3-1-1-53-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-53-08 Otsuse kuupäev

1. oktoober
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi I. H. väärteoasi liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-2379 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. september
6. a Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud RESOLUTSIOON
7. Tühistada Viru Maakohtu
8. aprilli
9. a kohtuotsus I. H. väärteoasjas liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Ida Politseiprefektuur karistas
12. veebruari
13. a otsusega I. H. liiklusseaduse § 741 lg 2 alusel 150 trahviühiku (9000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis
14. jaanuaril
15. a sõiduautot, kuigi tema juhtimisõigus oli ära võetud.
16. I. H. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses väitis I. H., et autot ei juhtinud tema, vaid J. O. Politseinikud tulid auto juurde ajal, kui see oli pargitud teeserva ja I. H. kohendas auto pakiruumis olnud lilli. Ka sel ajal oli juhikohal J. O. Ühtlasi heitis I. H. kohtuvälisele menetlejale ette seda, et sellekohasest taotlusest hoolimata J. O.-d üle ei kuulatud.
17. Viru Maakohus rahuldas
18. aprilli
19. a otsusega kaebuse, tühistas Ida Politseiprefektuuri otsuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus märkis, et kohtuvälises menetluses ignoreeriti I. H. taotlusi kuulata tunnistajana üle J. O. Samuti ei kuulatud tunnistajana üle O. A.-d, kes nägi, kes autot juhtima asus. Maakohus leidis, et politseiametnikud rikkusid sellega jämedalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-t 1 ja lg 3 punkti d. Nimelt rikuti I. H. õigust esitada omapoolseid tõendeid. Lisaks oli kohtuvälise menetleja tegevus vastuolus süütuse presumptsiooniga. Kohus leidis, et väärteomenetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.
20. Ida Politseiprefektuur esitas Viru Maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleti maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist menetlusaluse isiku olukorda raskendamata. Kassatsioonis leitakse, et kohus rikkus oluliselt menetlusõigust sellega, et jättis menetlusaluse isiku ja tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlused hindamata. Lisaks leitakse kassatsioonis, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, ennistades alusetult ja seda põhjendamata kaebuse esitamise tähtaja. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saanud kaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval haigestumine takistada kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebuse oleks saanud esitada varem või kaitsja vahendusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et kohtuväline menetleja rikkus väärteomenetlusõigust sellega, et ei kuulanud üle J. O.-d. Kriminaalkolleegium on märkinud, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, mis tähendab ka menetlusaluse isiku kasuks rääkivate tõendite kogumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. septembri
23. a otsus asjas nr 3-1-1-101-03 - RT III 2003, 28,292). Kuivõrd tõendite ühekülgne kogumine mõjutab tehtava otsuse erapooletust, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. Samas ei kujuta menetlusõiguse oluline rikkumine endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvat väärteomenetluse lõpetamise alust. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. oktoobri
25. a otsus asjas 3-1-1-109-03 - RT III 2003, 30, 313). Üksnes sellisel juhul lõpetatakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas asjas ei ole aga kohtuvälise menetleja tehtud viga selline, mida ei olnud võimalik maakohtus parandada. Kohtuistungil oli võimalik J. O. üle kuulata ja maakohtu otsusest ilmneb, et seda ka tehti. Seega ei takistanud kohtuvälise menetleja poolne menetlusõiguse rikkumine maakohtul asja arutamist ja asja sisulist lahendamist. Kuna aga maakohus ei ole otsuses andnud hinnangut kogutud tõenditele ega märkinud, millised faktilised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks, on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Seoses kassaatori väitega, et maakohus ennistas alusetult kaebetähtaja, leiab kriminaalkolleegium, et kui kohtuväline menetleja pidas maakohtu määrust ebaõigeks, oleks tulnud see vaidlustada määruskaebe korras. Ühtlasi leiab kriminaalkolleegium, et kaebetähtaja ennistamine ei saanud käesolevas asjas kujutada endast olulist menetlusõiguse rikkumist. Kaebetähtaja ennistamise tulemusel arutas kohus väärteoasja. See ei saanud aga tuua kaasa ebaõiget kohtuotsust.
26. Eelnevast tulenevalt tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
27. aprilli
28. a kohtuotsuse I. H. väärteoasjas liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi VTMS § 175 p 2 alusel. Kuna asjas lahendamine eeldab faktiliste asjaolude tuvastamist, saadab kriminaalkolleegium väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar