← Eesti

3-3-1-40-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-40-08

  1. oktoober 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjade ja vaideotsuste tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus haldusasjas nr 3-07-1556 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus haldusasjas nr 3-07-
  8. Teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus kaebus rahuldamata. Tagastada kautsjon. Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori
  10. aprilli
  11. a käskkirjaga nr 1-3.8/429 otsustati jätta OÜ-le Põltsamaa Meierei Juustutööstus maksmata eksporditoetused, mis olid määratud
  12. novembri
  13. a käskkirjaga nr 1-3.8/1087 ja
  14. detsembri
  15. a käskkirjaga nr 1-3.8/1164 summas 185 159 krooni ja 56 senti. Käskkiri tugines Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 11 lg-le 1 ja Euroopa Komisjoni
  16. aprilli
  17. a määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklile 11 ning põhjenduseks märgiti, et kauba ühenduse päritolu ei leidnud kinnitust. Eelnevalt viis PRIA
  18. jaanuaril 2007 ettevõttes läbi kohapealse kontrolli eksporditoetuse taotluses E1294953-02/11/06 nimetatud juustu päritolu selgitamiseks. Kontrolli tulemused vormistati erakorralise kohapealse kontrolli raportis nr
  20. märtsil 2007 toimus ettevõtte dokumentide ja raporti nr 8 järgselt esitatud andmete lisakontroll, mille tulemused vormistati raportis nr
  22. märtsil 2007 kontrolliti ka eksporditoetuse taotluses nr E1502007-30/11/06 märgitud juustu päritolu, mille kohta vormistati erakorralise kohapealse kontrolli raport nr
  23. Raportite kohaselt ei langenud kvaliteeditõendil märgitud toodangu tootmise ja väljastamise kuupäevad ning kogused kokku deklaratsioonides märgituga.
  24. PRIA peadirektori
  25. mai
  26. a käskkirjaga nr 1-3.8/512 jäeti OÜ-le Põltsamaa Meierei Juustutööstus maksmata eksporditoetus taotluse nr E1294953-02/11/06 alusel, kuna eksporditud kauba ühenduse päritolu ei leidnud kinnitust. Eksporditavaks tooteks oli Gouda tüüpi juust, rasvasisaldusega kuni 40% massist, tootekood 0406 90 78
  27. Käskkirja õigusliku alusena märgiti ELÜPS § 11 lg 1 ja Euroopa Komisjoni määruse nr 800/1999 artikkel
  29. aprillil 2007 teostas kaebaja kohapealset kontrolli, mille tulemusena koostati raport nr
  30. Tuvastati, et eksporditoetust taotleti (taotlus nr E1294953-02/11/06) Gouda juustule, kuid kontrollimisel esitati kvaliteeditõend toote "Juust Eesti 45%" kohta. Kontrollimisel ei langenud kokku ka toodetud juustu kogused ja kuupäevad.
  31. PRIA peadirektori
  32. juuni
  33. a vaideotsusega nr 10-10.13/2 jäeti rahuldamata OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus vaie
  34. aprilli käskkirja nr 1-3.8/429 peale ning
  35. juuli vaideotsusega nr 1010.13/3 jäeti rahuldamata vaie
  36. mai
  37. a käskkirja nr 1-3.8/512 peale. Vaideotsustes märgiti, et käskkirjade vormiliseks täpsustamiseks täiendatakse nende motiive, st lisatakse viited kontrolli raportitele ja Euroopa Komisjoni määruse artikli konkreetsele alajaotusele. Vaideotsustes selgitati, miks täiendav kontroll läbi viidi. Samuti märgiti, et kontrolli raportid on kaebajal olemas ning kontrolli tulemused kaebajale teada. Kontrolli tulemusena ei selgunud, et kvaliteeditunnistusel näidatud kuupäevadel oleks eksporditaotlustes nimetatud juustu toodetud. Seega ei leidnud tõendamist eksporditud juustu ühenduse päritolu.
  38. juuni
  39. a käskkirjaga nr 1-3.8/643 muudeti
  40. aprilli
  41. a käskkirja ning
  42. juuni
  43. a käskkirjaga nr 1-3.8/644
  44. mai
  45. a käskkirja. Uute käskkirjadega lisati põhjendustesse viited kontrolli raportitele ning täpsustati viidet Euroopa Komisjoni määrusele nr 800/1999, lisades varem märgitud artikli numbrile ka lõike ja taande numbri.
  46. Kaebuses halduskohtule palus OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus tühistada PRIA peadirektori
  47. aprilli
  48. a käskkirja nr 1-3.8/429,
  49. mai
  50. a käskkirja nr 1-3.8/512 ja vaideotsused. Kaebuse kohaselt jäeti kaebaja ära kuulamata ja vaidlustatud käskkirjad on ebakorrektselt motiveeritud. Välistades eksporditud kauba ühenduse päritolu, ei viidanud PRIA vastavatele allikatele või tõenditele. Ebaolulised lahknevused ettevõttesisese dokumentatsiooni andmete ja kvaliteedisertifikaadi andmete vahel ei võimalda järeldada, et eksporditi ühendusevälise päritoluga tooteid. Samas ei antud kaebajale võimalust vastuolude selgitamiseks.
  51. aprilli
  52. a käskkirja osas märkis kaebaja, et kontrolli raportites on PRIA lähtunud kaebaja tootmisaruandest. Samas pole arvestatud, et aruandes võidi eksida tootmise kuupäevaga ning tootmise hilinemise tõttu võidi toodang arvele võtta alles järgmisel päeval. Juustu rasvaprotsendi mittevastavuse tingis selle hilisem korrigeerimine järelkontrolli käigus, mis on juustutootmises tavaline. Erinevus koguste ja nimetuste puhul võib olla põhjustatud sellest, et kvaliteedisertifikaadis märgitud "Eesti Juust" on Edam tüüpi juust, mida sageli nimetatakse ka Gouda tüüpi juustuks, kuna mõlemad on nn Hollandi tüüpi juustud. Seega puudus alus vaidlustatud akti andmiseks.
  53. mai
  54. a käskkirja osas selgus kaebaja väitel talle alles tagantjärele, et kontrollijale jäi esitamata osa saatelehti, kuna kontrollijaid assisteerinud isikud ei teadnud nende olemasolust. Kõnealusel perioodil oli toodangu väljasaatmist korraldav töötaja puhkusel ning tema naasmisel pöörati tähelepanu eelkõige toodangu arvestuskaartide kontrollseisu viimisele, mitte sellele, millisel kuupäeval konkreetne juustupartii väljastati. Haldusorgan on vaidlustatud akti andmisel lähtunud ebaõigetest andmetest, kasutades kaebaja ebaõigete andmetega sisedokumente. Kaebaja esitas halduskohtule oma väidete tõendamiseks töötaja seletuskirja ja saatelehed, mis kajastavad juustupartii tegelikku liikumist vaidlusalusel perioodil. Kaebaja hinnangul on õigusvastased ka vaideotsused, kuna vaidemenetluse ajal antud uute käskkirjadega täiendati vaidlustatud käskkirjade põhjendusi ning vaidemenetluses kontrollis haldusorgan käskkirjade õiguspärasust juba enda poolt muudetud redaktsioonis. Ka seejuures rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud.
  55. Tartu Halduskohus rahuldas
  56. oktoobri
  57. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1556 kaebuse, tühistas vaidlustatud haldusaktid ning tegi PRIA-le ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. Kohus leidis järgmist: 1) käskkirja muutmine vaidemenetluse kestel oli lubatav, kuna ei muudetud resolutsiooni, vaid ainult täpsustati põhjendusi; 2) asjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et eksporditavad tooted polnud ühenduse päritolu ja mis annaks aluse toetuse maksmisest keeldumiseks. PRIA on õigesti tuvastanud kontrollitava äriühingu dokumentatsioonis puudusi ja vasturääkivusi, kuid pole tõendeid, mis toodangu ühenduse päritolu välistaks; 3) vaidlust pole selles, et toetuse taotleja on esitanud ebatäpset informatsiooni, kuid asjas pole välja selgitatud, et toetust taotleti tootele, mis pole ühenduse päritolu; 4) PRIA peab taotlused uuesti läbi vaatama ja esitama kaalutlused, miks ebatäpsete faktiliste asjaolude esitamine on aluseks toetuse määramata jätmisel; 5) rikutud on äriühingu õigust olla ära kuulatud. HMS § 82 p 5 mõttes on juriidiline isik huvitatud isikuna ära kuulatud, kui on saadud esindusõigust omava isiku seisukoht ning ei piisa töötaja dokumentaalselt fikseeritud seletusest; 6) PRIA pole hea halduse põhimõtteid eiranud ulatuses, mis tooks kaasa otsuste tühistamise üksnes sel alusel.
  58. PRIA palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja jätta vaidlustatud aktid jõusse. PRIA leidis, et võttes aluseks kohapealsete kontrollide käigus tuvastatut ja ettevõtte tehnoloogi selgitusi ning hinnates menetluse käigus ettevõtte esitatud vastuväiteid, ei saa juustu ühenduse päritolu lugeda tõendatuks (tuvastatud on koguseline puudus, eksimused toodangu tootmise ja väljastamise kuupäevade osas, puudulik dokumentatsioon sh juustu liikumise kohta kuni selle ekspordiks laadimiseni). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 art 18 ja toiduseaduse § 23 kohaselt peab käitleja tagama toidu jälgitavuse kõikidel tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel, kuid käesoleval juhul polnud kontrollitav juustu liikumine pakendamisest kuni selle eksportimiseks laadimiseni. Apellant ei nõustunud halduskohtu väitega ärakuulamisõiguse rikkumise osas ning leidis, et lisaks töötaja selgitusele on arvestatud ka äriühingu esindusõigusega juhatuse liikme allkirjastatud kirjalike seisukohtadega. Vasturääkivused ja puudused dokumentatsioonis ei võimalda jälgida kauba liikumist ning selliselt dokumenteeritud juustu ühenduse päritolu pole tõendatav.
  59. Ringkonnakohus jättis
  60. veebruari
  61. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et: 1) halduskohus on õigesti tuvastanud puudujääke ja vasturääkivusi ettevõtte tootmist puudutavates dokumentides, kuid õige on kaebaja seisukoht, et haldusorgan pole näidanud, milliste tõendite alusel saab välistada kauba ühenduse päritolu; 2) PRIA on lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega ole haldusaktide vastuvõtmisel järginud määrusest nr 800/1999 tulenevat eesmärki. Esitatud kaalutlused tekitavad kahtluse vaidlustatud otsuste ratsionaalsuses. Kaalutlusotsustuse langetamisel on tehtud sisuline diskretsiooniviga; 3) õige on apellandi väide, et kaebuse esitajal oli vähemalt kahel korral võimalus esitada oma kirjalikke selgitusi toetuse määramise seisukohalt oluliste asjaolude kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  62. Kassatsioonkaebuses palub PRIA tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab järgmist: 1) enne käskkirjade andmist viis PRIA ettevõttes läbi kontrollid, mille tulemused vormistati raportites. PRIA kontrollis eksporditud juustu vastavust tootmisdokumentatsioonile, juustu väljastamist ettevõttest ning pisteliselt juustu tootmiseks kasutatud toorainet. Seejuures ei olnud võimalik kontrollida dokumente juustu liikumise kohta pakendamisest kuni eksportimiseks laadimiseni, sest vaatamata kontrollijate ettepanekule ettevõte neid ei esitanud; 2) kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolude (koguseline puudus, eksimused juustu tootmise kuupäevade osas, puudulik dokumentatsioon, sh juustu liikumise kohta pakendamisest kuni ekspordiks laadimiseni) pinnalt ei saa lugeda juustu ühenduse päritolu tõendatuks; 3) järeldades, et kauba ühenduse päritolu pole tõendatud, tugines PRIA ka kohapealse kontrolli tulemustele ning neile järgnenud töötajate suulistele ja taotleja kirjalikele selgitustele. Kaebuses nimetatud eksimused kuupäevades, juustu rasvasisalduse ümberhindamine ja oluliste dokumentide korrigeerimata jätmine ei saa olla tõenditeks, mis seda seisukohta muudaksid; 4) selleks, et olla õigustatud saama eksporditoetust määruse nr 800/1999 alusel peavad olema kontrollijale esitatud kõik dokumendid, mis võimaldavad jälgida toidu käitlemist kõikidel etappidel ja tõendada toote päritolu igas etapis. Kui eksporditoetuse taotleja selliseid dokumente ei esita, pole toote päritolu tõendatav ja toodang pole toetuskõlbulik; 5) ringkonnakohus on ebaõigesti sisustanud määruse nr 800/1999 art 11 lg 1 esimest taanet.
  63. OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus märgib kirjalikus vastuses, et ei nõustu kassaatori seisukohaga tõendamiskoormise jagamise kohta ning leiab, et olemasolevate tõendite puhul peab PRIA tõendama, miks tema arvates ei ole tegemist ühenduse päritolu kaubaga ning ebamõistlik on nõuda kaebajalt vastupidise tõendamist. Määrusest nr 800/1999 ei tulene kohustust esitada kauba ühenduse päritolu tõendamiseks kontrollijale kõik dokumendid, mis võimaldaksid jälgida toidu käitlemist kõikidel etappidel. Vastuses peetakse põhjendamatuks kassaatori etteheiteid dokumentide esitamata jätmise kohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  64. Vaidluse esemeks olevate käskkirjade (
  65. aprilli
  66. a käskkiri nr 1-3.8/429 ja
  67. mai
  68. a käskkiri nr 1-3.8/512) õigusliku alusena märkis PRIA järgmised sätted: 1) ELÜPS § 11 lg 1, mis näeb ette: "Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral teeb otsuseid PRIA"; 2) Euroopa Komisjoni
  69. aprilli
  70. a määruse (EÜ) nr 800/1999 artikkel 11, mis sätestab eksporditoetuse saamiseks ühenduse päritolu nõude ja sisustab selle mõiste. Vaidemenetluse käigus antud uute käskkirjadega (
  71. juuni
  72. a käskkirjad nr 1-3.8/643 ja nr 13.8/644) täiendati varasemate käskkirjade põhjendusi, mille tulemusena täpsustati viidet Euroopa Komisjoni määruse nr 800/1999 artiklile 11, lisades lõike ja taande numbri. Samuti lisati motiivina viited kontrolli raportitele.
  73. Euroopa Komisjoni määruses nr 800/1999 sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad. Määruse art 11 lg 1 esimese taande kohaselt antakse toetust ainult toodetele, mis sõltumata tolliolukorrast pakendamise suhtes on ühenduse päritolu ning ühenduse piires vabas ringluses. Määruse art 11 lg 2 p 2 näeb ette: "Toetuse saamiseks on tooted ühenduse päritolu, kui nad on täielikult ühenduses valmistatud või kui nende viimane oluline töötlemine toimus ühenduses vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklite 23 ja 24 sätetele." Ka määruse preambuli põhjenduse 13 kohaselt loetakse eksporditoetuse andmisel ühenduse päritolu toodeteks ainult need tooted, mis on täielikult ühenduses toodetud või seal olulisel määral töödeldud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et eksporditoetuse saamise oluliseks eelduseks on nende ühenduse päritolu.
  74. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, millised kaalutlused ja asjaolud ning millises ulatuses peaksid kajastuma PRIA käskkirjades, millega jäetakse eksporditoetuse taotlused rahuldamata, et motivatsiooni saaks pidada piisavaks ning akte seetõttu õiguspäraseks. Kohtud asusid asja lahendamisel seisukohale, et haldusorgan pole vaidlustatud aktide põhjendustes näidanud, milliste tõendite alusel saab välistada kauba ühenduse päritolu, PRIA on lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ning jätnud tähelepanuta määruse nr 800/1999 eesmärgi. Samas asusid kohtud seisukohale, et käskkirjade muutmine (motiivide täpsustamine) vaidemenetluses ilma resolutsiooni muutmata oli lubatav ning edasises menetluses pole selle üle enam vaidlust.
  75. Varasemas praktikas (
  76. veebruari
  77. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-90-04, p 15) on kolleegium rõhutanud, et toetustaotluste hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel. Kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel.
  78. novembri
  79. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-07 märkis kolleegium järgmist: "Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu
  80. detsembri
  81. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53". Samas viitas kolleegium ka
  82. detsembri
  83. a otsusele asjas nr 3-3-1-80-06, p
  84. Neis lahendites rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi.
  85. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus PRIA vaidlustatud käskkirjade andmisel asjakohatutest kaalutlustest ega järginud määrusest nr 800/1999 tulenevat eesmärki ning seega esines kaalumisel diskretsiooniviga. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu selle seisukohaga. Osundatud määrusest tulenevalt on eksporditoetuste eesmärk toetada vaid ühenduse päritolu toodangu eksporti ning lähtumist tõenditest, mis ei võimalda järeldada kauba ühenduse päritolu ning haldusorgani sellekohaseid järeldusi, ei saa pidada asjakohatuks.
  86. PRIA hinnangul ei võimalda kontrollide ja järgnenud haldusmenetluse käigus kogutud tõendid kindlalt järeldada toote ühenduse päritolu ning haldusmenetluse käigus pole õnnestunud ettevõttelt saada piisavaid tõendeid vastava kahtluse kummutamiseks. PRIA ei pea võimalikuks toetustaotlust rahuldada olukorras, kus ta ei saa olemasolevate tõendite põhjal kindlalt väita, et kaup oli Eestis toodetud ja mitte sisse toodud kolmandatest riikidest. Toetuse taotleja leiab, et taotlus on põhjendamatult rahuldamata jäetud ja PRIA kohustus on tõendada, et kauba ühenduse päritolu on välistatud. Taotleja on seisukohal, et kui PRIA välistab toote ühenduse päritolu, peab ta veenvalt tõendama, kust eksporditud toodang tegelikult pärineb.
  88. detsembri
  89. a otsuses asjas nr 3-3-1-80-06 leidis kolleegium: "Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Kui toetuste eest vastutaval rakendusüksusel tekib kahtlus toetustaotluse vastavuses EL-i õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis ja tal tuleb esitada tõendid vastavalt siseriiklikule õigusele, tingimusel, et see ei ohusta EL-i õiguse tõhusat mõju. Taotlejal peab olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi, esitada vastuväiteid ja tõendeid." Asja materjalide kohaselt kontrollis PRIA eksporditud toodangu vastavust tootmisdokumentatsioonile ning toodangu väljastamist. Kontrolli raportitega tuvastati, et toodetud juustu kogus ja rasvaprotsent ning tootmise ja väljastamise kuupäevad ei lange kokku taotlustes märgituga. Puudused on dokumenteeritud erakorralise kohapealse kontrolli raportites nr 8, 9, 10 ja
  90. Kontrolli raportites on märgitud, et kontrolli eesmärk on päritolu tõendavate dokumentide uurimine kohapeal, et kindlaks teha, kas OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus poolt toetusega eksporditud juust on ühenduse päritolu. Põhjendused, miks kontrollija leiab, et ühenduse päritolu pole tõendatud, on esitatud raportite lahtris "Kontrolli tulemused". Kontrolli tulemusena märkis PRIA, milles seisnevad lahknevused võrreldes dokumentatsiooniga ning seda, et need ei võimalda järeldada eksporditud toodangu ühenduse päritolu. Alama astme kohtud on asja lahendamisel tuvastanud, et ettevõtte tootmist kajastavates dokumentides esines puudusi ja vasturääkivusi. Samuti on kohtud asunud seisukohale, et PRIA pole hea halduse põhimõtteid eiranud ulatuses, mis võiks kaasa tuua otsuste tühistamise. Ringkonnakohus hindas piisavaks taotleja võimaluse esitada oma kirjalikke selgitusi toetuse määramise seisukohalt oluliste asjaolude kohta.
  91. Seega on põhjendamatu kohtute etteheide, et PRIA pole põhjalikumalt selgitanud kaalutlusi, millest ta otsustamisel lähtus. Taotlejale oli vaieldamatult selge toodangu ühenduse päritolu nõue. PRIA poolt märgitud puuduste olemus puudutas otseselt tootmistegevust ning etteheited pidid olema ettevõtjale arusaadavad. Seda kõike on PRIA põhjalikumalt selgitanud ka vaideotsustes. Ka määruse nr 800/1999 sätted võimaldavad järeldada, et haldusorgan ei saa toetustaotlust rahuldada olukorras, kus küllaldase uurimise ning ettevõtjalt saadud tõendite ning selgituste tulemusena ei ilmne haldusorgani jaoks veenvalt, et taotluse rahuldamise olulised eeldused on täidetud. Määruse nr 800/1999 preambuli põhjenduses 27 on märgitud: "ühelt poolt peaks liikmesriikidel olema lubatud keelduda toetuse andmisest või toetust tagasi nõuda sellistel ilmselgetel juhtudel, kus nad märkavad, et tehing ei ole kooskõlas eksporditoetuste süsteemi eesmärkidega, [---]."
  92. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu põhjendusega, mille kohaselt PRIA käskkirjad olid õigusvastased, sest neis polnud näidatud, milliste tõendite alusel saab välistada kauba ühenduse päritolu. Kolleegium leiab, et olukorras, kus haldusorgan on teinud temast oleneva, et tõendada toetustaotluse rahuldamise eelduste täitmist ning taotlejalt pole võimalik saada täielikumat informatsiooni toodangu toetuskõlbulikkuse kohta, tuleb pidada haldusorgani tõendamiskohustust täidetuks. Seejärel läheb koormis vastupidise tõendamiseks juba üle taotlejale endale.
  93. PRIA osundab kassatsioonkaebuses ka toiduseaduse §-le 23, mis näeb ette, et käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt. Kuigi nimetatud aktid ei ole otseselt asjassepuutuvad eksporditoetuse taotluse seisukohalt, sest toiduseaduse eesmärk on sätestada reeglid ja meetmed toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks, toetab see regulatsioon siiski lähenemist, et toodangu, mille toetuskõlbulikkust eksporditoetuse määramisel tuleb tõendada, tootmine peab olema dokumenteeritud õigeaegselt ning hoolikalt ja juhul, kui sellisele dokumenteerimisele on kehtestatud täpsemad nõuded, ka neid nõudeid järgides ning viisil, mis võimaldab toodete päritolu kahtlusteta välja selgitada. Seisukohta, et lisaks haldusorgani uurimis- ja põhjendamiskohustusele lasub ka tootjal kohustus tagada oma tegevuse dokumenteeritus, mis võimaldab toetuskõlbulikkust välja selgitada, toetab ka raamatupidamise seadusest (RPS § 4) ja maksukorralduse seadusest (MKS § 57 lg 3) tulenev põhimõte, et juriidiline isik peab võimaldama oma tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise mõistliku aja jooksul.
  94. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega jäetakse rahuldamata OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus kaebus. Poolte menetluskulud jäetakse nende endi kanda ning kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.