RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-41-08 8. oktoober 2008 Eesi

) sätetele tugineva kahju hüvitamise nõude, mis on Vihula Vallavalitsuse

1. juuni
2. a kirjaga nr 21.3-5/1066 tagasi lükatud. M. Saik ei ole Riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 2 sätestatud 30 päeva jooksul halduskohtusse pöördunud. M. Saiki kaebuse täienduse kohaselt puudus
3. juuni
4. a vallavanema poolt allkirjastatud dokumendil vaidlustamisviide, sellega ei reguleeritud mitte midagi ning dokument oli ebaselge. Neil põhjustel ei ole võimalik seda kirja käsitada omavalitsusorgani haldusaktina, vaid tegemist oli kaebajale menetluse käigus saadetud kirjaga. Seega ei olnud haldusmenetlus lõppenud ning puudus haldusorgani lõplik seisukoht. Kaebaja ning A. ja O. Taela vahel oli sõlmitud kaasomanike kokkulepe, mille kohaselt oli A. ja O. Taelal õigus esindada kõiki kinnistu kaasomanikke kohtumenetluses. Kaebaja oli veendunud, et nimetatud kokkulepe on piisav kaitsmaks oma õigusi kohtumenetluses. Siiski asusid nii Tartu Halduskohus kui Tartu Ringkonnakohus teisele seisukohale. Kuna A. ja O. Taela kasseerisid ringkonnakohtu otsuse, ei pidanud kaebaja otstarbekaks tegutseda enne, kui Riigikohus võtab vaidluses omapoolse seisukoha. Riigikohtu
5. oktoobri
6. a määrusega nr 3-7-1-3-369-07 ei andnud Riigikohus A. ja O. Taela kassatsioonkaebusele menetlusluba. Riigikohtu seisukohast selgus, et õige oli ringkonnakohtu seisukoht, et kohtumenetluses ei olnud kaebuse esitajal võimalik oma õigusi kaitsta, kuna ta ei olnud vastavasisulist kaebust esitanud. Võttes arvesse Riigikohtu seisukoha, esitas kaebaja
7. novembril 2007 veel kord vastustajale taotluse kahju hüvitamiseks.
8. jaanuaril 2008 edastati kaebajale vastustaja vastus, millega jäeti taotlus rahuldamata.
9. Tartu Halduskohtu
10. jaanuari
11. a määrusega jäeti kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetati kaebuse menetlemine. Samuti jäeti M. Saiki menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kuna esitatud kaebus on perspektiivitu. Määruse kohaselt ei ole M. Saik või tema esindaja vandeadvokaat K. Namm

§ 18lg-s 2 kehtestatud 30 päeva jooksul halduskohtusse pöördunud.

Kaebajal oli õigus pöörduda halduskohtusse hiljemalt

1. augustil 2006, aga kaebus esitati alles
2. detsembril
4. M. Saik esitas määruskaebuse, milles palus lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
5. Tartu Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati halduskohtu määrus ja saadeti kaebus menetluse jätkamiseks ja õigusabi andmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Määruse kohaselt otsustati M. Saiki, O. Taela ja A. Taela taotlus maa ostueesõigusega erastamiseks lõplikult Vihula Vallavalitsuse
8. juuni
9. a korraldusega nr 281, millega kinnitati erastatava maaüksuse ligikaudseks suuruseks 8138 m
10. Seega sai väidetav kahju käesolevas asjas olla M. Saikile tekitatud Vihula Vallavalitsuse
11. detsembri
12. a korraldusega nr 672 ja
13. juuni
14. a korraldusega nr 281, millega erastati soovitust vähem maad. Enne nimetatud tagajärje ilmnemist ei olnud selge kahju suurus ning määruskaebuse esitaja võimaliku kahju hüvitamist või kõrvaldamist nõuda ei saanud. Kuna M. Saik sai nõudeõiguse tekkimisest teada siis, kui jõustus Vihula Vallavalitsuse
15. juuni
16. a korraldus nr 281, millega otsustati maa ostueesõigusega erastamine lõplikult, siis kohaldub

§ 31lg 3.

Kaebus halduskohtule on esitatud

1. detsembril 2007, s.o HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja jooksul ning tegemist on tähtaegse kaebusega. HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Õigusvastane haldusakt on antud
2. detsembril 1997, kaebus halduskohtule on esitatud
3. detsembril 2007, seega ei ole see esitatud hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest. Kaebuse esitaja sai teada konkreetsest kahjust
4. juunil 2005, kaebus halduskohtule saabus
5. detsembril 2007, s.o samuti kolmeaastase tähtaja piires. Kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja on taotlenud enne
6. detsembrit 2007, s.o enne kohtusse pöördumist, kahju hüvitamist haldusorganilt.

§ 18

lg 2 ei saa välistada kahju hüvitamise kaebuse esitamist halduskohtule HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaja piires. Pealegi ei ole kaebaja taotlenud

1. juuni
2. a kirja tühistamist, vaid on nõudnud kahju hüvitamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. Vihula Vallavalitsus esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu määrus tühistada ja jõusse jätta Tartu Halduskohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta vastustaja väite, et M. Saik on asjas läbinud kohtueelse menetluse.

§ 18

lg 2 sätestab üheselt, et kui isik esitab haldusorganile taotluse kahju hüvitamiseks, siis on alates vastuse saamisest ette nähtud 30-päevane tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks. M. Saik ei pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul arvates

1. juunist
2. Halduskohus leidis õigesti, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
3. august
4. Ringkonnakohtu määruses sisalduvad järeldused kahju tekkimise ja kahjust teadasaamise aja kohta on vastuolulised.
5. M. Saiki kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses mööndakse, et kaebaja ei pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul alates
6. juunist 2006, mil ta sai vastustaja koostatud dokumendi. Ei olnud üheselt selge, kuidas see dokument kaebaja õigusi mõjutas. Lähtuvalt dokumendi sõnastusest oli tegemist kaebajale soovituslike edaspidiste käitumisjuhiste andmisega. Tegemist ei olnud taotluse rahuldamata jätmisega, kuna sellisel juhul oleks tulnud väljastada haldusakt, ent haldusakti nõuetele nimetatud dokument ei vastanud. Kuna selle dokumendiga ei reguleeritud kaebaja õigusi ega kohustusi, oli ta seisukohal, et tegemist oli kaebajale menetluse käigus saadetud kirjaga ning et menetlus jätkus. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt asjas nr 3-3-1-18-07 võetud seisukohast tulenevalt ei saa Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebust, kuna ringkonnakohus luges oma määrusega kaebuse esitatuks tähtaegselt. Kaebaja ilmajätmine hüvitise saamise võimalusest on ebaõiglane, kuna teistele kaasomanikele on hüvitis välja mõistetud. Kirjas puudus vaidlustamisviide. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 17

lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

§ 18

lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja on taotlenud enne kohtusse pöördumist kahju hüvitamist haldusorganilt ja et

§ 18

lg 2 ei saa välistada kahju hüvitamise kaebuse esitamist halduskohtule HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud piires. HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. See säte kehtestab kahju hüvitamise kaebuse esitamise üldise tähtaja. Eriregulatsioonina tuleneb

§ 18

lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Ringkonnakohtu seisukoha järgimisel muutuks

§ 18lg 2 regulatsioon sisutuks.

Seetõttu peab isik, kui ta läbib

§ 17

lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest.

1. M. Saik leiab, et
2. juuni
3. a dokument, mis oli vallavanema poolt allkirjastatud, ei olnud haldusakt ja sellega ei jäetud tema taotlust rahuldamata. Kuna selle dokumendiga ei reguleeritud tema õigusi ega kohustusi, oli ta seisukohal, et tegemist oli menetluse käigus saadetud kirjaga ning et menetlus jätkus.

§ 18

lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.

§ 18

lg 2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Seega isegi juhul, kui M. Saiki kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud

1. juuni
2. a kirjaga nõuetekohaselt, oleks ta pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vallavalitsusele taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest.
3. M. Saik esitas kaebuse halduskohtule alles
4. detsembril
5. Seega on kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg käesolevas asjas mööda lastud. Tähtsust ei oma sealjuures see, kas
6. juuni
7. a dokumendil oli vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud oli haldusakti vorminõudeid. Ka juhul, kui M. Saik leidis, et talle ei vastatud korrektselt ning et menetlus jätkus, oli tal kohustus pöörduda kohtusse

§ 18lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Asjakohatu on M. Saiki viide Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a otsusele haldusasjas nr 33-1-18-07, kus kolleegium selgitas, kuidas on võimalik vaidlustada seda, kui esimese astme kohus loeb kaebuse tähtaegseks. Käesolevas asjas ei ole tegemist sellise juhtumiga. Menetletavas asjas luges esimese astme kohus kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ning jättis kaebetähtaja ennistamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse ja luges kaebuse tähtaegselt esitatuks. Sellise määruse vaidlustamine on lubatud.
3. Vihula Vallavalitsuse määruskaebus rahuldatakse. Tartu Ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu määrus. Kautsjon tagastatakse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann