RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 658 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 83 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista maakleritasu 50 000 krooni ning menetluskulud.

1. Kostja ei nõustunud hagiavaldusega ning vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda maakleritasu, sest hageja ei leidnud kinnistule ostjat ning tema vahendusel ei sõlmitud müügilepingut. Kinnistu müügileping sõlmiti
2. märtsil 2006 OÜ VK Kinnisvarabüroo vahendusel, kelle kaudu oli kostja kinnistu müüki pannud juba enne hagejaga lepingu sõlmimist ning kellele kostja maksis maakleritasu.
3. Viru Maakohus rahuldas
4. detsembri
5. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja maakleritasu 50 000 krooni. Ühtlasi mõistis maakohus kostjalt välja hageja menetluskulud ning jättis kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et leping on käsitatav maaklerilepinguna. Kostja võõrandas kinnistu hagejaga sõlmitud lepingu kehtimise ajal ja järelikult ka selle tulemusena. Kostja esitas hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamise avalduse pärast kinnistu võõrandamist. Sellega on täidetud lepingu p 4 tingimused. Järelikult on kostja kohustatud maksma hagejale maakleritasu. Põhjendatud ei ole jätta maakleritasu maksmata seetõttu, et kinnistu müüdi ilma hageja osavõtuta. Kostja ei ole nõudnud maakleritasu vähendamist. Kohustus maksta maakleritasu tekkis alates kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimisest. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Kostja taotlus maakleritasu maksmise tähtaja pikendamise kohta on

§ 30lg 1 kohaselt käsitatav võlatunnistusena.

Lisaks on tegemist ka hagi aluseks olevate asjaolude omaksvõtuga. Kostja jättis oma vastuväited tõendamata. Asjaõiguslepingus tehtud märge 30 000 krooni kandmisest teisele kinnisvarabüroole ei tõenda, et see on kantud kostja tellitud maakleritasu katteks. Kui kostja oli väidetavalt juba varem sõlminud maaklerilepingu kellegi teisega, siis tulnuks tal otsustada, kas uue lepingu sõlmimisel eelmine leping üles öelda või mitte. Kui kostja sõlmis maaklerilepingu hagejaga, võttis ta endale maakleritasu maksmise kohustuse ka sellest lepingust. Kuna kostjal oli varasem kinnisvarabürooga suhtlemise kogemus, ei ole kostja isikuks, kes tegutses teadmatuses oma lepingulisest kohustusest.

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Viru Ringkonnakohus tühistas
4. märtsi
5. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ühtlasi jättis ringkonnakohus mõlema poole esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on poolte lepingu p 4 järgi maakleril õigus maakleritasule alates tema tegevuse tulemusel tehingu sõlmimisest (ka juhul, kui müüja võõrandab objekti maakleri leitud ostjale maakleri osavõtuta). Maakleritasu suuruseks on lepingu p 4.2 kohaselt 50 000 krooni. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kostja kinnistu müüdi just hageja vahendamise või osutamise tulemusena, puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja
6. mai 2006 avaldus ei ole võlatunnistus

§ 30lg 1 mõttes.

Kostja palus selle avaldusega saata endale lepingu eksemplari, et otsustada talle esitatud nõude üle. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 664

lg-t 2, millest tuleneb, et kui maaklerilepingu järgi tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus tasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal oli poolte vahel kehtiv maaklerileping, mille kostja lõpetas alles pärast müügilepingu sõlmimist. Täidetud olid maaklerilepingu p-s 4 sätestatud tingimused ning seega oli kostja kohustatud maksma hagejale maakleritasu. Asjaõiguslepingusse tehtud märge raha ülekandmise kohta ei tõenda, et kinnistu müüdi teise maakleri vahendusel ning et tegemist oli kostja tellitud maakleri tasuga. Ringkonnakohus kohaldas valesti ka

§ 30lg-t 1, leides, et kostja 25.

mai 2006 avaldus ei ole käsitatav võlatunnistusena. Hageja arvates jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnistu müüdi mõne teise maakleri vahendusel ajal, mil kostjal oli kehtiv maaklerileping hagejaga, kes tegeles kinnistu reklaami ja ostjate leidmisega. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks vabastaks avalduses märgitud soov saada lepingu eksemplari kostja lepinguga võetud kohustuse täitmisest. 8. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja vahendamise või osutamise tulemusena oleks sõlmitud leping kostja kinnistu müügiks. Asjaõiguslepingusse tehtud märge maakleritasu maksmise kohta teisele kinnisvarabüroole tõendab, et müük toimus teise maakleri vahendusel. Maakleritasu nõudmiseks ei anna alust see, et poolte vahel oli kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal kehtiv maaklerileping ning hageja tegeles kinnistu reklaamimisega.

§ 667

lg 2 järgi tekib maakleril õigus lepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamiseks siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Poolte lepingus selline kokkulepe puudub. Kuna kostja ei tunnistanud 25. mai 2006. a avalduses kohustuse olemasolu, ei ole see avaldus

§ 30lg-le 1 vastav võlatunnistus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale maakleritasu. Kostja arvates ei ole tal maakleritasu maksmise kohustust, sest hageja ei leidnud kinnistule ostjat ning tema vahendusel müügilepingut ei sõlmitud.
3. Maakleril on

§ 664

lg 1 järgi õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ka poolte sõlmitud maaklerilepingu p 4 järgi maakleril õigus maakleritasule alates tema tegevuse tulemusel tehingu sõlmimisest juhul, kui müüja võõrandab objekti maakleri leitud ostjale maakleri osavõtuta.

§ 664

teise lõike järgi, kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Ka nimetatud sätte järgi on maakleritasu saamise eelduseks maakleri vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimine. Selles sättes reguleeritakse olukorda, kui maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast maakleri vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale. Sellisel juhul on maakleril õigus tasule ka siis, kui vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.

§ 664

lg 2 ei sätesta maakleri õigust maakleritasule juhul, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud ka teise maakleri, kelle vahendamise või osutamise tulemusel sõlmitakse leping. Kooskõlas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida seaduses sätestatust erineva tõendamiskoormise jaotuse. Seega pidi hageja maakleritasu saamiseks tõendama, et kinnistu müügileping sõlmiti tema vahendusel või osutamisel. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt puuduvad tõendid selle kohta, et kinnistu müüdi hageja vahendamise või osutamise tulemusena. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu seisukoha õigsuses kahelda. Kuna hagejal on kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 kohustus tõendada, et kinnistu müügileping sõlmiti tema leitud ostjaga, ei ole tähtsust hageja väitel, et asjas puuduvad tõendid, et kinnistu müüdi mõne teise maakleri vahendusel. 12. Ringkonnakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostja 25. mai 2006. a avaldus ei ole võlatunnistus

§ 30

lg 1 mõttes.

§ 30

lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kolleegium jääb

1. septembril
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06 tehtud otsuses väljendatud seisukoha juurde, et poolte tahe luua iseseisev kohustus peab kokkuleppest selgelt nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja (vt viidatud otsuse p 13). Kostja avalduses ei viita miski sellele, et kostjal oli tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Asjaolust, et kostja palus avalduses maksetähtaja pikendust, ei järeldu, et ta andis

§ 30lg-le 1 vastava võlatunnistuse.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et avaldust tuleb käsitleda tervikuna, ning jõudis seda hinnates põhjendatult järeldusele, et kostja soovis kujundada oma seisukoha talle esitatud nõude kohta. Kolleegium märgib, et maakohus luges ekslikult kostja avalduse omaksvõtuks. Omaksvõtt tähendab TsMS § 231 lg 2 teise lause järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. 13. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kassatsioonimenetluse kulud. Kuna kokkuvõttes jääb hagi rahuldamata, ei ole põhjust muuta ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotust alama astme kohtutes. Kostja võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude kindlaksmääramist Viru Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu