3-3-1-42-08

Kohtunik Tõnu Antoni eriarvamus

1. "Püsivalt Eestis elamise" mõiste on jäetud KodS-s defineerimata. Püsivalt Eestis elamise terminit kasutatakse mitmetes seadustes, sh ka VMS-s (§ 42) ja Euroopa Liidu kodaniku seaduses (§ 5). Kohtuotsuses asutakse seisukohale (p 15), et "püsivalt Eestis elamine" KodS mõttes erineb "püsivalt Eestis elamisest" VMS mõttes. Otsuses selgitatakse (p-d 13-15), et püsivalt Eestis elamine KodS mõttes tähendab püsivalt Eestis viibimist (sama seaduse § 11). Leian, et otsuses esitatuga ühevõrra veenvad on seisukohad, et KodS-s ja VMS-s kasutatakse samasisulist mõistet "püsivalt Eestis elamine", et lähtuda tuleks Euroopa Liidu kodaniku seadusest (vt otsuse p 12 lõik 2) ja tegemist on määratlemata õigusmõistega. Viimane seisukoht võimaldaks "püsivalt Eestis elamise" nõude määratlemist selliselt, et ei tekiks kahtlusi põhiseaduspärasuses. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 5 lg 1 alusel laieneb selle seaduse püsivalt Eestis elamise definitsioon ka Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele, kes pole Euroopa Liidu kodanik.
2. Otsuse p-s 15 väidetakse, et "püsivalt Eestis elamise" mõiste sisustamine vastavalt VMS §-le 42 on isikule soodsam. Arvan, et selline seisukoht pole asjakohane, sest kaebajale pole VMS kohaldamine soodsam. VMS § 42 kohaldamine võttis kaebajalt võimaluse põhiseaduslikkuse järelevalveks (vt otsuse p 15), kuigi just seda kaebaja muu hulgas taotleb.
3. Püsivalt Eestis elamise nõude kohaldamine selliselt, et see on "seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest" (KodS § 11) ja igasugune erisuste kaalumine on võimatu, ei anna mõnel juhul mõistlikku tulemust. Ka selles asjas on võimalik, et püsivalt Eestis elamise nõude sisustamine vastavalt KodS §-le 11 (või ka VMS §-le 42) ei anna mõistlikku, s.o põhiseaduspärast tulemust. Arvestada tuleks töösuhete muutumist üha mitmekesisemaks ja paindlikumaks ning paljude Eesti elanike kiiresti muutunud elulaadi - võimalust ja vajadust töötada väljaspool Eestit. Eriti juhtumil, kui töötatakse Euroopa Liidu teistes liikmesriikides, kusjuures isik ei ela seal püsivalt ning isiku kodu ja perekond on Eestis. Püsivalt Eestis elamise nõude sisu peaks muutuma koos Eesti ning Eesti elanikkonna elulaadi muutumisega (sh EL-s tunnustatud töösuhete iseloomu muutumisega) ja arvestama vajadust kaitsta pereväärtusi. Ka Põhiseadust tuleb võimalusel mõista ja kohaldada selliselt, et see toetab Eesti arengut ja juba toimunud muutusi, sh tööjõu vaba liikumist EL piires.
4. Kaebaja taotles, et tema taotluse menetlemist Eesti kodakondsuse saamiseks jätkataks, et seda menetlust ei lõpetataks pelgalt paiksusnõude väga formaliseeritud ja vaieldavale sisule (eriarvamuse p-d 1 ja 2) toetudes. Paiksusnõuet on erinevalt sisustanud kaebaja, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esimese ja teise astme kohtud ning Riigikohus. Ka ringkonnakohtus jäi üks kohtunikest eriarvamusele. Leian, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Püsivalt Eestis elamise mõiste on määratlemata õigusmõiste ja seda tuleb sisustada lähtudes Euroopa Liidu kodaniku seadusest. Kui aga asuda seisukohale, et püsivalt Eestis elamist tuleb mõista vastavalt KodS §-le 11 või VMS §-le 42, siis oleks vajalik kontrollida põhiseaduslikkuse järelevalve korras sellise normi vastavust Põhiseadusele. Kui see on formaalsetel põhjustel võimatu, tuleb kaebus ikkagi rahuldada, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saaks kohaldada "õiget" sätet, mis avab uuesti võimaluse põhiseaduslikkuse järelevalveks. Otsuse põhjendused väitmaks, et tegemist pole põhiseadusevastase regulatsiooniga, ei õigusta kaebaja põhjendamatut asetamist olukorda, kus põhiseaduslikkuse järelevalve on võimatu.
5. Leian, et osa põhjendusi (otsuse p-d 20, 21, 22, 24, 25-30, 31 ja 32) väitmaks, et tegemist pole põhiseadusevastase regulatsiooniga, on asjakohatud, formaalsed või deklaratiivsed. Olen veendunud, et vaidlusalune regulatsioon sekkub otsuses antud tõlgenduse korral isiku vabadusõigustesse ning sõltuvalt asjaoludest võib see jäik ja kaalumisõigust välistav regulatsioon olla põhiseadusevastane. Ma ei soostu praktikaga, kus põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus jääb kohtuotsuses väidetud põhiseaduspärasuse tõttu rahuldamata, kuigi tegelikult on järelevalve võimatu ja üks kohtunikest on põhiseaduspärasuse osas eriarvamusel. Tõnu Anton