3-1-1-55-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-55-08 Otsuse kuupäev

1. oktoobril
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi M. M. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. mai
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4 -07-7312 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. september 2008 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Andrus Reidi RESOLUTSIOON
6. Tühistada Harju Maakohtu
7. mai
8. a kohtuotsus M. M. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
9. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Põhja Politseiprefektuuri
11. novembri
12. a kiirmenetluse otsusega karistati M. M. liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut (1800 krooni). Otsuse kohaselt juhtis M. M.
13. novembril 2007 X maakonnas X vallas X ja Y tänava ristmikul mootorsõidukit kiirusega 82±3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h.
14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas M. M. Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt sõitis ta kiirusega 50-60 km/h kui politseiametnik ta sõiduki kinni pidas. Kiirusemõõdiku näit, mida politseinik talle näitas, võis olla varem salvestatud. Kokkuvõttes leidis menetlusalune isik, et kiiruse ületamine tema poolt ei ole tõendatud.
15. Harju Maakohus tühistas
16. mai
17. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et mõõdeti just menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust, kuna kiirusemõõteseade ei fikseerinud kellaaega ega sõiduki registreerimisnumbrit. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18. Harju Maakohtu
19. mai
20. a otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. 4.1 Kassaator märgib, et kohus ei ole selgitanud, millisele seadusesättele tuginevalt on ta kohtuvälise menetleja otsuse tühistanud. 4.2 Väärteomenetluses on tõendiks liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Käsitletavas väärteoasjas koostatud protokollist nähtub, et mõõdeti menetlusaluse isiku sõiduki kiirust. Kohus on nimetatud tõendi jätnud põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata. 4.3 Menetlusaluse isiku ütlused on vastuolulised. Kohtuvälises menetluses väitis ta, et ületas kiirust, kuna ei pannud kiirust piiravat liiklusmärki tähele. Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik aga, et ta ei ületanud kiirust ning politseiametnik mõõtis arvatavasti mõne teise sõiduki kiirust.
21. Vastuses kassatsioonile leiab M. M., et kassatsioon on põhjendamatu.
22. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kassaator kassatsioonis esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
24. Maakohtu otsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt menetlusaluse isiku kaebuse väidete ning kohtuvälise menetleja seisukoha refereerimises. Lisaks märgib maakohus, et kuna kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud kiirusemõõteseadme näit ei kinnita seda, et mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust, tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt maakohus arutab VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. märtsi
26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-8-08 - RT III 2008, 15, 98, p 8;
27. veebruari
28. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-8-03 - RT III 2003, 6, 64, p 7.3;
29. septembri
30. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-62-06 - RT III 2006, 30, 263, p 5). Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t. kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. märtsi
32. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-8-08).
33. Riigikohtu hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et käsitletavas väärteoasjas on koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, kus on märgitud nii mõõtmise aeg kui ka sõiduki number. Samuti ei ole kohus analüüsinud menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ja ülekuulamise protokollis kajastatud ütlusi, mille kohaselt menetlusalune isik tunnistas rikkumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. märtsi
35. a otsus nr 3-1-1-3-08 - RT III 2008, 13, 89, p 12;
36. juuni
37. a otsus nr 3-1-1-6-06 - RT III 2006, 26, 235, p 6.3;
38. juuni
39. a otsus nr 3-1-1-45-06 RT III 2006, 27, 245, p 9;
40. oktoobri
41. a otsus nr 3-1-1-105-03 - RT III 2003, 30, 310, p 12).
42. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kassaatori taotlust kohtuvälise menetleja otsuse jõustamiseks Riigikohus ei rahulda, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda ja oleks vastuolus VTMS § 174 p-ga
43. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg