← Eesti

3-1-1-51-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-51-08 Otsuse kuupäev 2. oktoober 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

§ 424järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 15.

mai

  1. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-36 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. F. kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi ja Riigi peaprokurör Norman Aasa kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2008 Istungil osalenud isikud R. F. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, riigi peaprokurör Norman Aas RESOLUTSIOON
  3. Muuta Viru Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a otsuse põhiosa, jättes sellest välja ringkonnakohtu põhjendused väärteokaristuse täitmise aegumise ja karistusregistrist karistusandmete kustutamise kohta.
  6. Prokuröri kassatsioon rahuldada.
  7. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks välja 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) krooni ja 50 senti, sealhulgas käibemaks 184 (ükssada kaheksakümmend neli) krooni ja 50 senti, R. F-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  9. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulude katteks R. F-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) krooni ja 50 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. R. F. süüdistati selles, et tema, olles kohtuvälise menetleja
  11. oktoobri
  12. a otsusega väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis
  13. oktoobril
  14. a taas mootorsõidukit alkoholijoobes.
  15. Viru Maakohtu
  16. märtsi
  17. a otsusega mõisteti R. F. KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel

§ 424järgi õigeks.

Maakohus leidis, et R. F. ei olnud talle süüksarvatud kuriteo koosseisus nõutav erisubjekt, sest ta ei tasunud vastavalt VTMS §-s 204 pdes 2 ja 3 ettenähtule määratud rahatrahvi 15 päeva jooksul. Maakohtu hinnangul tulnuks vastavalt TMS §-le 200 lg 1 trahv tasuda tervikuna, sest vaid kohtuväline menetleja võib määrata trahvi tasumise ositi. Praegusel juhul koostas maksegraafiku aga kohtutäitur, kellel pole selleks vastavat pädevust. Kuna trahvi tasumise tähtaeg, 18 kuud, on möödunud, siis on karistusotsuse täitmise tähtaeg maakohtu arvates aegunud ning R. F. ei ole enam erisubjekt

§ 424mõttes.

Tema karistusandmed tuleb karistusregistrist kustutada. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, taotledes R. F. süüditunnistamist talle inkrimineeritud kuriteos. Prokurör asus seisukohale, et maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti ja kohtu järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Apellandi väite kohaselt ei hoidunud R. F. trahvi tasumisest kõrvale. Samuti võis prokuröri hinnangul R. F-le määratud väärteokaristuse täitmise ajal kehtinud õigusnormide alusel kohtutäitur lahendada trahvi ositi täitmise küsimust. Prokurör märkis, et vastavalt

§ 82

lg 1 p-le 3 olnuks väärteootsuse täitmine aegunud, kui seda ei asuta täitma jõustumisest 18 kuu jooksul. Kui otsust asuti täitma enne selle tähtaja lõppemist, siis ei ole see aegumise tähtaeg kohaldatav. R. F. pani talle süüksarvatud teo toime

  1. oktoobril 2007, s.o ajal, kui tema karistusandmeid ei olnud õigustatult karistusregistrist kustutatud.
  2. Viru Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja tunnistati R. F.

§ 424järgi süüdi.

Teda karistati vangistusega kaheks kuuks, mis jäeti

§ 74sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Lisakaristusena võeti R. F-lt kümneks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Ringkonnakohtu hinnangul tuli maakohtu otsus tühistada, sest kohtu järeldused ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega ning kohus on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. 4.1 Ringkonnakohus märkis, et puudub vaidlus, et R. F. karistati kohtuvälise menetleja otsusega LS § 7419 alusel rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Otsus jõustus

  1. oktoobril
  2. Otsuse reaalne täitmine algas
  3. a veebruarikuust, mil kohtutäitur ja R. F. leppisid kokku, et trahvi tasutakse maksegraafiku alusel igakuiselt 500 krooni. Oktoobriks 2007 oli R. F. tasunud 9000 krooni ja jätkas ülejäänud trahvisumma tasumist. Maakohtu seisukoht, nagu ei olnuks kohtutäituril õigust koostada kokkuleppel võlgnikuga maksegraafikut, ei vasta ringkonnakohtu hinnangul tõele. Maakohtu poolt viidatud TMS-i sätted kehtivad alates
  4. jaanuarist 2006, R. F. väärteootsus pöörati täitmisele aga varem kehtinud redaktsiooni kohaselt, kus kohtutäituril oli ka eelnimetatud pädevus. 4.2 Ringkonnakohus ei nõustunud ka maakohtu järeldusega selle kohta, et kui trahvisummat ei ole jõutud 18 kuu jooksul täielikult tasuda, siis on täitmine aegunud, ning karistatu karistusandmed tuleb karistusregistrist kustutada. Vastavalt

§ 82

lg 1 p 3 on väärteo otsuse täitmine aegunud, kui otsuse jõustumisest 18 kuu jooksul ei asuta seda täitma. Maakohus ei ole arvestanud, et otsuse täitmise aegumine lõpeb kohaldatud karistuse tegeliku täideviimise alustamisega. 4.3 Vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-le 1 on isikul karistatus ühe aasta jooksul alates väärteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Kuna R. F. väitel oli tal ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks kogu mõistetud trahvi tasumine veel pooleli, ei olnud veel saabunud nimetatud ühe-aastase karistatuse tähtaja algus. Ringkonnakohus märkis alternatiivselt, et kohtutäituri õiendist nähtuvalt, sai R. F-l 9000 krooni rahatrahvi tasutud

  1. a oktoobriks. Seega võinuks ühe-aastane karistatuse kustumise tähtaja kulgemine alata
  2. a oktoobrist ning lõppeda
  3. a oktoobris. R. F-le mõisteti
  4. oktoobri
  5. a väärteootsusega rahatrahve kokku 12900 krooni ulatuses, millest 9000 krooni moodustas LS § 7419 alusel määratud trahv. 4.4 Eeltoodu alusel jõudis ringkonnakohus järeldusele, et R. F-l oli
  6. oktoobril 2007 kehtiv karistus joobes mootorsõiduki juhtimise eest ning seetõttu oli ta erisubjekt

§ 424mõttes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni R. F. kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov ja riigi peaprokurör Norman Aas. 5.1 Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Viru Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsuse jõustamist. Kaitsja märgib, et

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt aegub väärteootsuse täitmine, kui selle jõustumisest on möödunud 18 kuud. Vastavalt VTMS § 203 lg-le 5 ei pöörata täitmisele ega täideta lahendit, kui on möödunud

§ 82lg 1 p-s 3 märgitud tähtaeg.

Seetõttu pidanuks kaitsja arvates R. F. karistusotsuse täitmise tähtaeg mööduma

  1. aprillil 2007 ja
  2. oktoobril 2007 ei olnud ta enam

§-s 424 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes erisubjekt. 5.2 Riigi peaprokurör nõustub ringkonnakohtu otsuse resolutsiooniga, kuid taotleb otsuse põhiosast R. F. 2005. a väärteokaristuse täitmise aegumist ja karistusregistrist karistusandmete kustutamist käsitlevate põhjenduste välja jätmist. Samuti taotleb ta lugeda põhjendatuks väärteootsuse täitmine vaid

§ 82lg 1 p-s 3 sätestatud aegumistähtaja jooksul ning pidada õigeks Kar

RegS § 25 lg 1 p 81 alusel karistusandmete registrist kustutamine vaid nende isikute suhtes, kelle osas ei ole otsust asutud täitma. Kassaator märgib, et TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteootsusega määratud rahatrahvi sissenõudes aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud

§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata väärteootsust täitmisele ega täideta seda, kui on möödunud

§ 82lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ning täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

Kuigi praegusel juhul on R. F. suhtes väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsust põhjendamatult täidetud ka peale eelnimetatud tähtaja möödumist, ei tähenda see kassaatori arvates seda, et tema teod ei vastaks

§ 424koosseisule.

Kuna R. F-le määratud väärteokaristust asuti täitma

§ 82lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis ei ole tema puhul kohaldatav Kar

RegS § 25 lg 1 p-s 81 sätestatu, vaid tema karistusandmed kustutatakse karistusregistrist KarRegS § 25 lg 1 p-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud põhjusel oli R. F. talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal erisubjekt

§ 424koosseisu mõttes.

6. Riigikohtu istungil toetasid kassaatorid oma kassatsioone. 6.1 Riigi peaprokurör leidis, et väärteokaristuse täitmine aegub kaheksateist kuu möödumisel väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest ja peale selle tähtaja saabumist ei või edasi täita ka neid väärteokaristusi, mida on juba täitma asutud. Küll aga ei tähenda prokuröri arvates asjaolu, et väärteokaristust pole

§-s 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaja jooksul suudetud lõpuni täita seda, nagu tuleks isiku karistusandmed koheselt peale selle tähtaja möödumist karistusregistri arhiivi kanda. 6.2 Kaitsja leidis, et R. F. väärteokaristatus LS § 7419 lg 1 järgi pidanuks kustuma peale

§ 82lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist 25.

aprillil 2007, mistõttu ei olnud ta 1. oktoobril 2007 enam erisubjekt

§ 424sätestatud kuriteokoosseisu mõttes.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kriminaalkolleegium käsitleb esmalt väärteootsuse täitmise aegumisega seonduvaid küsimusi üldiselt (I), seejärel lahendab R. F. kaitsja ja prokuröri kassatsioonid ning kaitsja taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks (II). I 8.

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt ei asuta täitma väärteootsust, mille jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Ringkonnakohus on sellest sättest teinud järelduse, nagu võiks juhul, kui väärteootsuse täitmist alustatakse nimetatud kaheksateistkuulise tähtaja kestel, seda täita ka peale tähtaja möödumist. Tõlgendades

§ 82lg 1 p-i 3 grammatiliselt, oleks selline arusaam tõepoolest võimalik.

Arvesse tuleb aga võtta seda, et väärteootsuse täitmist reguleerivad lisaks karistusseadustiku eelnimetatud sättele ka väärteomenetluse seadustik ja täitemenetluse seadustik. 8.1 VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud

§ 82

lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (sama sätestas ka 1. jaanuarist 2006 kehtetuks tunnistatud vana TMS-i § 804). Eeltoodud sätetest nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud

§ 82

lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. 8.2 Erandina on väärteootsuse täitmine peale

§ 82

lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaega võimalik juhul, kui väärteokaristusena mõistetud rahatrahvi täitmine on edasi lükatud vastavalt VTMS § 209 lg-le 2. Sellisel juhul peatub otsuse täitmise aegumine vastavalt

§ 82lg 2 p-le 3 ajaks, mil karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud.

8.3 Eelnevast tekib küsimus, kas otsus, mida on

§ 82

lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja kestel küll täitma asutud, kuid tähtaja möödumise tõttu pole võimalik lõpuni täita, tuleb lugeda täidetuks või tuleb sellise otsuse täitmine lugeda tervikuna aegunuks. Seadusandja on

§ 82

lg 1 p-s 3 sidunud väärteoasjas tehtud karistusotsuse täitmise aegumise otsuse täitmisele asumisega.

§ 82

lg 1 ei pea aga silmas olukorda, kus karistust on küll tähtaja kestel täitma asutud, kuid pole jõutud enne selle möödumist lõpuni täita. Seega ei oma juba alustatud täitmise sisuline edukus

§ 82lg 1 p 3 kontekstis õiguslikku tähendust.

Seetõttu tuleb kriminaalkolleegiumi arvates ka selline otsus, mida on nimetatud tähtaja jooksul täitma asutud, kuid mida pole selle tähtaja möödumiseks veel jõutud lõpuni täita, lugeda täidetuks. 8.4 Otsuse täitmise aegumise mõju avaldub karistatuse tähtaja kulgemises. KarRegS § 25 lg 1 p-i 1 kohaselt kustutatakse isiku karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Vastavalt KarRegS § 25 lg 1 p-le 81 aga kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt

§-le 82. Kriminaalkolleegium märgib, et juhul, kui väärteootsusega mõistetud karistuse täitmist alustatakse

§ 82

lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja kestel, kuid seda ei jõuta tähtaja möödumise tõttu lõpuni täita, tuleb isiku karistatust arvestada KarRegS § 25 lg 1 p-s 1 kehtestatud tähtaega arvestades. Sellisel juhul tuleb karistuse täitmise ajana käsitada kuupäeva, mil möödus kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest ning isiku karistusandmed kuuluvad karistusregistrist kustutamisele ja arhiivi kandmisele ühe aasta möödumisel nimetatud kuupäevast. II

  1. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse R. F. selles, et
  2. oktoobril
  3. a juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, kellel on juba kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. R. F. karistati LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga
  4. oktoobril
  5. a. Nimetatud väärteootsus jõustus
  6. oktoobril
  7. a. Kuna R. F. ei tasunud talle määratud rahatrahvi, pöörati kohtuvälise menetleja otsus täitmisele ja täitemenetluse käigus tasus R. F. talle määratud rahatrahvi igakuiste maksetena ajavahemikus veebruar 2006 kuni oktoober
  8. 9.1 Kuna väärteoasja materjalide hulgas puuduvad andmed, et R. F-le määratud rahatrahvi täitmine olnuks VTMS § 209 lg 2 kohaselt edasi lükatud, tohtinuks trahvi määramise otsust käesoleva otsuse p-s 8.1 öeldu valguses täita üksnes
  9. aprillini 2007, sest sel kuupäeval täitus kaheksateist kuud karistuse aluseks olnud väärteootsuse jõustumisest. Kaitsja arusaamast lähtudes tuleks seetõttu tõdeda, et R. F-le
  10. oktoobril
  11. a määratud karistuse täitmise aegumise tõttu kuulunuks tema karistusandmed karistusregistrist kustutamisele vastavalt KarRegS § 25 lg 1 p-ile 81 ja juhtides
  12. oktoobril 2007 mootorsõidukit joobeseisundis ei olnuks ta käsitatav sellise teo eest varem karistatud isikuna. 9.2 Kriminaalkolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kuigi praegusel juhul on väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsust, millega R. F. karistati rahatrahviga, põhjendamatult täidetud ka peale

§ 82

lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist (aprillis 2007), ei tähenda see, nagu ei vastaks tema teod

§ 424koosseisule.

Kuna R. F-le määratud väärteokaristust asuti täitma

§ 82lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis ei ole tema puhul kohaldatav Kar

RegS § 25 lg 1 p-s 81 sätestatu, vaid tema karistusandmed kustutatakse karistusregistrist KarRegS § 25 lg 1 p-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, s.o ühe aasta möödumisel karistuse lubatavast täitmisest ehk 25. aprillil 2008. Seega oli R. F. talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal erisubjekt

§ 424koosseisu mõttes.

Prokuröri taotlus jätta ringkonnakohtu otsuse põhiosast välja põhjendused, mis käsitlevad R. F-le

  1. oktoobril
  2. a määratud väärteokaristuse täitmise aegumist ja karistusregistrist tema karistusandmete kustutamist, on eelpool märgitud põhjustel asjakohane. Seetõttu tuleb kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata ja prokuröri kassatsioon rahuldada.
  3. Kaitsja taotleb riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmist summas 1025 krooni, millele lisandub 18% käibemaksu. Taotlus vastab justiitsministri
  4. jaanuari
  5. a määrusega nr 2 kehtestatud tasumääradele, on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  6. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 3 ja § 362 p-st 1 muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a otsuse põhiosa ja jätab sellest välja ringkonnakohtu põhjendused väärteokaristuse täitmise aegumise ja karistusregistrist karistusandmete kustutamise kohta. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.