Obsah (9)

§ 68§ 223§ 222§ 695§ 701§ 225§ 354§ 67§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 225 lg 3 kohaselt ei lõpe sellisel juhul esindaja volitus, puudus kostja lepingulisel esindajal volikirjast tulenevalt volitus jätkata kostja esindamist ringkonnakohtus. Kostja lepinguline esindaja ei tea, kas soovitakse esitada apellatsioonkaebust ja kes tasub riigilõivu. Pärijad ei ole jõudnud veel pärandit vastu võtta. Mitteametlikel andmetel soovitakse apellatsioonkaebust esitada, kuid selle esitamise tähtaeg on möödunud. Seetõttu on apellatsioonkaebuse esitamisel vaja taotleda tähtaja ennistamist. Koos tähtaja ennistamise avaldusega ei ole võimalik esitada apellatsioonkaebust, sest ei ole teada isik, kes otsustaks apellatsioonkaebuse esitamise ja riigilõivu tasumise küsimuse. 3. Harju Maakohus saatis 18. veebruaril 2008 taotluse ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. märtsi 2008. a määrusega avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb

§ 68

lg 2 järgi teha üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kuna apellatsioonkaebust ei esitatud, tuleb jätta taotlus rahuldamata. Seadus ei võimalda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada ilma apellatsioonkaebust esitamata. Takistust apellatsioonkaebuse esitamiseks ei esinenud. Toimikus sisalduvast volikirjast ei nähtu

§ 223

kohast esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramist.

§ 222lg 1 p 10 järgi on esindajal õigus esitada kohtulahendi peale kaebus.

Seega volitus kostja esindamiseks Harju Maakohtus sisaldas ka õigust esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus kostja nimel. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rahuldada menetluse peatamise taotlust, kuna asjas ei toimu praegu apellatsioonimenetlust. Samuti ei ole taotluses esile toodud asjaolusid, mis seaduse järgi annaksid alust menetluse peatumiseks või peatamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi maakohus lahendama ise menetluse peatamise küsimuse, saatmata asja ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Menetlus tulnuks peatada, sest kostjal puudusid nii osanikud kui ka seaduslik esindaja, kuna pärijad ei olnud pärandit veel vastu võtnud. Kostja lepingulisel esindajal oli volikirjast tulenevalt õigus esindada kostjat üksnes maakohtus. Juhul kui kostja lepingulisel esindajal olnuks õigus esitada ka apellatsioonkaebus, oleks ringkonnakohus pidanud andma talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui leidis, et esindaja pidi tähtaja ennistamise avalduse esitama koos apellatsioonkaebusega. Samas puudusid sel ajal isikud, kes oleksid saanud avaldada apellatsioonkaebuse esitamise soovi ja tasuda riigilõivu.
2. Hageja ei ole vandeadvokaadi vahendusel määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 695ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Asjas tuleb

§ 701

lg 3 alusel teha uus määrus, millega jätta kostja avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata ja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. 8. Esmalt märgib kolleegium, et kostja lepingulise esindaja väited ja käitumine on tema esindusõiguse olemasolu osas vastuolulised. Ühest küljest leiab kostja lepinguline esindaja, et volikirjast tulenevalt oli tal õigus esindada kostjat üksnes maakohtus. Teisalt on ta siiski esitanud avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse peatamiseks, samuti määruskaebuse Riigikohtule. Kolleegiumi arvates tuleb kostja lepingulise esindaja esindusõiguse selgitamisel lähtuda

§ 222

lg 1 p-st 10, mille kohaselt annab esindusõigus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sh esitada kohtulahendi peale kaebuse. Põhimõtteliselt võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust

§ 223

järgi piirata, kuid piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud. Seega ei võimalda

§ 223piirata esindaja esindusõigust lahendi peale kaebamise õiguse osas.

Kostja seaduslik esindaja volitas

1. septembri
2. a volikirjaga lepingulist esindajat esindama teda praeguses asjas Harju Maakohtus, seega oli lepingulisel esindajal õigus esitada kostja nimel maakohtu otsuse peale ka apellatsioonkaebus. Volitus ei lõpe

§ 225

lg 3 järgi ka volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega. Seega ei muuda kostja lepingulise esindaja esindusõigust kohtus ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja suri pärast maakohtu otsuse kättesaamist.

§ 222

lg 1 p 10 järgi oli kostja lepingulisel esindajal õigus esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus. 9. Kostja lepinguline esindaja esitas pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist taotluse menetluse peatamiseks, sest kostja seaduslik esindaja suri. Üldjuhul peatub

§ 354lg 1 järgi menetlus juhul, kui poole seaduslik esindaja sureb.

Kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja, siis menetlus

§ 354lg 2 järgi ei peatu.

Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. Ringkonnakohus leidis õigesti, et asjas ei olnud võimalik menetlust peatada, kuna sel ajal, kui kostja lepinguline esindaja taotles menetluse peatamist, apellatsioonimenetlust ei toimunud. Mis puutub kostja lepingulise esindaja väitesse, et ringkonnakohus oleks pidanud menetluse peatamise küsimuse laskma maakohtul otsustada, siis kolleegiumi arvates ei saanud sellises olukorras, kus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud ja seda ei olnud ka ennistatud, ei maa- ega ringkonnakohus otsustada menetluse peatamise üle, sest kohtumenetlust sel ajal ei toimunud. Kostja lepinguline esindaja sai nõuda kohtult menetluse peatamist enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. 10. Kostja lepinguline esindaja esitas koos menetluse peatamise taotlusega ka avalduse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus

§ 67

lg 1 järgi tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 68

lg 2 järgi tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kostja lepinguline esindaja ei esitanud koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega apellatsioonkaebust. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja esindaja pidi esitama koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusega ka apellatsioonkaebuse. Seda esitamata ei olnud võimalik ringkonnakohtul tähtaja ennistamise üle otsustada. Kolleegiumi arvates jättis aga ringkonnakohus sellistel asjaoludel vääralt avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuseta esitatud tähtaja ennistamise avalduse pidi ringkonnakohus jätma läbi vaatamata ja tagastama kostja lepingulisele esindajale. 11. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel kostjale määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull