Obsah (5)

§ 15§ 31§ 14§ 9§ 24

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-4-1-10-08 3. juuli 2008 Eesistuja Märt Rask, l

) § 15 lg 1 esimeses lauses ja § 24 lõikes 5 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 6 ja 13 sätetes tagatud ausa ja tõhusa menetluse ning kaebeõiguse garantiiga. Väärteomenetluse seadustik ei näe taotluse esitaja hinnangul ette tõhusat võimalust põhiõiguste rikkumise kontrolliks, kuivõrd

§ 15

lg 1 esimesele lausele vastav menetluskord puudub ning AS Spacecom käsutuses ei ole kaebeõigust. AS Spacecom kaebeõiguse puudumine olukorras, kus rikutakse tema ettevõtlusvabadust (

§ 31

) ning õigust kohtulikule kaitsele nende õiguste ja kohustuste tagamisel (

§ 14) ei ole omane õigusriigile, on vastuolus põhiseaduse ja EIÕK artikliga 13.

AS Spacecom põhiõiguste rikkumise kontrollimise ainsaks võimaluseks peab taotluse esitaja individuaalkaebuse esitamist Riigikohtule. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (

JKS) ei näe ette võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Tulenevalt

§ 15

lõikes 1 sätestatud igaühe õigusest pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse saab Riigikohus sellise kaebuse jätta menetlusse võtmata aga vaid juhul, kui isikul ei ole muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseadusega tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17;
3. jaanuari
4. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32).
5. Selleks, et otsustada, kas praegusel juhul on isiku põhiõiguste kaitse eesmärgil põhjendatud AS Spacecom taotluse menetlusse võtmine, peab kolleegium esmalt vajalikuks selgitada, millised on need õigused, mille rikkumise vastu taotluse esitaja kohtulikku kaitset otsib. Seejärel selgitab kolleegium, millised on kohtuliku kaebe võimalused nende õiguste väidetava rikkumise kontrollimiseks ning kas VTMS § 191 p 12 kehtetuks tunnistamine tagaks AS-le Spacecom selleks tõhusa õiguskaitsevahendi.
6. Riigikohtule esitatud taotlusest nähtub, et AS Spacecom pöördus Konkurentsiametisse AS Eesti Raudtee suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, kuna leidis, et AS Eesti Raudtee rikub konkurentsiseadust. Väidetavalt ei võimalda AS Eesti Raudtee kui KonkS § 15 mõttes olulist vahendit omav ettevõtja AS-le Spacecom ligipääsu raudteele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühelt poolt AS-i Eesti Raudtee selline käitumine, kuid teisalt konkurentsiseaduse nõuete rikkumise lubamine Konkurentsiameti ja maakohtu poolt piirab taotluse esitaja arvates

§-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Seega otsis AS Spacecom kohtulikku kaitset põhivabaduse rikkumise vastu.

§ 9

lg 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste ja vabaduste olemusega. Ettevõtlusvabadus on põhivabadus, mis on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selle vabaduse olemusega. 10. AS Spacecom pöördus taotlusega Riigikohtusse, kuna soovib jätkuvalt vaidlustada AS Eesti Raudtee suhtes väärteomenetluse lõpetamise õiguspärasust. Sisuliselt on selles taotluses asutud seisukohale, et põhiseadusega ei ole kooskõlas seada süüteomenetluse lõpetamise vaidlustamisele mingeid piiranguid. Kolleegium sellise arusaamaga ei nõustu.

§ 24

lõikest 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ja seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ning mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima. Samuti tuleb silmas pidada, et põhiseaduse kõnealuse sätte kohaselt peab edasikaebeõigus olema tagatud isikule, kelle kohta on kohtulahend tehtud, keda see eeskätt puudutab. Süüteomenetluse lõpetamise määrust ei saa lugeda kohtulahendiks, mis puudutaks võrdsel määral nii isikut, kelle suhtes on süüteomenetlus lõpetatud, kui ka isikut, kes loeb end süüteos kannatanuks. Süüteomenetluste näol teostab riik karistusvõimu. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 5 ja 6 sätestatust lähtutakse karistusvõimu teostamisel kriminaalmenetluses (VTMS § 2 kohaselt ka väärteomenetluses) riiklikkuse ja süüteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtetest. See tähendab, et üldjuhul on menetlejate kui riigi vastavate ametiisikute pädevuses otsustada selle üle, kas mingi isiku käitumises on süüteotunnused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses asjas nr 3-1-1-56-05 (RT III 2005, 22, 222) märgitu kohaselt tuleb süüteomenetluste lõpetamist puudutava edasikaebeõiguse küsimuste otsustamisel alati arvestada sellega, et selline kaebeõigus kujutab endast samaaegselt ka teise isiku süüteos väidetavalt kahtlustatava - mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on mõistlik ja põhiseadusega kooskõlas süüteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise piirangud, ja seda eriti tingimusel, kui end kannatanuks pidaval isikul säilivad enda õiguste kaitsmise võimalused muudes kohtumenetlustes. Kolleegium leiab, et ka käesoleval juhul ei oleks väärteomenetluse lõpetamise vaidlustamiseks täiendavate edasikaebeõiguste võimaldamine AS-le Spacecom tõhusaks õiguskaitsevahendiks tema ettevõtlusvabaduse kohtulikuks kaitseks.

1. Juriidiliste isikute puhul võib ettevõtlusvabaduse piirang kahjustada isikut eelkõige varaliselt. Varalisi nõudeid, sh kahju hüvitamise nõudeid, tuleb üldjuhul menetleda tsiviilkohtupidamise korras. Riigikohtule esitatud taotlusest nähtub, et AS-i Spacecom huvid on väidetavalt saanud kahjustada seetõttu, et AS Spacecom ja AS Eesti Raudtee ei ole jõudnud kokkuleppele hinnas, mida AS Spacecom peab AS-le Eesti Raudtee tasuma raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest. AS Spacecom leiab, et AS Eesti Raudtee rikub temale ebamõistlike hindade kehtestamisega KonkS § 18 lg 1 pdes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. KonkS § 78 näeb ette, et konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju tuleb hüvitada tsiviilkorras. Kahju hüvitamist tsiviilkorras reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1055 reguleerib kahju tekitava tegevuse keelamist juhul, kui kahju tekitamine on kestev.
2. Lisaks võimalusele kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses, on AS-l Spacecom uute konkurentsiseaduse rikkumistele viitavate asjaolude ilmnemisel alati võimalus pöörduda uuesti taotlusega Konkurentsiametisse järelevalvemenetluse algatamiseks.
3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates on eelnevast tulenevalt AS-le Spacecom tagatud tema väidetava ettevõtlusvabaduse rikkumise korral põhiseadusega nõutaval määral kohtuliku kaitse võimalused. Kolleegium ei nõustu seetõttu taotluse esitajaga, et AS Spacecom põhiõiguste rikkumise kontrolli ainus võimalus on esitada kaebus otse Riigikohtule, ja leiab, et AS Spacecom taotlus ei ole lubatav ning Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks menetlemiseks. Juhindudes

JKS § 11 lõikest 2, jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium AS Spacecom taotluse läbi vaatamata. Märt Rask, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Harri Salmann