RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-43-08 Otsuse kuupäev 26. september 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Ki

§-des 61 ja 64 sätestatud abinõude eesmärk on ära hoida saasteaine ebasoovitav levik. Kohus luges tuvastatuks, et abinõude õigeaegsel rakendamisel ei oleks nimetatud tagajärg saabunud, mistõttu esineb põhjuslik seos tegevusetuse ja tagajärje saabumise vahel. Seejuures ei ole tuvastatud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud menetlusalusel isikul tagajärge ära hoidmast. 3.3 Kohus märkis, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo panid toime OÜ P. S. juhatuse liikmed. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu õiguslike kohustuste täitmise eest esmajärjekorras juhatus. Sellest tuleneb ka OÜ P. S. juhatuse kohustus rakendada vajalikke abinõusid saasteleviku vältimiseks, s.o juhatuse garandiseisund. Kuivõrd juhatuse liikmete omavahelised tööülesanded ei olnud jaotatud, oli see kohustus mõlemal juhatuse liikmel. Kohtuistungil tõi kaitsja välja, et Keskkonnainspektsioon karistas

1. septembril
2. a sama teo eest OÜ P. S. peastividori V. R.-i. Kohus leidis, et KarS § 14 lg 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutust. Kuivõrd käesolevas menetluses V. R.-i väärteoasja ei lahendatud, ei võtnud kohus täpsemat seisukohta ka selle menetluse õiguspärasuse kohta, vaid hindas ainult OÜ-le P. S. etteheidetavat osa süüteo toimepanemises. Väärteoprotokollist nähtub, et OÜ P. S. põhitegevusalaks on laadimis- ja lossimistööde korraldamine. Järelikult toimus turba laadimine ja sellega kaasnevate meetmete mitterakendamine menetlusaluse isiku majandustegevuse raames ja juriidilise isiku huvides, sõltumata sellest, kelle kasu füüsilised isikud tegu toime pannes subjektiivselt silmas pidasid. Ülaltoodut kokku võttes asus kohus seisukohale,

§ 139lg-s 2 sätestatud koosseisupärase teo panid toime OÜ P.

S. organi liikmed M. E. ja P. V., tehes seda juriidilise isiku huvides. 3.4 Subjektiivse koosseisu tuvastamisel leidis kohus, et kuna turba laadimine on juriidilise isiku põhitegevusala ja ta tegutseb sellel alal juba alates 23. veebruarist 2001, omab ettevõtja pikaajalist kogemust ning professionaalsust. Sellest tulenevalt pidas OÜ P. S. võimalikuks, et jättes 10 m/s puhuva tuule tingimustes laadimistöödel täiendavad abinõud rakendamata, saabub koosseisule vastav tagajärg. Pidades seda võimalikuks ja jättes abinõud ikkagi kasutusele võtmata, möönis OÜ P. S. süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, pannes seega teo toime kaudse tahtlusega. 3.5 Viitena õigusvastasust välistavale asjaolule hindas maakohus kaitsja väidet selle kohta, et menetlusalusele isikule on väljastatud saasteluba ning saasteloas märgitud kogus turbatolmu võib õhku lenduda. Esiteks leidis kohus,

§ 43

kohaselt lubab saasteluba tekitada normidele vastavat saastet vaid saasteallika mõjupiirkonnas, mitte aga sellest väljaspool. Lisaks märkis kohus, et tegemist on aktiivse kaitsega, seega oleks menetlusalune isik pidanud esitama väite õigsuse kinnitamiseks tõendeid või muud teavet, mis võimaldaks esitatud väidete reaalset ja tõsikindlat kontrollimist. Seda aga tehtud ei ole. Saasteallika valdajal on VÕKS §-dest 88-89 tulenevalt rida kohustusi, sh peab ta kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid ja tagama, et välisõhku eralduvad saasteaine kogused ei ületaks lubatud taset, samuti kontrollima iseseisvalt heitkoguste suurust ja koostist. Välisõhu kaitse seaduse § 91 lg-st 1 tulenevalt on saasteallika valdaja kohustatud oma kulul korraldama saasteainete heitkoguste seiret. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4.1 Kaitsja leiab, et juriidilise isiku vastutuse avamisel ei ole järgitud karistusseadustiku ja Riigikohtu praktika nõudeid. Kohtuväline menetleja ei ole kindlaks teinud OÜ P. S. juhatuse liikme või muu juhtivtöötaja koosseisupärast, õigusvastast ja süülist tegu. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt leidis menetleja, et tegutsemiskohustus oli konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti millises vormis on täidetud subjektiivne koosseis. Lisaks tuleb tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud mõlemale juhatuse liikmele, täpsustamata, kes neist teo eest vastutab. Maakohus väljus väärteoprotokolli piiridest, tuvastades, et juhatuse liikmete vahel ei olnud ülesanded jagatud ja leides, et neil oli garandiseisund tegevusetusdelikti mõttes. Juhatuse liikmeid kui füüsilisi isikuid ei ole selle teo eest karistatud. Lisaks on sama teo eest väärteokorras karistatud ka laadimise eest vahetult vastutanud peastividori, mistõttu on arusaamatu, miks juriidilise isiku vastutus ei ole avatud tema kaudu. 4.2 Samuti leiab kassaator, et ei ole tõendatud OÜ P. S. poolt VÕKS §-des 61 ja 64 sätestatud nõuete rikkumine. Tõenditena nimetatakse kohtuotsuses OÜ S mõõtmistulemusi, Pärnu Sadama kaide asendiplaani ja ilmajaama andmeid. Nende tõenditega ei ole tuvastatud, et OÜ P. S. paiskas välisõhku piirnorme ületatava turbatolmu koguse. Allkirjastamata dokument ?Tolmu mõõtmised" ei vasta sisult ega vormilt keskkonnaministri määrusele, millega on kehtestatud õhuproovi võtmise nõuded ja mõõtmistulemuste aruande vorm. Kohtuväline menetleja ise on seejuures märkinud, et mõõtmistulemused on informatiivse tähendusega.
2. Keskkonnainspektsioon esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et väärteomenetluses tehtud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Asja arutamisel on kohus jäänud väärteoprotokolli piiridesse. Protokollis on rikkumine kirjeldatud juriidilise isiku juhatuse liikmete tegevusetuse kaudu. 5.1 OÜ P. S. juhatus ei täitnud oma kohustusi ümbruskonna reostamise vältimise tagamisel. Saasteainete välisõhku eraldumise vähendamise meetmed on kirjeldatud VÕKS
3. peatüki
4. jaos. Kohustuste täitmiseks on erinevad võimalused, mis sõltuvad konkreetse koha eripärast. Tolmuleviku piiramise nõudeid (v.a laadimise peatamine peastividori poolt laadimistöödele ebasoodsa ilmastiku tekkimisel) ei saa rakendada juhatuse nõusolekuta, kuna see eeldab kulutusi. Lisaks peab saasteallika valdaja täitma VÕKS § 89 lg 1 p-dest 1-7 tulenevaid kohustusi, sh kontrollima saasteaine heitkoguse suurust ja koostist. 5.2 Määruses sätestatud piirväärtused on kehtestatud silmas pidades asjaolu, et välisõhu saastamine ei tohi põhjustada liigset ohtu keskkonnale ega materiaalset või moraalset kahju inimestele, sh kahjulikku mõju nende tervisele. Sisuliselt tähendab see, et saastet ei tohiks sadestumispiirkonnas olla silmaga näha, samuti ei tohi see mõjutada inimeste elukorraldust. OÜ S arvulised mõõtmistulemused on väärteoasjas pigem informatiivse tähendusega, kuid igal juhul rikuti sätteid, mis keelavad tolmu ja prahi levimist väljapoole tööde teostamise kohta.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonis esitatud väidete juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Esmalt käsitleb kolleegium kassatsiooni väiteid, mis puudutavad VÕKS §-des 61 ja 64 sätestatud nõuete rikkumise tuvastamist, seejärel hindab, kas on täidetud juriidilise isiku vastutuselevõtmise kriteeriumid ja lõpuks võtab seisukoha kassatsiooni rahuldamise osas.
7. VÕKS §-d 61 ja 64 sätestavad järgmist: ?§
8. Saasteallika valdaja kohustused maavarade kaevandamisel, lõhkamistöödel, sõnnikuhoidlate rajamisel ja puistmaterjalide laadimisel Maavarade kaevandamisel, lõhkamistöödel, sõnnikuhoidlate rajamisel, puistmaterjalide laadimisel või muul seesugusel tegevusel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis, on saasteallika valdaja kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid saasteainete välisõhku eraldumise vähendamiseks. [...] §
9. Objekti valdaja kohustused tolmu ja prahi leviku vältimiseks Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt." 8.
10. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse OÜ-le P. S. VÕKS §-des 61 ja 64 sätestatud nõuete rikkumist, millega põhjustati kahjulik tagajärg ehk tolmu ja prahi levik. Seejuures ei ole vajalikud meetmed teokirjelduses välja toodud ja nõuete rikkumist on tuletatud tagajärje saabumisest. Seetõttu võib nõustuda maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas on VÕKS § 139 lg 2 (välisõhu kaitse nõuete rikkumine) käsitatav tagajärjedeliktina. Tagajärje hindamisel ei saa aga lähtuda abstraktselt (määratlemata koguse) tolmu levikust, kuna see oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Esimese astme kohus leidiski,

§-de 61 ja 64 rikkumine on tõendatud, kuna väärteoasjas on tuvastatud, et sadama kaile ladestunud turbatolmuosakeste kogus ületas Määrusega kehtestatud saastatuse taseme piirväärtust tunnis 180 korda ja aadressil XXXXXXX X asuva maja juurde ladestunud turbatolmuosakeste kogus ületas keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtust tunnis u 673 korda. 8.2 Kolleegium märgib, et mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas, peab mõõtetulemuste jälgitavus riikliku järelevalve käigus olema tõendatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Käesolevast asjast puuduvad andmed mõõtmist teostanud isiku, s.o OÜ S, pädevuse hindamise ja tõendamise kohta, mistõttu mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud. Selliseid mõõtetulemusi ei saa kasutada tõendina kohtuvälises- ega kohtumenetluses. Lisaks ei ole mõõtmise tulemused esitatud Määruses ettenähtud ühikutes. Sellest tulenevalt puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed arvandmed turbatolmu koguse sisalduse kohta välisõhus, s.t ka võimaliku saastatuse piirväärtuse ületamise kohta. Seega on maakohus nende andmete arvestamisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. 8.3 Nõuetekohaste mõõtetulemuste puudumine ei võimalda anda hinnangut ka menetlusaluse isiku kaitseväitele, et ta tegutses kooskõlas talle väljastatud saasteloas esitatud tingimustega. Seoses kohtuotsuses väljendatud seisukohaga, et igal juhul ei ole lubatud tekitada saastet väljaspool saasteallika mõjupiirkonda, märgib kolleegium,

§ 22

kohaselt on saasteallika mõjupiirkonnaks ala, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Käesolevas asjas ei ole tõendeid konkreetse saasteallika mõjupiirkonna ulatuse kohta. Ühtlasi ei pea kolleegium võimalikuks panna vajalike andmete esitamise kohustuse üksnes menetlusalusele isikule endale olukorras, kus kohtuväline menetleja ise ei ole kontrollitavaid andmeid esitanud. Selle tagajärjel lasuks kogu tõendamiskoormis väärteoasjas menetlusalusel isikul. 8.4 Kolleegium nõustub maakohtu otsuses ja kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses märgituga, et seaduses on sätestatud ka paikse saasteallika valdaja konkreetsed kohustused saasteainete leviku vähendamisel, sh parima võimaliku tehnika kasutamise ja seire teostamise kohustus (vt välisõhu kaitse seaduse

1. peatükk). Väljaspool käesoleva asja lahendamise piire nendib kriminaalkolleegium, et seadusega saasteallika valdajale pandud kohustuste täitmata jätmisel võib olla tegemist välisõhu kaitse nõuete rikkumisega sõltumata kahjuliku tagajärje saabumisest. Vastavate kohustuste rikkumist ei ole aga OÜ-le P. S. väärteoprotokollis ette heidetud, seega ei saa neil olla tähtsust käesoleva asja arutamisel. Väärteomenetluse seadustiku § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kolleegium leiab, et väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud asjaolude põhjal ei ole võimalik tuvastada välisõhu kaitse nõuete rikkumist, mistõttu väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Ühtlasi märgib kriminaalkolleegium, et tegemist on juriidilise isiku väärteoasjaga, millest tulenevalt peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või (alates
5. juulist 2008 kehtivas karistusseadustiku sõnastuses) pädeva esindaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, mis toob kaasa juriidilise isiku vastutuse. Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. detsembri
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368, p 8,
8. märtsi
9. a otsus asjas nr 3-1-1-406, p 5 ja
10. märtsi
11. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118, p-d 8 ja 10). 9.1 Käesolevas väärteoasjas nähtub väärteoprotokollist, et teo (s.t tegevusetuse) on toime pannud juriidilise isiku juhatus, millesse kuulus kaks füüsilist isikut. Juhatuse liikmetele heidetakse ette seda, et nad ei taganud meetmete tarvitusele võtmist, mis oleks tõkestanud tolmu ja prahi levikut ega katkestanud laadimistöid ebasoodsate ilmastikuolude tekkimisel. Teokirjeldusest ei selgu, kelle ülesandeks oli tolmu leviku vältimise tagamine. Kohtuotsuses on leitud, et selline kohustus oli mõlemal juhatuse liikmel, kuna tööülesanded ei olnud selles osas nende vahel jaotatud. Selline järeldus ei põhine vahetult teokirjeldusel, vaid kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil antud selgitustel. Väärteoasja materjalides ei ole ka ühtegi tõendit, millest nähtuks juhatuse liikmete ülesanded äriühingus ning nendevaheline tööjaotus. Samuti ei selgu väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest, millist laadi olid meetmed, mida oli vaja ette võtta tolmu ja prahi leviku tõkestamiseks (v.a laadimistööde peatamata jätmine), s.t milline oli nõutav tegu, mida juhatuse liikmed jätsid tegemata. 9.2 Kolleegium märgib, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. mai
13. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 - RT III 2005, 18, 184, p 19.) Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja (alates
14. juulist 2008 kehtivas KarS § 14 sõnastuses võib selleks olla ka äriühingu pädev esindaja). Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusdeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega ka piirduda.
15. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes VTMS § 150 lg-le 2 ning § 174 p-le 4 lõpetab kolleegium väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi