse (MaaPS) kehtetuks muutumisega 1. aprillil 2005 kaotas kehtivuse ka selle § 6 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1995. a määrusega nr 42 kinnitatud "Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekiri". Alates 1. aprillist 2005 kehtiva MaaPS § 3 lg 3 kohaselt kinnitab üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja Vabariigi Valitsus. Vaidlustatud käskkirja väljaandmise ajal ei olnud sellist nimekirja kehtestatud;
  2. b)MRS § 31 lg 1 p 9 kohaselt peab riigi omandisse jäetav maa asuma olemasoleva mäeeraldise piires. Vaidlustatud käskkirjadest ei selgu, millise olemasoleva mäeeraldise piires riigi omandisse jäetud maaüksused asuvad;
  3. c)Maidla valla üldplaneeringu kohaselt on vaidlustatud käskkirjadega riigi omandisse jäetud maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa. Maa riigi omandisse jätmine hakkaks takistama aktiivset põllumajanduslikku maakasutust;
  4. d)põlevkivi kaevandamine riigi omandisse jäetud maaüksustel oleks vastuolus maakorralduslike nõuetega. Riigi omandisse taotletavad maaüksused paiknevad üksteisest eraldi ning on ümbritsetud teistele isikutele kuuluvate kinnistutega, mille sihtotstarve ei ole mäetööstusmaa;
  5. e)mäeeraldise alal asub 9 riikliku kaitse all olevat kultuurimälestist - väikeselohulist kultusekivi, lääneosas piirneb mäeeraldis vahetult Maidla mõisakompleksi kaitsevööndiga. 4. Aare Vahemäe ja Mait Põld esitasid kaebuse keskkonnaministri 26. mai 2005. a käskkirja nr 700 punktide 1.2, 2 ja 3 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kattub vaidlustatud käskkirjaga riigi omandisse jäetud Pruunikulla maaüksus õigusvastaselt võõrandatud Kaugepõllu A-20 ja Mäe 39 maaüksustega, mille tagastamist kaebajad õigustatud subjektidena taotlevad. Kaebajad leiavad, et maa riigi omandisse jätmine rikub nende õigusi ega vasta proportsionaalsuse printsiibile. 5. Keskkonnaministri 10. mai 2006. a käskkirjaga nr 572 muudeti käskkirja nr 512 ning määrati riigi omandisse jäetavate maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa. Käskkirjas põhjendatakse muudatust sellega, et Maidla valla üldplaneeringu kohaselt on riigi omandisse jäetavate maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa. Keskkonnaministri 10. mai 2006. a käskkirjaga nr 571 muudeti käskkirja nr 700 ning määrati riigi omandisse jäetavate maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa. Käskkirjas põhjendatakse muudatust sellega, et Maidla Vallavalitsuse 27. aprilli 2005. a korralduses nr 62 on riigi omandisse jäetavate maade sihtotstarbeks märgitud maatulundusmaa. 6. Maidla Vallavalitsus esitas kaebuse täienduse, milles palus tühistada keskkonnaministri 10. mai 2006. a käskkirjad nr 572 ja 571. Kaebuse kohaselt toob alusakti tühistamine kaasa ka muutmise käskkirjade materiaalse kehtivuse lõppemise, mistõttu nende käskkirjade vaidlustamise vajadus võib olla vaieldav. Samas tagab muutmise käskkirjade tühistamine kohtu poolt õigusselguse. Lisaks on algsed haldusaktid ka uues redaktsioonis õigusvastased. Kaebaja esitas lisaks täiendavaid seisukohti kõigi vaidlustatud korralduste osas:
  6. a)kuna kohalik omavalitsus on maa riigi omandisse jätmise menetluses menetlusosaliseks, on tal õigus seaduslikule haldusmenetlusele. Seega on Maidla Vallavalitsusel halduskohtusse pöördumise õigus;
  7. b)Keskkonnaministeerium on riigi omandisse jäetud maaüksuste sihtotstarbe määramisel teinud otsuse, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Keskkonnaministeerium pidi arvestama Maidla Vallavalitsuse poolt määratud sihtotstarbega, hoolimata sellest, et vallavalitsus andis oma arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta kolmepäevase hilinemisega;
  8. c)riigi omandisse jäetud maaüksused ei jää olemasoleva mäeeraldise territooriumile. Mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Vaidlustatud käskkirjade andmise ajaks oli Riigiettevõttele Eesti Põlevkivi väljastatud maavara kasutusluba nr KMIN-022 kaotanud kehtivuse. 7. Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2007. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata ning mõisteti Keskkonnaministeeriumi kasuks välja menetluskulud Maidla Vallavalitsuselt 34 695 kr, Aare Vahemäelt 3000 kr ning Mait Põllult 3000 kr. Kohus leidis:
  9. a)ei MRS ega Kord reguleeri juhtumit, kus kohalik omavalitsus ei nõustu maa riigi omandisse jätmise või maale määratava sihtotstarbega. Kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole aga maa riigi omandisse jätmisel eelhaldusaktiks, mistõttu on võimalik maa riigi omandisse jätmine ka KOV nõusolekuta;
  10. b)vaidlustatud käskkirjad on piisavalt motiveeritud, käskkirjaga nr 659 on parandatud ilmne viga käskkirja nr 512 punktis 1, kuna maaüksused ei jäetud riigi omandisse mitte riigi maareservina, vaid üleriigilise tähtsusega maardlate maana;
  11. c)maa riigi omandisse jätmine MRS § 31 lg 1 p 9 alusel on prioriteetne kõigi teiste maa omandamise vormide ees. Seega jäetakse sel alusel riigi omandisse jäetav maa õigustatud subjektidele tagastamata;
  12. d)asjaolu, et 1. aprillist kuni 24. juunini 2005 puudus formaalselt üleriigilise tähtsusega maardlate nimekiri, ei too kaasa vaidlustatud otsuste õigusvastasust. Vaidlusalused maaüksused olid sel ajal kantud üleriigilise tähtsusega maardlate koosseisus maavarade riiklikkusse registrisse;
  13. e)väär on kaebajate väide, et maavara kasutusloa nr KMIN-022 kehtivusaeg oli vaidlustatud korralduste andmise ajaks möödunud. MaaPS § 71 lg 1 kohaselt kehtivad enne seaduse jõustumist antud maavara kaevandamisload nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni. Enne seaduse jõustumist antud maavara kasutusload kehtivad kuni 1. juulini 2005. Seega kehtis kasutusluba vaidlustatud käskkirjade andmise ajal;
  14. f)maa sihtotstarbe määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et Maidla Vallavalitsus oleks vaidlusalustele maaüksustele sihtotstarbe määranud. Maidla vallas puudub kehtiv üldplaneering. Esitatud pole ka ühtki vallavolikogu akti, millega oleks määratletud maaüksuste sihtotstarve. Seega jättis keskkonnaminister põhjendatult maa riigi omandisse taotluses märgitud sihtotstarbega. Hilisem maa sihtotstarbe muutmine keskkonnaministri poolt ei tähenda, et tegemist oleks olnud eksitusega. Kuna lähiaastatel riigi omandisse jäetud maaüksustel kaevandamist ei toimu, saab maaüksusi seni kasutada maatulundusmaana;
  15. g)A. Vahemäel ja M. Põllul puudub õigus nõuda riigi omandisse jäetud maa tagastamist, kuivõrd maa jäeti MRS § 31 lg 1 p 9 alusel riigi omandisse. Seetõttu ei riku vaidlustatud käskkiri nende õigusi. 8. Aare Vahemäe ja Mait Põld esitasid apellatsioonkaebused, milles paluvad halduskohtu otsuse tühistada. Kaebajad leidsid järgmist:
  16. a)Pruunikulla maaüksus ei ole veel riigi omandisse läinud. Seega on väär kohtu järeldus, et kaebajatel puudub õigust nõuda maa tagastamist;
  17. b)maa riigi omandisse jätmise menetlus ei vasta haldusmenetlusele esitatud nõuetele. Maa riigi omandisse jätmist oleks tulnud motiveerida, kaaludes erinevaid huve;
  18. c)Pruunikulla maaüksust ei saa kasutada põlevkivi kaevandamiseks, mistõttu selle riigi omandisse jätmine on põhjendamatu. 9. Maidla Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada. Kaebaja leiab järgmist:
  19. a)Maidla vald on vaidlusaluste maaüksuste sihtotstarbe määratlenud. Nimetatud maaüksused on ajalooliselt olnud kasutusel põllumaana, maatulundusmaa sihtotstarve on neile määratud nii 1999. aastal vastu võetud valla üldplaneeringuga kui kaebuse esitamise ajal koostamisel oleva üldplaneeringuga. Formaalne puudus - sihtotstarbe eraldiseisva haldusaktiga määramata jätmine - ei saa olla aluseks KOV sellekohase seisukoha eiramisele;
  20. b)oma esialgseid käskkirju muutes tunnistas keskkonnaminister nende õigusvastasust maa sihtotstarbe muutmise osas. Seega on keskkonnaminister võtnud kaebuse vastavas osas omaks ning Maidla Vallavalitsuse kaebused tulnuks selles osas rahuldada;
  21. c)maa riigi omandisse jätmine on põhjendamatu olukorras, kus puudub põlevkivi kasutamise riiklik arengukava ning pole teada, kas riigi omandisse jäetaval alal üldse hakatakse põlevkivi kaevandama.
  22. d)üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja puudumine vaidlustatud käskkirjade andmise ajal ei ole üksnes formaalne puudus. Nii 1. aprillini 2005 kasutusel olnud maavarade riiklik register kui alates 1. aprillist selle ülesandeid täitnud keskkonnaregister on informatiivse tähendusega, nende ülesandeks on maavarade üle arvestuse pidamine;
  23. e)3. mail 1994 välja antud maavara kasutusloa nr KMIN-022 kehtivuseks oli määratud 10 a, seega lõppes selle kehtivus 3. maist 2004. Mais 2005 oli kasutusluba tähtaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud. Seega ei asunud vaidlusalused maaüksused olemasoleva mäeeraldise piires;
  24. f)vaidlustatud käskkirjad on nii õiguslikult kui faktiliselt motiveerimata. 10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. jaanuari 2008. a otsusega Maidla Vallavalitsuse, Aare Vahemäe ja Mait Põllu apellatsioonkaebused osaliselt, tühistades halduskohtu otsuse kaebajatelt menetluskulude väljamõistmise osas. Muus osas jäeti kaebused rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Maidla Vallavalitsuse kaebeõigus on piiratud tema õiguste rikkumisega. Maidla Vallavalitsus ei väida, et vaidlustatud käskkirjadega riigi omandisse jäetud maaüksused oleksid talle vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Käskkirjade muudetud versioonis vastab riigi omandisse jäetud maa sihtotstarve Maidla valla poolt soovitule. Maidla Vallavolikogu 9. juuli 2007. a otsusega nr 107 on maaüksustele samuti määratud maatulundusmaa sihtotstarve. Seega puudub Maidla vallal kaebeõigus. A. Vahemäe ja M. Põllu kaebuste osas leidis ringkonnakohus järgmist:
  25. a)A. Vahemäel ja M. Põllul on olemas kaebeõigus;
  26. b)õige on apellantide väide, et vaidlustatud käskkirjast ei nähtu maa riigi omandisse jätmise kaalutlused. Samas on vastustaja kohtumenetluse käigus haldusakti andmise põhjendusi piisavalt selgitanud, mistõttu haldusakti tühistamine oleks põhjendamatu;
  27. c)Pruunikulla maaüksus asus olemasoleva mäeeraldise piirides. Kuni 1. aprillini 2005 kehtinud MaaPS § 85 lg 11 kohaselt kehtisid maavara kasutusload nende ümbervormistamiseni maavara kaevandamise lubadeks, kuid mitte kauem kui 1. juulini 2005. Ka kehtiva MaaPS § 75 lg 1 sätestab, et enne seaduse jõustumist antud maavara kasutusload kehtivad kuni 1. juulini 2005. Seega pikenes kasutusloa nr KMIN-022 kehtivus 1. juulini 2005. Vaidlustatud käskkiri anti enne nimetatud kuupäeva;
  28. d)Pruunikulla maaüksus ei paiknenud käskkirja nr 700 andmise ajal üleriigilise tähtsusega maardla alal, kuna vastav nimekiri käskkirja andmise ajal ei kehtinud. Uue nimekirja kehtestas Vabariigi Valitsus 9. juuni 2005. a määrusega nr 131. Seega paiknes Pruunikulla maaüksus üleriigilise tähtsusega maardla alal esialgset käskkirja muutva käskkirja nr 571 andmise ajal. Kuivõrd käskkiri nr 700 kehtib käskkirjaga nr 571 muudetud sõnastuses, on see õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 11. Aare Vahemäe ja Mait Põld esitasid kassatsioonkaebused, milles paluvad halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kaebajad leiavad:
  29. a)nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mille kohaselt piisab haldusakti põhjendamisest kohtumenetluse käigus;
  30. b)maa riigi omandisse jätmisel on jäetud tähelepanuta kassaatorite huvi maa kasutamiseks, samuti ligikaudu 600 kohaliku elaniku huvi, kelle jaoks kaevanduse rajamine tähendaks sunnitud kodust lahkumist;
  31. c)kassaatoreid ei kaasatud maa riigi omandisse jätmise menetlusse;
  32. d)puudub reaalne võimalus Pruunikulla maaüksusel kaevandamiseks, mistõttu MRS § 31 lg 1 p 9 ei ole kohaldatud eesmärgipäraselt. Kaevandamine on vastuolus maakorralduse nõuetega, lisaks on kultuuriminister keelanud kaevandamise Pruunikulla maaüksuse vahetus läheduses. Maad ei saa riigi omandisse jätta hüpoteetiliselt tulevikus toimuvat avaliku huvi suurenemist silmas pidades;
  33. e)käskkiri nr 512 ei reguleeri maa riigi omandisse jätmist, mistõttu ei oma tähendust, et selle käskkirja andmise ajaks oli üleriigilise tähtsusega maardlate nimekiri kehtestatud. Pelgalt maa sihtotstarbe muutmine ei muuda vääral õiguslikul alusel antud haldusakti õiguspäraseks. 12. Maidla Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist. Kaebaja leiab:
  34. a)Maidla vallal on kaebeõigus. Maa riigi omandisse jätmine riivab igal juhul KOV subjektiivseid õigusi. Maaüksuste sihtotstarbe muutmisega on ka keskkonnaministeerium tunnustanud Maidla valla kaebeõigust ning kaebuse põhjendatust. Maa riigi omandisse jätmine tähendab, et varem või hiljem alustatakse seal kaevandamist. Kaevandamine üleriigilise tähtsusega maardlas on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis mõjutab oluliselt kohalikku elu. Kohaliku elu korraldamine on KOV põhifunktsiooniks. Seega tuleb maa riigi omandisse jätmisel kaaluda ka KOV huve;
  35. b)vaidlustatud haldusaktid on motiveerimata. Kohtu seisukoht haldusaktide põhjendamise kohta kohtumenetluse käigus ohustab halduse õiguspärast toimimist, lisaks on see deklaratiivne;
  36. c)asjaolu, et pärast käskkirjade nr 512 ja 700 andmist kehtestati üleriigilise tähtsusega maardlate loetelu, ei kõrvalda käskkirjade õigusvastasust. Keskkonnaministri 10. mai 2006. a käskkirjade nr 571 ja 572 eesmärgiks oli üksnes maaüksuste sihtotstarbe muutmine. Need käskkirjad ei olnud suunatud õigusliku aluse puudumise tõttu õigusvastase tahteavalduse muutmisele.
  37. d)maavara kasutusluba nr KMIN-022 ei kehtinud vaidlustatud käskkirjade andmise ajal. 2005. aasta maiks oli see kasutusluba kaotanud kehtivuse tähtaja möödumise tõttu. Kohus kohaldas vääralt MaaPS eelmise redaktsiooni § 85 lg-t 11 ja kehtiva MaaPS § 75 lg-t 1. Nimetatud sätetest ei tulene, et kasutuslubade, mille kehtivuse lõpptähtaeg saabus enne 1. juulit 2005, kehtivusaeg pikeneb automaatselt 1. juulini 2005. Seadusandja ei saa automaatselt pikendada täitevvõimu antud üksikaktide kehtivust. Seadusandja tahteks sai üksnes olla kaevandajate motiveerimine kasutuslubade ümbervormistamiseks kaevandamislubadeks, kuna MaaPS ei näinud enam ette kasutuslubasid. Seda kinnitab ka MaaPS seletuskiri.
  38. e)kasutusluba nr KMIN-022 ei hõlmanud vaidlusaluseid maaüksusi. 13. Maa-amet vastustaja keskkonnaministri esindajana palub Riigikohtule esitatud vastuses kassatsioonkaebused rahuldamata jätta.
  39. a)Maa riigi omandisse jätmine MRS § 31 lg 1 p 9 alusel on prioriteetne kõigi teiste maa omandamise vormide ees. Seega ei tagastata sellel alusel riigile jäetavat maad. Maa riigi omandisse jätmisega reserveerib riik selle kasutamise võimaluse ülekaaluka avaliku huvi rahuldamiseks tulevikus.
  40. b)Maidla Vallavolikogu poolt vaidlusalustele maaüksuste sihtotstarbe määramine 9. juuli 2007. a otsusega nr 107 kinnitab, et riigi omandisse jätmise käskkirjade andmise ajal oli nende sihtotstarve määramata. Seega sai keskkonnaminister neile määrata maa riigi omandisse jätmise taotluses märgitud sihtotstarbe.
  41. c)Maidla Vallavalitsus ei ole põhjendanud, milliseid tema õigusi vaidlustatud käskkirjad rikuvad.
  42. d)Vastustaja nõustub kohtu seisukohtadega maavara kasutusloa nr KMIN-022 kehtivuse osas. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekiri oli käskkirjade andmise ajal üksnes formaalselt kehtetu, sest sellesse kantud maardlad olid kantud maavarade riiklikku registrisse. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 14. Ringkonnakohus leidis, et Maidla vallal puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud otsused ei riiva tema õigusi. Maidla vald on seevastu seisukohal, et maa riigi omandisse jätmine riivab igal juhul kohaliku omavalitsuse üksuse subjektiivseid õigusi. 15.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

  1. märtsi
  2. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-78-05 punktis 10 leidis kolleegium järgmist: "Seadus annab kohalikule omavalitsusele kui õiguse subjektile maareformi käigus mitmeid subjektiivseid õigusi, mida maa riigi omandisse jätmine võib rikkuda. Näiteks on kohalikul omavalitsusel õigus taotleda maa munitsipaalomandisse andmist. Seega tuleb tunnustada kohaliku omavalitsuse üksuse õigust halduskohtus vaidlustada maa riigi omandisse jätmist. Kui maa riigi omandisse jätmine ei riku kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi, siis jääb kaebus riigi omandisse jätmise peale rahuldamata." Viidatud määrusega tunnustas kolleegium halduskohtu pädevust vaadata läbi kohaliku omavalitsuse üksuse kaebus maa riigi omandisse jätmise otsuse peale. See ei tähenda aga, et maa riigi omandisse jätmise otsus piirab alati kohaliku omavalitsuse üksuse subjektiivseid õigusi. Kohaliku omavalitsuse üksus peab nagu iga teinegi kaebaja põhjendama kohtusse pöördumisel, kuidas vaidlustatud haldusakt rikub tema õigusi. Kui kohus leiab, et haldusakt ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi rikkuda, jätab ta kaebuse rahuldamata ega analüüsi vaidlustatud haldusakti õiguspärasust.
  3. Viidatud määruses haldusasjas nr 3-3-1-78-05 asus kolleegium seisukohale, et kohaliku omavalitsuse poolt maa sihtotstarbe määramine maa riigi omandisse jätmise menetluses on kohaliku elu küsimuse otsustamine, milles kohalik omavalitsus pole allutatud riigi järelevalvele (p 12). Kuna keskkonnaminister on vaidlustatud otsustes maa sihtotstarbe määramisega sekkunud kohaliku omavalitsuse otsustusruumi, on Maidla vallal selles osas kaebeõigus maa riigi omandisse jätmise otsuste suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb Maidla valla kaebuse alusel kontrollida maa riigi omandisse jätmise otsuste õiguspärasust maaüksuste sihtotstarbe määramise osas.
  4. Maidla vald on oma kaebustes aga asunud seisukohale, et maa riigi omandisse jätmise otsused on õigusvastased ja tuleks tühistada tervikuna, mitte üksnes maaüksustele sihtotstarbe määramise osas. Seega tuleb kontrollida, kas maa riigi omandisse jätmine iseenesest rikub Maidla valla õigusi. Ringkonnakohus on selles osas leidnud: "Maidla Vallavalitsus ei väida, et vaidlustatud haldusaktidega riigi omandisse jäetud maa oleks vajalik vallale temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks või kohaliku elu korraldamiseks. Seda maad munitsipaalomandisse ei taotletud ja apellant ei ole väitnud, et selleks olnuks vajadust." Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ning leiab, et Maidla Vallavalitsuse poolt kassatsioonimenetluses esitatud väited ei anna alust selle ümberlükkamiseks. Maa riigi omandisse jätmine ei kujuta endast ka olulist keskkonnamõju omavat otsust, mis võiks oluliselt mõjutada omavalitsusüksuse poolt kohaliku elu juhtimist ja kohaliku elu küsimuste otsustamist ning selle kaudu kahjustada kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete täitmise võimalusi. Selliste otsuste vaidlustamiseks tunnustas kolleegium kohaliku omavalitsuse kaebeõigust
  5. veebruari
  6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-86-06 (p 16). Maidla Vallavalitsus on õigesti märkinud, et kaevandamine üleriigilise tähtsusega maardlas on eelduslikult olulist keskkonnamõju omav tegevus. Kaevandamise üle ei otsustata aga maa riigi omandisse jätmise menetluses. Eeltoodust tulenevalt ei kontrolli kolleegium käskkirjade nr 512 ja 700 õiguspärasust Maidla Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse alusel muus osas, kui üksnes riigi omandisse jäetavatele maaüksustele sihtotstarbe määramine.
  7. Maa riigi omandisse jätmise taotlustes soovis keskkonnaminister vaidlusaluste maaüksuste riigi omandisse jätmist mäetööstusmaa sihtotstarbega. Kaevuri, Kirka ja Kopa maaüksuste osas antud arvamuses märkis Maidla Vallavalitsus, et Maidla Vallavolikogu poolt
  8. veebruaril 1999 vastu võetud Maidla valla üldplaneeringu kohaselt on nimetatud maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa. Esku, Kukersiidi ja Pruunikulla maaüksuste osas antud arvamuses märkis Maidla Vallavalitsus maaüksuste sihtotstarbena maatulundusmaa. Keskkonnaministri käskkirjadega nr 512 ja 700 jäeti kõik nimetatud maaüksused riigi omandisse mäetööstusmaa sihtotstarbega. Kohtumenetluse ajal andis keskkonnaminister käskkirjad nr 571 ja 572, millega muutis esialgseid maa riigi omandisse jätmise käskkirju, määrates maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa. Käskkirja nr 512 muutva käskkirja nr 572 motivatsioonist nähtuvalt oli muudatuse tegemise aluseks see, et Maidla valla üldplaneeringu kohaselt on riigi omandisse jäetavate maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa. Käskkirja nr 700 muutva käskkirja nr 571 motivatsioonist nähtuvalt oli muudatuse tegemise aluseks see, et Maidla Vallavalitsus on maa riigi omandisse jätmise kohta antud arvamuses märkinud maa sihtotstarbeks maatulundusmaa. 19.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Maa riigi omandisse jätmise käskkirjade muutmisega 10. mail 2006 tunnistas keskkonnaminister need riigi omandisse jäetavale maale mäetööstusmaa sihtotstarbe määramise osas pärast halduskohtumenetluse algust kehtetuks. Seega on keskkonnaminister selles osas nõustunud Maidla Vallavalitsuse kaebusega. Kuna vaidlustatud haldusaktid on maa sihtotstarbe määramise osas kehtetuks tunnistatud, tuleb menetlus selles osas lõpetada

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Nõustumist menetluse lõpetamisega märgitud alusel on kaebuse esitaja Maidla Vallavalitsus väljendanud juba apellatsioonkaebuses.

  1. Maidla Vallavalitsus vaidlustas halduskohtus täiendavalt ka käskkirjad nr 571 ja 572, millega muudeti riigi omandisse jäetavate maaüksuste sihtotstarvet. Kaebuse kohaselt oli vaidlustamise eesmärgiks õigusselguse tagamine. Kolleegium on seisukohal, et Maidla Vallavalitsuse kaebus keskkonnaministri
  2. mai
  3. a käskkirjade nr 571 ja 572 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna need ei riku Maidla Vallavalitsuse subjektiivseid õigusi. Käskkirjadega on riigi omandisse jäetavate maade sihtotstarbe osas nõustutud Maidla Vallavalitsuse poolt maa riigi omandisse jätmise menetluses ja kohtumenetluses väljendatud seisukohtadega. II
  4. A. Vahemäe ja M. Põld vaidlustasid keskkonnaministri
  5. mai
  6. a käskkirja nr 700 p-d 1.2, 2 ja 3 riigi omandisse jäetud Pruunikulla maaüksusega kattuvate endiste Kaugepõllu A-20 ja Mäe 39 kinnistute tagastamise õigustatud subjektidena. Kaebajad leiavad, et nad jäeti maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasamata, maa riigi omandisse jätmise otsuse tegemisel ei ole nende huvisid kaalutud ning maa riigi omandisse jätmise otsus on motiveerimata.
  8. oktoobri
  9. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-37-07 kordas kolleegium mitmetes varasemates lahendites rõhutatud seisukohta, mille kohaselt, hoolimata maa riigi omandisse jätmise prioriteetsusest sama maa tagastamise ees (MRS § 6 lg 2 p 4), peab maa riigi omandisse jätmine toimuma kehtestatud menetlust järgides, vastavat otsust tuleb põhjendada ning seda saab vaidlustada. Nõuetekohane haldusmenetlus hõlmab muu hulgas puudutatud isikute menetlusse kaasamist, nende arvamuse ärakuulamist, asjaolude uurimist, tõendite kogumist ning erinevate huvide kaalumist (p 9).
  10. Ringkonnakohus möönis, et maa riigi omandisse jätmise käskkirjast ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks kaalutud erinevaid huve. Ringkonnakohus leidis aga, et haldusakti põhjendused saavad nähtuda ka kohtumenetluse käigus vastustaja poolt antud selgitustest ja tõenditest. Ringkonnakohtu selline seisukoht läheb vastuollu Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  11. novembri
  12. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-07,
  13. jaanuari
  14. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-07 jt). Lisaks eeltoodule ei ole ringkonnakohus välja toonud, kuidas nähtub vastustaja kohtumenetluse käigus antud seletustest A. Vahemäe ja M. Põllu huvide kaalumine maa riigi omandisse jätmise menetluses. Kolleegium asus
  15. oktoobri
  16. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-37-07 seisukohale, et maa riigi omandisse jätmise MRS § 6 lg 2 p-st 4 tulenev prioriteetsus maa tagastamise ees ei tähenda piirangut otsustaja kaalutlusruumis, vaid määrab üksnes maa riigi omandisse jätmise ja maa tagastamise otsuste tegemise ajalise järjestuse. Kolleegium rõhutab, et maa riigi omandisse jätmise otsuse tegemisel ei saa viidata abstraktselt avalikele huvidele ning eeldada nende suuremat kaalukust võrreldes erahuvidega. Nii kaalutlusotsuse tegemisel kui selle motiveerimisel tuleb selgelt välja tuua, milles konkreetsel juhul avalik huvi seisneb ning millist kaalu omab see võrreldes isikute huviga maa tagastamiseks.
  17. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Riigi omandisse jäetava maa tagastamisest huvitatud isikud on maa riigi omandisse jätmise menetluses menetlusosalised HMS § 11 lg 1 p 3 alusel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  18. oktoobri
  19. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-07, p 10). Seega oleks A. Vahemäe ja M. Põld tulnud maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasata ning nende arvamus ära kuulata. Vastustaja on kohtumenetluse käigus möönnud A. Vahemäe ja M. Põllu maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasamata jätmist, kuid on pidanud seda väheoluliseks menetlusnõuete rikkumiseks, mis HMS § 58 alusel ei too kaasa haldusakti tühistamist. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Juba asjaolust, et vaidlustatud otsuse motiividest ei nähtu mingilgi määral A. Vahemäe ja M. Põllu huvide kaalumist, teeb kolleegium järelduse, et nende menetlusse kaasamata jätmine võis mõjutada asja otsustamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb A. Vahemäe ja M. Põllu kassatsioonkaebused rahuldada ning keskkonnaministri
  20. mai
  21. a käskkirja nr 700 punktid 1.2, 2 ja 3 kehtivas ulatuses Pruunikulla maaüksuse osas tühistada. III
  22. Kuna Riigikohus teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb

§ 93lg 4 alusel muuta kohtukulude jaotust.

Halduskohtule esitatud kaebuses taotlesid A. Vahemäe ja M. Põld vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Halduskohtule kaebuse esitamisel tasusid A. Vahemäe ja M. Põld riigilõivu kumbki 10 kr. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotlesid A. Vahemäe ja M. Põld menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasusid kaebajad riigilõivu kumbki 80 kr. Kassatsioonkaebuses paluvad kaebajad mõista vastustajalt välja nende poolt kantud menetluskulud. Menetluskulusid kajastavaid dokumente A. Vahemäe ja M. Põld Riigikohtule ei esitanud. Kolleegium mõistab

§ 92

lg 1 alusel Keskkonnaministeeriumilt kaebajate kasuks välja esimese ja teise astme kohtus tasutud riigilõivu. Nii A. Vahemäele kui M. Põllule tuleb Keskkonnaministeeriumil hüvitada 90 kr. Nii A. Vahemäele kui M. Põllule tuleb tagastada kassatsioonikautsjon. 26.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse seadustiku § 24 lõike 1 p-s 4 sätestatud alusel. Maidla Vallavalitsus taotles halduskohtus vastustajalt menetluskulude väljamõistmist 50 470 kr ja 40 sendi ulatuses. Apellatsiooniastmes taotles Maidla Vallavalitsus vastustajalt menetluskulude väljamõistmist 59 988 kr ja 60 sendi ulatuses. Kassatsiooniastmes taotles Maidla Vallavalitsus vastustajalt menetluskulude väljamõistmist 80 069 kr ja 45 sendi ulatuses. Kolme kohtuastme peale kokku on Maidla Vallavalitsus taotlenud menetluskulude väljamõistmist 190 528 kr ja 45 sendi ulatuses. Kuna Riigikohus lõpetab menetluse

§ 24

lg 1 p 4 alusel üksnes osaliselt, tuleb ka Maidla valla taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. Kolleegiumi hinnangul moodustab vaidlus riigi omandisse jäetud maaüksuste sihtotstarbe üle 1/5 kogu kaebuse mahust. 1/5 taotletud menetluskuludest on 38 105 kr. Kolleegium on seisukohal, et kogu nimetatud summa väljamõistmine Keskkonnaministeeriumilt oleks ebamõistlik. Seega vähendab kolleegium väljamõistetavat summat

§ 92

lg 10 alusel ning mõistab Keskkonnaministeeriumilt Maidla Vallavalitsuse kasuks välja 20 000 kr. Maidla Vallavalitsusele tuleb tagastada kassatsioonikautsjon. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.