Obsah (5)

§ 198§ 101§ 159§ 200§ 637

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 635 lg 1 järgi on töövõtuleping suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Tõendatud on, et teatrihoone ei olnud tähtaegselt

1. maiks
2. a valmis ja et hoonet ei saanud teatrina kasutada. Lepingu p 16.7 annab tellijale õiguse tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga lepingust tulenevaid ja tellija rakendatavaid leppetrahve ja tekitatud kahjusid. Kostja teatas
3. juunil 2005, et lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta nõude lepingu p 16.4 alusel kahe nädala eest selliselt, et kohe ühe nädala eest, mis tasaarvestatakse lepingu p 16.7 kohaselt, ja teise nädala eest juhul, kui töövõtja ei lõpeta vaegtöid lepingu p-s 4.6 nimetatud tähtpäevaks,
4. juuniks
5. Selline tingimuslik trahvinõue ei ole kooskõlas seaduse ega hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgi. Tellija sai otsustada, kas või mil määral ta kasutab oma õigust leppetrahvi arvestada, kuid teisele poolele peab olema nõue selge.

§ 198

kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

1. juuni
2. a avaldus teise trahvinõude kohaldamise alusena on tühine. Pealegi on kostja trahvinõude kohaldamine teise nädala eest seotud vaegtööde täitmise tähtajaga ega ole seetõttu kooskõlas lepinguga, kuna lepingu tähtpäev, millest lähtudes leppetrahvi kohaldati, oli
3. mai
4. Järelikult on trahvinõue põhjendatud ühe nädala eest, teise nädala eest on see põhjendamatu. Trahvisumma vähendamine ei ole põhjendatud, sest lepinguhinna suhtes ei ole kohaldatud trahvisumma ülemäära suur. Hageja viivisenõude jättis maakohus rahuldamata.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja ei jätnud arveid tasumata põhjendamatult.

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega talt mõisteti välja põhivõla katteks 198 430 krooni 45 senti ja menetluskulude katteks 9500 krooni, ja teha asjas uus otsus. Hageja menetluskulud palus kostja jätta hageja enda kanda ning mõista hagejalt välja kostja kantud menetluskulud. Kostja
2. juuni
3. a trahvinõue oli kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Lepingule koostati 2 muudatust, millega pooled leppisid kokku, et kõigi tööde lõpetamise tähtpäev ning kasutusloa saamise viimane tähtpäev on
4. juuni
5. Teatri peahoone võtmed andis hageja kostjale üle
6. mail 2005, sellest päevast alates oli kostjal võimalik objektiga tutvuda. Avastati umbes 200 ehituslikku puudust, mis fikseeriti poolte esindajatest moodustatud komisjoni
7. mai
8. a protokollis. Kostja teavitas hagejat kohe ilmnenud puudustest ja lepingu rikkumistest. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise akt koostati
9. juunil 2005, kuid kasutusluba ei antud, kuna esinesid puudused, mis takistasid objekti kasutuselevõtmist.
10. juuni
11. a ja
12. juuli
13. a protokollid kinnitavad, et tööd, mille tegemiseks leping sõlmiti, ei olnud ka nimetatud kuupäevadeks tehtud ja et tegemist oli töödega, mille tegemata jätmine välistas lepingu objektile kasutusloa väljastamise.
14. juunil 2005 esitas kostja leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse, milles teatati tasaarvestusest ühe nädala eest ja põhistati leppetrahvi nõudeõigust kolme nädala eest. Avalduses viidati, et leppetrahv teise nädala eest rakendub juhul, kui hageja ei lõpeta vaegtöid lepingu p-s 4.6 nimetatud tähtpäevaks. See on käsitatav tasaarvestuse avaldusena ühe nädala leppetrahvi tasaarvestamiseks ja leppetrahvi nõudmise teatena

§ 159lg 2 tähenduses.

Teise nädala leppetrahvi tasaarvestuse avalduse esitas kostja

1. juulil
2. Maakohus on käsitlenud lepingu p 2.2 kitsendavalt kui ainult vaegtööde nimekirja sisaldavat punkti. Lepingu pdest 4.4 ja 16.4 tuleneb, et vaegtöödega hilinemise eest ei ole kostjal õigust leppetrahvi nõuda. Mõlema tasaarvestuse avalduse tegemise ajal ei olnud lõppenud aga kumbki kahest ehitustööde etapist. Teatrina sai kostja maja kasutama hakata alles
3. juulist
4. Seetõttu oli
5. juulil 2005 esitatud leppetrahvi nõue sissenõutav ja tasaarvestuse avaldus korrektne.
6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega kostjalt jäeti põhivõla katteks välja mõistmata
7. mai
8. a arve maksmata osa summas 198 430 krooni 45 senti ja jäeti rahuldamata hageja viivisenõue 215 065 krooni 60 senti ajavahemiku
9. juunist 2005 kuni
10. detsembrini 2006 eest ning edaspidi 396 krooni 80 senti iga järgneva päeva eest kuni põhivõla tasumiseni ja menetluskulud jäeti osaliselt hageja kanda. Tulenevalt

§ 200lg-st 4 ei ole tasaarvestus lubatud.

Hageja esitas kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid.

1. mai
2. a ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga vormistati täitmise tähtpäevaks tehtud tööde üleandmine. Selles kinnitas kostja pretensioonide puudumist hageja vastu, loobudes leppetrahvinõudest. Vaegtööde nimekirjas ei olnud fikseeritud puudused, vaid valdavalt lisatööd ja välitööd ehk vaegtööd lepingu p 2.2 tähenduses või tööd, mis olid tegemata tellijast tulenevatel asjaoludel.
3. mai
4. a protokoll ei ole komisjoni töö tulemus, vaid selle on koostanud üksnes kostja omanikujärelevalve esindaja. Pisivead, mis hageja tehtud ehitustööde kvaliteedis esinesid, likvideeris ta pärast
5. maid 2005 kohe 2-3 päeva jooksul. Seega kulus puuduste parandamiseks vähem kui leppetrahvi arvestamise tingimuseks olev täisnädal. Viivitus
6. maist 2005 kuni
7. maini 2005 oli tingitud kostja enda tegevusest. Muudatus- ja lisatööd ei kuulunud lepingu mahtu ning nende osas täitmise tähtpäeva ületamine ei ole käsitatav lepingu rikkumisena. Hageja lõpetas teatri peahoone ehitustööd
8. maiks 2005 ning andis samal kuupäeval kostjale üle teatrihoone võtmed. Lepingu p 16.4 järgi on pooled kokku leppinud leppetrahvi lepingu mittetäitmise puhuks, mitte aga täitmata jätmise puhuks. Kui kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja arve järgi maksmata osa, ei saanud ta jätta rahuldamata hageja viivisenõuet. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9. Viru Ringkonnakohus tühistas
10. veebruari
11. a otsusega maakohtu otsuse viivisenõude rahuldamata jätmise osas ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise 19 843 krooni 4 senti, ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste järgi on tõendatud, et teatrihoone ei olnud tähtaegselt valmis ja seda ei saanud teatrina kasutada. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et kostja oli põhjendatult kasutanud lepingust tulenevat õigust leppetrahvi kohaldamiseks tähtaja ületamise eest ühe nädala ulatuses. Kuna teise nädala eest oli leppetrahv määratud tingimuslikult, ei ole see kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega ning on seega tühine.

§ 101

lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lõike 4 järgi, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooled leppisid kokku ositi tööde tegemise, tööde üleandmise, arvete esitamise ja tasumise. Lepingu p 6.2 järgi kohustus tellija arve tasuma 10 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Kuna maakohus tuvastas, et

1. juuni
2. a arvest on kostjal põhjendamatult tasumata 198 430 krooni 45 senti, on tegemist tähtajaks tasumata arvega ja seega on põhjendatud ka viivisenõue nimetatud summa tähtaegselt tasumata jätmise eest. Lepingu p 16.3 järgi on töövõtjal juhul, kui tellija ei täida oma lepingujärgset maksekohustust tähtaegselt, õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumisele kuuluva makse summast iga arve tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte enam kui 10% arve summast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kostja apellatsioonkaebus ning mõisteti kostjalt välja viivis, ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja tema menetluskulud. Kassatsioonkaebuses leidis kostja, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus on ekslikult käsitlenud kostja
4. juuni
5. a leppetrahvinõuet tingimuslikuna. Kostja esitas hagejale
6. juunil
7. a leppetrahvinõude ja tasaarvestuse avalduse. Selles dokumendis teatas kostja, et tasaarvestab esitatud nõudega leppetrahvi ühe nädala eest. Selles dokumendis teatas kostja ka oma õigusest nõuda leppetrahvi kolme nädala eest, kuid kostja viitas ühtlasi võimalusele, et ta ei kasuta temale lepingu p-st 16.4 tulenevat õigust nõuda leppetrahvi juhul, kui hageja lõpetab vaegtööd
8. juuniks
9. Sellega järgis kostja TsÜS-is ja

-is sätestatud hea usu põhimõtet, andes hagejale võimaluse vältida leppetrahvi. Kuna hageja oma kohustusi ei täitnud, siis realiseeris kostja oma õiguse nõuda leppetrahvi. Seega ei ole

1. juuli
2. a leppetrahvinõue tingimuslik, vaid see on esitatud lepingurikkumise eest. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud tähelepanuta
3. juuli
4. a leppetrahvinõude. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt teine leppetrahvi nõue ja tasaarvestuse tegemine on seotud vaegtööde tegemise tähtajaga ning seega vastuolus lepinguga. Nõude aluseks ei olnud mitte vaegtööde tähtaja ületamine, vaid asjaolu, et lepingu objekt ei olnud valmis lepingus kokkulepitud tähtajaks. Kuna kostja on õigustatult tasaarvestanud oma leppetrahvi nõude hageja nõudega, siis ei tugine viivise väljamõistmine seadusele.
5. Hageja palus jätta kostja kassatsioonkaebus rahuldamata ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja leidis, et ringkonnakohtu otsus on viivise väljamõistmise osas õige. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
7. Kohtud on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid
8. oktoobril 2004 ehitustööde töövõtulepingu, millega hageja kohustus rekonstrueerima Rakvere teatri peahoone. Lepingu täitmise tähtpäev oli
9. märts
10. Poolte kokkuleppel pikendati
11. märtsil 2005 lepingu täitmise tähtaega
12. maini 2005 ja hiljem veel
13. maini
14. Kohtud on samuti tuvastanud, et viimati kokku lepitud tähtpäevaks,
15. maiks 2005 ei olnud hageja lepingut kokkulepitud mahus täitnud ja kostja ei saanud teatrihoonet teatrina kasutada. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu põhjendustega, leidis, et kostjal oli õigus lepingu täitmise tähtaja ületamise eest leppetrahvi kohaldada, kuid ainult ühe nädala ulatuses. Leppetrahvinõue lepingu täitmise tähtaja ületamise teise nädala eest on tühine.
16. TsMS § 688 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja ei ole kassatsiooni korras vaidlustanud ringkonnakohtu järeldust, et kostjal oli õigus nõuda tähtaja ületamise eest hagejalt leppetrahvi pärast
17. mai
18. a objekti üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et õige ja põhjendatud on kohtute seisukoht, mille kohaselt tekkis kostjal lepingust tulenevalt õigus nõuda lepingus kokkulepitud tingimustel ja eeldustel leppetrahvi, kuna pärast lepingu täitmise tähtpäeva esinesid ehitisel puudused, mis takistasid hoone eesmärgipärast kasutamist.
19. Ringkonnakohus leidis, et tähtaja ületamise teise nädala eest puudub kostjal leppetrahvi saamise õigus selle tõttu, et kostja oli leppetrahvi teise nädala eest määranud
20. juuni
21. a avaldusega tingimuslikult. Kohtute arvates on see vastuolus

§-ga 198 ja hea usu põhimõttega TsÜS § 138 järgi. 13.

§ 198

sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ja tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. See säte ei reguleeri leppetrahvi, vaid tasaarvestuse avalduse tegemist. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi

1. lõike järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Leppetrahvinõude vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Kolleegiumi hinnangul pole praeguses asjas tuvastatud asjaolusid, millest lähtudes saaks kostja leppetrahvinõuet tähtaja ületamise teise nädala eest lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
2. TsMS § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Kostja väitel saatis ta hagejale kaks erinevat teadet töövõtulepingu täitmise ja leppetrahvi kohaldamise kohta.
3. juunil 2005 teatas kostja hagejale, et lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta leppetrahvinõude tähtaja ületamise kahe nädala eest, kusjuures leppetrahvi esimese nädala eest tasaarvestab ta kohe hagejale tasumisele kuuluva hinnaga, teise nädala eest rakendab ta leppetrahvi aga vaid juhul, kui hageja ei lõpeta vaegtöid
4. juuniks
5. a. Kostja saatis hagejale
6. juulil 2005 teise teate, milles ta avaldas, et kuna
7. juuli
8. a seisuga ei ole hageja veel kõiki töövõtulepingujärgseid töid kostjale vastuvõtmiseks esitanud, tasaarvestab ta leppetrahvinõude teise nädala eest, pidades selle kinni hageja arvele kantavast summast. Kostja on väitnud, et
9. juuni
10. a teadet tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise esimese nädala eest ja teatena leppetrahvi kohaldamisest

§ 159lg 2 mõttes tähtaja ületamise teise nädala eest ning 14.

juuli

1. a teadet tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise teise nädala eest. Ringkonnakohus on kostja väited tähtaja ületamise teise nädala eest leppetrahvi kohaldamise kohta jätnud TsMS § 654 lg-t 5 rikkudes tähelepanuta. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus nendele kostja väidetele vastama ja andma kostja tahteavaldustele õigusliku hinnangu.
2. Kohtud leidsid, et kostja leppetrahvinõude kohaldamine teise nädala eest on seotud vaegtööde täitmise tähtajaga ega ole kooskõlas lepinguga. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka selle maakohtu järelduse. Ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et leppetrahvi kohaldamine teise nädala eest ei ole kooskõlas lepinguga. Sellega on rikutud TsMS § 436 lg-t
3. Lepingu p 2.2 sõnastus, mille järgi teatud lepingujärgseid töid, mis hõlmavad peamiselt välitöid, oli hagejal võimalik teha soodsamal aastaajal vaegtööna, on eksitav lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise seisukohalt. Kolleegiumi arvates on lepingu p-s 2.2 kokku lepitud soorituskohustuse ositi täitmises ja selles kasutatud sõna vaegtöö tähistab osa hageja põhikohustusest, mitte aga puudusi põhikohustuse täitmisel. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid kohustusi on silmas peetud, kui kohus leidis, et kostja trahvinõude kohaldamine vaegtööde täitmise tähtaja ületamise eest ei ole kooskõlas lepinguga: kas ainult lepingu p-s 2.2 nimetatud kohustusi või teatrihoone rekonstrueerimisest tulenevaid kohustusi.
4. Menetluskulud jaotatakse poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik