3-1-1-44-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-44-08

1. september 2008 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kriminaalasi Hafiz Najafovi ja Bahruz Babajevi süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-16525 Hafiz Najafovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioon
4. august 2008 Hafiz Najafovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsus Hafiz Najafovi süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega tunnistati Hafiz Najafov süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üheksa aastat vangistust. Karistus-seadustiku § 53 lg 1 alusel mõisteti H. Najafovile lisakaristuseks varaline karistus 500 000 krooni. Sama otsusega tunnistati KarS § 184 lg 21 p 1 järgi süüdi ka Bahruz Babajev ja teda karistati vangistusega seitsmeks aastaks, kuid tema osas ei ole kassatsiooni esitatud.
10. H. Najafov ja B. Babajev tunnistati süüdi selles, et nad ühiselt ja kooskõlastatult valdasid ja vedasid ajavahemikul
11. juulist kuni
12. juulini
13. a Tallinna linna piires suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootilist ainet koguses 16 520 tabletti (koguväärtuses mitte vähem kui 1 610 700 krooni). Lisaks mõisteti H. Najafov süüdi selles, et ta omandas suure varalise kasu saamise eesmärgil enne
14. juulit 2006 tuvastamata ajavahemikul ja tuvastamata kohast suure koguse narkootilist ainet, mille ta käitlemise eesmärgil pakendas.
15. Harju Maakohtu
16. novembri
17. a otsuse peale esitasid apellatsioonid H. Najafovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja B. Babajevi kaitsjad vandeadvokaat Veera Tolli-Baskin ning vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau. Apellandid taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist.
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. märtsi
20. a otsusega jäeti apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu
21. novembri
22. a otsus muutmata. 4.1 Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et H. Najafov pakendas tema poolt omandatud narkootilise aine ja valdas seda koos B. Babajeviga. Seejuures vedasid H. Najafov ja B. Babajev narkootilist ainet ühest kohast teise selleks, et seda õiguskaitseorganite eest võimalike läbiotsimiste korral varjata ja suure varalise kasu saamise eesmärgil tasu eest turustada. H. Najafov ja B. Babajev tegutsesid narkootilise aine valdamisel ja veol ühiselt ja kooskõlastatult, mis tähendab, et nad olid mõlemad teadlikult H. Najafovi poolt omandatud narkootilisest ainest ja käitlesid seda tahtlikult suure kasu saamise eesmärgil. Seega panid nad süüteo toime kaastäideviimise vormis. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et H. Najafov ja B. Babajev käitlesid narkootilist ainet suures koguses. 4.2 Maakohus on H. Najafovilt ja B. Babajevilt ära võetud narkootilise aine tänavamüügi hinna arvutamisel võtnud põhjendatult aluseks Europoli andmed narkootilise aine hinna kohta. Karistusseadustiku § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suur varaline kasu on normatiivne koosseisutunnus ja kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et selle hindamise lähtekohana on kasutatav suure varalise kahju piirmäär (
23. aastal oli see 300 000 krooni). Kohtukolleegium nõustus maakohtu väitega, et kuivõrd H. Najafov ja B. Babajev end kuriteos süüdi ei tunnista ja objektiivne kuriteokoosseis, so suures koguses narkootikumide käitlemine nende poolt on tõendatud, tuvastab kohus suure varalise kasu saamise eesmärgi objektiivsete tunnuste kaudu. Süüdistatavate poolt narkootilise aine sellises koguses omandamine, pakendamine ning vedamine paigast paika selle varjamise eesmärgil annab põhjendatud aluse järelduseks, et narkootilise aine käitlemise osateod olid kantud kaugemaleulatuvast eesmärgist ja nimelt narkootilise aine tasu eest edasimüügist ning suure varalise kasu saamisest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
24. Tallinna Ringkonnakohtu
25. märtsi
26. a otsuse peale esitas kassatsiooni H. Najafovi kaitsja L. Olovjanišnikov. Kassatsioonis on esitatud järgmised väited. 5.1 Põhjendamatu on maa- ja ringkonnakohtu järeldus selle kohta, et süüdistatavad tegutsesid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kassaator ei nõustu kohtute poolt kasutatud suure varalise kasu piirmääraga ning leiab, et see peaks olema vähemalt 5 000 000 krooni. Samuti vaidlustab kassaator seda, et kohtud on süüdistatavate poolt käideldud narkootilise aine hinna väljaselgitamisel võtnud aluseks Europoli andmed narkootiliste ainete tänavamüügi hindade kohta. Kassaator leiab, et kohtud ei oleks tohtinud nimetatud andmeid kasutada, kuna neist ei nähtu, millise metoodikaga on need andmed saadud. 5.2 Lisaks eelnevale ei ole kassaatorile arusaadav, kuidas maakohus arvestas välja puhta narkootilise aine koguse, millest kohus omakorda järeldas, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Samuti leiab kassaator, et H. Najafovi süü narkootilise aine käitlemises ei ole tõendatud.
27. Vastuses kassatsioonile leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu, et kassaatori viited materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ja kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele on alusetud.
28. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Kriminaalkolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning põhjendatult leidnud, et H. Najafovi süü narkootilise aine käitlemises on tõendatud. Seejuures tuleb arvestada, et eksperdid on puhta narkootilise aine sisalduse protsendi kogu süüdistatavatelt ära võetud aines kindlaks määranud ning maakohus on teinud üksnes põhikooli tasemel arvutused puhta narkootilise aine kaalu määramiseks.
30. Puutuvalt sellesse, et kohtud on H. Najafovil tuvastanud suure varalise kasu saamise eesmärgi, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. 9.1 Kriminaalkolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb suure varalise kasu kindlakstegemisel lähtuda KarSRS § 8 p-s 2 sätestatud suure varalise kahju mõistest. Siinkohal lähtub kriminaalkolleegium arusaamast, et "suur varaline kasu" on karistusõiguslikus mõttes määratlemata õigusmõiste, sellega majanduslikus mõttes lähedane mõiste "suur varaline kahju" on aga KarSRS § 8 p-s 2 täpselt defineeritud, võimaldades analoogilist käsitlust ka mõiste "suur varaline kasu" sisustamisel. Kassaatori arvamus selle kohta, et suure varalise kasu piirmäär peaks olema vähemalt 5 000 000 krooni, ei ole millegagi põhjendatud. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. mai
32. a otsust nr 3-1-1-18-08 - RT 2008, 25, 166). Seega ei ole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilise aine käitlemisega tegelikult sai ja kas tema plaanid üldse realiseerusid, vaid kui suurt kasu ta taotles. Käesolevas asjas on kohtud tuvastanud, et süüdistatavatele inkrimineeritud narkootilise aine kogus oli 16 520 tabletti, millest igaüks võis inimesel põhjustada narkootilise joobe ja mille tollane turuväärtus oli mitte vähem kui 1 610 700 krooni, mis ületab üle viie korra tolleaegse suure varalise kahju piirmäära. 9.2 Maa- ja ringkonnakohus on Riigikohtu hinnangul võtnud põhjendatult H. Najafovi poolt käideldud narkootilise aine hinna arvutamisel aluseks Europoli õiendi narkootilise aine maksumuse kohta. Riiklikud institutsioonid, nagu näiteks Eesti Konjuktuuriinstituut ja Ravimiamet, ei tegele illegaalsete kaupade hindade uurimisega, mistõttu ei ole neilt võimalik saada ametlikku infot erinevate narkootiliste ainete maksumuse kohta. Ainus Euroopa riikide vaheline struktuur, mis kogub andmeid illegaalsete narkootikumide hindade kohta, ongi Europol. Riigikohtu hinnangul ei ole millegagi põhjendatud selle asutuse poolt koostatud narkootiliste ainete hinnatabelite adekvaatsuse paljasõnaline kahtluse alla seadmine. 9.
33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja §-st 363 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
34. märtsi
35. a otsuse H. Najafovi suhtes muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg