← Eesti

3-2-1-84-08

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-84-08 Tartu,

  1. oktoober
  2. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Oskar Lindmäe, Daisi Rosenthali ja Taivo Lindmäe kandeavaldus. Tartu Ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 208-10895 Oskar Lindmäe, Daisi Rosenthali ja Taivo Lindmäe määruskaebus Avaldajad Daisi Rosenthal (isikukood xxxxxxxxxxx), Oskar Lindmäe (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Taivo Lindmäe (isikukood xxxxxxxxxxx), nende ühine esindaja notar Karin Jõks
  5. september
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. aprilli
  9. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-10895 ja Tartu Maakohtu
  10. veebruari
  11. a määrus nr 237492008 kinnistamisasjas nr
  13. Teha uus määrus, millega lõpetada asja menetlus.
  14. Menetluskulud jätta Oskar Lindmäe, Daisi Rosenthali ja Taivo Lindmäe kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Oskar Lindmäe, Daisi Rosenthal ja Taivo Lindmäe (avaldajad) sõlmisid
  16. detsembril 2007 kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Lepingudokumendis sisaldus mh avaldus kanda VAHEMETSA kinnisasja (registriosa nr 230435; asukoht Jõgevamaa, Saare vald, Koseveski küla, Vahemetsa) 1/2 mõttelise osa kaasomanikuna kinnistusraamatusse D. Rosenthal ning kanda sellele mõttelisele osale kinnistusregistriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale O. Lindmäe kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elamu osale. Kandeavalduse kohaselt on kasutusõiguse sisu määratud
  17. detsembri
  18. a lepinguga ning isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.
  19. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis avaldajatele
  20. detsembri
  21. a määrusega tähtaja kuni
  22. jaanuarini 2008 esitada kaasomanik T. Lindmäe nõusolek kinnisasja (ka tema kaasomandi osa) koormamiseks isikliku kasutusõigusega ja täpsustada asjaõiguslepingut kogu kinnisasja koormamiseks isikliku kasutusõigusega.
  24. veebruari
  25. a määrusega jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata ja isikliku kasutusõiguse O. Lindmäe kasuks kinnistusraamatusse kandmata.
  26. Avaldajad esitasid maakohtu
  27. veebruari
  28. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid määrus tühistada ja kandeavaldus rahuldada.
  29. Kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja kaebus edastati läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  30. Tartu Ringkonnakohus jättis
  31. aprilli
  32. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  33. Avaldajad esitasid
  34. mail 2008 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu määrus, saata kandeavaldus uueks läbivaatamiseks maakohtu kinnistusosakonnale ja kandeavaldus rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Kolleegiumi arvates tuleb asja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 ja § 477 lg 1 (nende koostoimes) alusel lõpetada. Lähtuvalt TsMS § 431 lg-st 2 ning § 691 p-st 3 ja §-st 695 (nende koostoimes) tuleb asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu
  36. aprilli
  37. a määrus ja Tartu Maakohtu
  38. veebruari
  39. a määrus tühistada.
  40. Rahvastikuregistri andmetel on avaldaja O. Lindmäe surnud
  41. juulil
  42. Asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma korral lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetluse otsust tegemata, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohus vaatab hagita asja TsMS § 477 lg 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kinnistamismenetlusele kui hagita menetlusele ei ole sätestatud erisusi menetlusosalise surma puhuks. Kinnistamisavalduses taotleti isikliku kasutusõiguse seadmist O. Lindmäe kasuks. Lähtudes
  43. detsembri
  44. a lepingu p-dest 3.2, 4.1 ja 5.2 (st ka kandeavaldusest), taotleti isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse O. Lindmäe eluajaks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 228 kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele, mis on seotud valdamisega, kasutusvalduse sätteid. Kasutusvaldus lõpeb AÕS § 210 lg 1 kohaselt kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kandeavalduses taotletud isiklik kasutusõigus oleks nagunii lõppenud O. Lindmäe surmaga, ei võimalda kandeavaldus üldõigusjärglust ning asja menetlus tuleb lõpetada.
  45. Kohtupraktika ühtlustamise huvides märgib kolleegium siiski, et kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega, nagu seda ei saa koormata ka reaalservituudi, kasutusvalduse ega hoonestusõigusega. Kõigi nimetatud õiguste puhul on tegemist asjaõigustega, mis annavad õiguse kinnisasja mingis ulatuses vallata või kasutada. Asjaõiguste oluliseks tunnuseks on see, et need kehtivad ka kolmandate isikute suhtes (absoluutsuse põhimõte). Seega kehtivad valdust ja kasutust võimaldavad asjaõigused vähemalt üldjuhul edasi ka kinnisasja võõrandamise puhul. Kaasomand on AÕS § 70 lg 3 kohaselt kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Asja mõtteline osa on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 56 kohaselt tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja AÕS § 72 lg 1 kohaselt kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 3 kohaselt õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 5 kohaselt õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Nende põhimõtetega oleks vastuolus, kui mõni kaasomanik saaks teiste kaasomanike suhtes siduvalt anda asja valduse ja kasutuse asjaõiguse alusel üle kolmandale isikule teiste kaasomanike tahteta. See kehtib sõltumata sellest, kas kaasomanikud on sõlminud kinnisasja kasutamise kohta kokkuleppe või võtnud vastu sellekohase otsuse. Isegi kui teised kaasomanikud nõustuksid kinnisasja ühe kaasomandiosa koormamisega, ei oleks tagatud kasutusõiguse jätkuvus kaasomanike vahetumise korral uute kaasomanike suhtes. Seetõttu ei saa kinnisasja kaasomanik koormata oma kaasomandiosa AÕS § 73 lg 1 kohaselt asja valdust ja kasutust võimaldava asjaõigusega, nagu ta saab kaasomandiosale nt seada hüpoteegi. Kui kaasomandis olevale kinnisasjale soovitakse seada asja valdamist või kasutamist võimaldav asjaõigus, tähendab see kogu kaasomandis oleva kinnisasja koormamist sellise asjaõigusega, st aasomandis oleva asja käsutamist tervikuna AÕS § 74 lg 1 mõttes, milleks on vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe.
  46. Kuna asja menetlus lõpetatakse, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 477 lg 1 koostoimes avaldajate (O. Lindmäe puhul tema pärija(te)) kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 149 lg-s 4 ei ole selgelt ette nähtud, mis saab tasutud kassatsioonikautsjonist, kui asja menetlus lõpetatakse. Erinevalt avalduse läbivaatamata jätmisest (vt Riigikohtu
  47. oktoobri
  48. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-79-06, p 15) leiab kolleegium, et asja menetluse lõpetamine on TsMS § 149 lg 4 teise lause mõttes võrdsustatav kaebuse rahuldamata jätmisega. Seadus (vt TsMS § 150) ei näe menetlusosalise surma tõttu menetluse lõpetamise juhuks ette ka tasutud riigilõivu tagastamist. Seetõttu tasutud kautsjoni ei tagastata, vaid see arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt riigituludesse.
  49. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka sellele, et D. Rosenthali on määruses nimetatud ebaõigesti "Daisi Lindmäeks". Teiseks on kohtumääruses nimetatud kaebuse esitajaks taas kord notarit, kes saab aga olla üksnes avaldajate esindaja, st kaebuse esitajaks on avaldajad (vt ka nt Riigikohtu
  50. novembri
  51. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p-d 9 ja 10,
  52. veebruari
  53. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 8 ning
  54. veebruari
  55. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07, p 12). Eksitavalt kahemõtteliselt on ka avaldajaid esindav notar nimetanud end ühelt poolt määruskaebuse esitajaks ja teisalt avaldajate esindajaks nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses (vt ka viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 9).
  56. Kolleegium juhib avaldajaid esindanud notari tähelepanu ka asjaolule, et O. Lindmäe seadis
  57. detsembri
  58. a lepingus tingimuseks, et ta kingib oma mõttelise osa kinnisasjast D. Rosenthalile üksnes tingimusel, et ta saab oma eluajal kasutada eluruumi, kõrvalhooneid jm (lepingu p 3.2). Kandeavalduse kohaselt (lepingu p 5) taotlesid avaldajad nii mõttelise osa omandi üleandmist kui ka isikliku kasutusõiguse sissekandmist. Kinnistusraamatu andmetel on O. Lindmäe kandeavalduse alusel kinnisasja kaasomanikuna kinnistusraamatust kustutatud ja omanikuna on sisse kantud D. Rosenthal, kuid isiklikku kasutusõigust O. Lindmäe ei saanudki. Seega jäi tema tahe kandeavalduse osalise rahuldamise tõttu realiseerimata ning kaotades omandi, ei olnud talle tagatud elamu kasutamine. Sellise olukorra vältimiseks pidanuks kandeavalduses sisalduma kinnistusraamatuseaduse § 42 lg 2 järgne tingimus, et omanikku ei muudetaks isikliku kasutusõiguse sissekandmiseta. Sellele võimalusele oleks notar vähemalt pidanud juhtima avaldajate tähelepanu. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.