3-1-1-56-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-56-08 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi V. K. karistamises KarS § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus väärteoasjas nr 4-08-1646 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. K. kaitsja vandeadvokaat Velmar Bretti kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2008 Istungil osalenud isikud V. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a otsus V. K. karistamises KarS § 218 lg 1 järgi.
8. Saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
9. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. V. K-le koostati väärteoprotokoll selle eest, et ta omandas ja hoidis enda käes teadlikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud nokamütsi väärtusega 615 krooni, s.o vara, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Teda karistati kohtuvälise menetleja otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 900 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani V. K. talle süüksarvatud teo toime hooletusest, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud teadma. V. K. oli teadlik sellest, et tema poolt vastu võetud müts oli omandatud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, siis leidiski kohtuväline menetleja, et V. K. täitis oma tegevusega KarS § 218 lg 1 koosseisu.
11. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes selle tühistamist. Kaebuse kohaselt omandas ja hoidis V. K. võõrast vara hädaseisundis olles, sest kartis oma elu ja tervise pärast. Ta selgitas, et
12. aprillil 2007 viibis ta Tallinna kesklinnas ja filmis mobiiltelefoniga toimunud rüüstamisi. X kiriku hoovis nägi ta, kuidas kaks noormeest panid midagi endale seljakotti. Nähes, et V. K. filmib toimuvat, viskasid noormehed talle nokamütsi. Saades aru, et noormehed on vaenulikult meelestatud, otsustas V. K. talle visatud mütsi vastu võtta, kartes, et vastasel juhul võidakse tema suhtes kasutada vägivalda. Ta pani mütsi enda seljakotti ja hakkas eemale jooksma, kuid politsei pidas ta kohe kinni.
13. Harju Maakohtu
14. aprilli
15. a otsusega jäeti V. K. kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3.1 Kohus märkis, et kuna menetlusalune isik omandas nokamütsi ja hoidis seda, kuigi sai aru, et tegemist oli varastatud esemega, siis realiseeris ta talle süüksarvatud väärteo koosseisu. Kohtu arvates on ainetu menetlusaluse isiku väide, nagu tegutsenuks ta seejuures hädaseisundis. Samuti ei tuvastanud kohus, et V. K. viibinuks hädakaitseseisundis. Kaebaja poolset olukorra ohtlikkuse põhjendust pidas kohus arusaamatuks ja ebaloogiliseks. 3.2 Maakohus märkis oma otsuses järgmist: "Lähtudes ometi kaebaja poolsest tekkinud olukorra arusaamisest, et ta oli sunnitud tegutsema seadusevastasel viisil, kuid sellest hoolimata oli olukorra taoline hindamine ekslik, vastutab ta eksimuse eeskirjade järgi vastavalt KarS § 31-le. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus eeldab, et kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes, näiteks hädaseisundis, on tegemist lubatavuseksimusega, kuivõrd isi peab ekslikult oma tegu selles olukorras lubatavaks. Eksimus õigusvastasuses säilitab teotahtluse ja seega ka koosseisupärasuse, kuid välistab õigusvastasuse. Seega saab isik vastutada üksnes ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Vastavalt KarS § 15 lg.3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu." Kokkuvõtvalt nentis kohus, et kohtuväline menetleja oli põhjendatult asunud seisukohale, et V. K. pani toime KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16. V. K. kaitsja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator märgib, et KarS §-s 218 sätestatud väärtegu ei saa toime panna ettevaatamatusega, sest tegu pole iseseisva väärteokoosseisu, vaid blanketse normiga, mis viitab varavastaste kuritegude koosseisudele kui üldnormidele. Kuivõrd kuriteo tulemusel saadud vara omandamine ja hoidmine on põhikoosseisus karistatav üksnes tahtliku teona, siis saab ka vähemohtliku koosseisu järgi karistatav olla vaid tahtlik tegu. Kaitsja hinnangul on käesolevas asjas väljutud ka väärteoprotokolli piiridest.
17. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kassatsioonivastuse, taotledes kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kassatsioonivastuses leitakse, et menetlusalune isik ei viibinud hädaseisundis. Samuti märgitakse, et V. Kamenskit pole karistatud ettevaatamatusega toimepandud teo, vaid tahtliku teo eest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. septembri
20. a otsus asjas nr 3-1-1-81-06, RT III 2006, 33, 282, p 9).
21. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine on karistatav KarS § 202 alusel ja see tegu on toime pandav üksnes tahtlusega. KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamist, seda aga vaid juhul, kui omandatud vara väärtus jääb alla kahekümne miinimumpäevamäära. Kui jätta arvestamata teoobjektiks olev väheväärtuslik vara, on KarS § 202 ja § 218 lg 1 objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult identsed. Seetõttu nii, nagu pole võimalik ettevaatamatusest toime panna KarS § 202 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei ole võimalik ettevaatamatusest toime panna ka KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viidatud lahendi p 10).
22. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et V. K. omandas nokamütsi ja hoidis seda, olles teadlik, et see on varastatud. Samas tõdes maakohus, et V. K. arvas ekslikult, nagu viibiks ta hädaseisundis, seega esines tema käitumises maakohtu arvates KarS § 31 lg 1 alusel eksimus õigusvastasust välistava asjaolu esinemises. Niisuguse eksimuse korral on isiku tegu küll tahtlik, kuid selle õigusvastasus on välistatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib isik sellisel juhul vastutada ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Maakohus, viidates KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, leidis seetõttu, et V. K. on talle süüksarvatud teo toime pannud. Seega on maakohus kriminaalkolleegiumi hinnangul tõdenud, et V. K. omandas süüteo toimepanemise tulemusel saadud nokamütsi ettevaatamatusega. Niisugune maakohtu järeldus ei vasta aga käesoleva otsuse p-des 6 ja 7 märgitu valguses maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele. Maakohus on sellega rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes, mis on viinud kohtu materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi maakohtusse uueks arutamiseks.
23. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
24. aprilli
25. a otsuse ning saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi