3-1-1-49-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-49-08 Otsuse kuupäev

1. septembril
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi K. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. märtsi
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-6299 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. T. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. september 2008 RESOLUTSIOON
6. Tühistada Pärnu Maakohtu
7. märtsi
8. a kohtuotsus K. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
9. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabli Ralf Lahesoo
11. oktoobri
12. a otsusega karistati K. T. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut (4200 krooni).
13. K. T. esitas Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse, väites, et ei ole temale süüks arvatud väärtegu toime pannud.
14. Pärnu Maakohtu
15. märtsi
16. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja K. T. kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud karistus on seaduslik. Otsuse tegemisel analüüsis kohus lisaks kirjalikele tõenditele ka kohtus ära kuulatud kohtuvälise menetleja R. P. ja tunnistaja H. R.-i ütlusi väärteoasja tehiolude kohta. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. T. kaitsja Peeter Järv. Ta leiab, et kohtulikul arutamisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust, sest tunnistajad jäeti KrMS § 68 lg-s 2 ja § 280 lg-s 4 sätestatud korras hoiatamata. Kohus hindas tõendeid valikuliselt, eelistades K. T. kasuks rääkiva tunnistaja ütlustele politseiametnike ütlusi. Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Kriminaalkolleegium leiab, et K. T. väärteoasja menetlemisel on kohus rikkunud kohtuliku arutamise ja tõendamise üldtingimusi.
19. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 95 loetleb kohtuniku kohustuslikud toimingud väärteoasja arutamise alustamisel. Muude seadusega ettenähtud toimingute hulgas rakendab kohtunik VTMS § 95 lg 4 alusel tõlgi, eksperdi ja tunnistaja, järgides seejuures kriminaalmenetluse sätteid. Kohtuistungi rakendamisel peab kohtunik vastavalt KrMS §-le 280 tuvastama tunnistaja isikusamasuse, selgitama tunnistajale tema õigust keelduda ütluste andmisest seaduses ettenähtud juhtudel ja hoiatama neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kõik kohtusaalis toimunud kohtu toimingud peavad olema kajastatud kohtuistungi protokollis nende ajalises järjestuses. Protokolli sisu maksimaalne vastavus kohtusaalis toimunule omab olulist tähtsust menetluse lõpptulemuse kujunemisel. See võimaldab adekvaatselt hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid kohtuistungil ja väljaselgitatud ning tähtsust omavate asjaolude alusel teha kohtul seaduslik kohtuotsus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-27-04). Kohtuistungi protokolli sisu- ja vorminõuded on kirjas KrMS §-s
21. Muude kohustuslike andmete kõrval tehakse sinna märge süüdistatavatele ja teistele kohtumenetluse osalistele õiguste ja kohustuste selgitamise kohta. Kuigi see paragrahv ei näe ette eraldi märget tunnistaja hoiatamisest KrMS § 280 lg 4 alusel, on vastav nõue kirjas KrMS § 146 lg -tes 3 ja 4, milledes on sätestatud uurimis- ja muu menetlustoimingu protokolli koostamise üldised nõuded. Neist sätetest tulenevalt tuleb ka KrMS § 280 lg 4 alusel tunnistaja hoiatamine kui kohtu toiming kohtuistungi protokolli kanda.
22. Samas ei sätestata kriminaalmenetluse seadustikus sõnaselgelt kohtuniku kohustust võtta tunnistajalt hoiatamise kohta allkiri kohtuistungi protokolli või eraldi hoiatamislehele. Kriminaalkolleegium leiab, et see toiming tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatükist, mis sätestab tõendamise üldtingimused. Kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatüki
25. jagu määrab ära tunnistaja kui ühe tõendiallika ülekuulamise üldised reeglid. Tunnistajalt hoiatamise kohta allkirja võtmine on ette nähtud §-s 68 lg
26. Tunnistajalt allkirja võtmine on käsitatav tema hoiatamise osana ka kohtuistungi rakendamisel, vältimaks hilisemaid võimalikke vaidlusi selle üle, kas hoiatatu ikka kuulis ja sai aru teda ähvardavast kriminaalkaristusest ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise korral. See toiming annab kohtule võimaluse veenduda, et tunnistaja on mõistnud oma rolli tõendiallikana võistlevas kriminaalmenetluses ja ta on valmis andma tõeseid ütlusi. Analoogiliselt tsiviilkohtumenetlusega (TsKMS § 262 lg 2) tuleb tunnistajalt kohtuistungil võtta sellekohane allkiri kas kohtuistungi protokolli või hoiatuse tekstile eraldi lehel.
27. Väärteoasja materjalist nähtub, et tunnistajatena on kohtusse kutsutud H. R. ja R. P. Kohtuistungi protokollis on kirjas, et
28. detsembril
29. a viibisid istungi rakendamise ajal kohtusaalis kohtuväline menetleja Ralf Lahesoo ja kaebuse esitaja K. T., kellele kohus selgitas nende õigusi VTMS § 28 ja § 19 järgi. Tunnistajate H. R.-i ja R. P. kohta on protokollis vaid märge, et nad on kohal ja ootavad kohtusaali ukse taga (tlk 38). Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks viimatinimetatud tunnistajatele selgitanud nende seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ja neid nõuetekohaselt hoiatanud. Sellest hoolimata on nad kohtus tunnistajatena üle kuulatud ja nende ütlusi on K. T. väärteoasja otsustamisel tõendina arvestatud.
30. Isiku käitumises süüteokoosseisu tuvastamine ja tema karistamine on võimalik vaid lubatud tõendite alusel. K. T. väärteoasja otsustamisel on kohus käsitlenud tõendiallikana tunnistajaid, kellele ei ole kohtuistungi rakendamisel ega ka vahetult enne tunnistuse andmist selgitatud nende õigusi ja kohustusi KrMS § 280 lg 3 tähenduses ega nõuetekohaselt hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest KrMS § 68 lg 2 ja § 280 lg 4 tähenduses. Kohtus nõuetekohaselt rakendamata tunnistaja ütlus ei ole lubatud tõend, sest selle saamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-72-07) ja seetõttu tuleb Pärnu Maakohtu otsus tühistada.
31. Eeltoodut arvestades ei analüüsi Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsioonis esitatud väiteid tõendite vale hindamise kohta. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 174 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
32. märtsi
33. a kohtuotsuse K. T. väärteoasjas LS § 7422 lg 3 järgi ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi