Obsah (8)

§ 170§ 172§ 1721§ 165§ 184§ 203§ 178§ 1771

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 1771 lg-st 1, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama sätte 2. lõike alusel on hagejal hagi esitamise õigus otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kooskõlas

§ 170

lg-ga 2 on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Sama sätte 3. lõike järgi võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Eeltoodud sätte kohaselt on osanikul õigus otsustada, kas ta soovib koosolekul osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Kuivõrd hagejale kui osanikule kutset ei saadetud, ei saanud ta

§ 170lg-s 3 sätestatud õigust teostada.

Kostja seaduslik esindaja tunnistas kohtuistungil, et ei pidanud hagejale koosoleku kutse saatmist vajalikuks. Kutse saadeti hageja abikaasale kui ühisomandi ühele omanikule.

§ 172

lg 1 näeb ette, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Kostja seadusliku esindaja A. Mägi omaksvõtt selle kohta, et hagejale kutset ei saadetud, tõendab, et seda ei tehtud teadlikult ja tahtlikult.

§ 1721

kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kuivõrd hageja suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, on koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Hageja ei ole otsuseid heaks kiitnud.

§ 165

lg 1 kohaselt võivad need isikud, kellele kuulub osa ühiselt, teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Eeltoodu osaühingu suhtes ei kehti, kui teda pole osa ühisest kuuluvusest teavitatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Hageja esitatud tõendite kohaselt olid kostja osanikeks hageja ja A. Mägi. Eelkõige kinnitab seda Harju Maakohtu registriosakonnale

1. juunil
2. a esitatud osanike nimekiri. Hageja tõendid kinnitavad, et kuni vaidlusaluse osanike koosoleku toimumiseni teostas osaniku õigusi hageja, mitte tema abikaasa. Hageja abikaasa kui ühise omaniku kohta on kostja esitanud A. Mägi allkirjastatud osanike nimekirja
3. novembri
4. a seisuga. Samal kuupäeval esitas hageja abikaasa kostjale avalduse enda kandmiseks osanike nimekirja. Avalduses märgitakse, et pärast osanike nimekirja kandmist on hageja abikaasa õigustatud teostama õigusi ja kohustusi koos hagejaga üksnes ühiselt. Hageja abikaasa tegevus vaidlusalusel osanike koosolekul, kus ta esines osanikuna üksinda sellest hagejale teatamata, on viidatud avaldusega vastuolus. Seega tuleb hageja nõue osanike koosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks rahuldada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kostja viidatud perekonnaseaduse (PKS) §-d 14 ja 17 ning asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 70 ja 71 ei võimalda kohaldatavat äriseadustikku teisiti tõlgendada. Kuivõrd koosolekul vastuvõetud otsused on tühised, ei ole vaja neid kehtetuks tunnistada (alternatiivset nõuet lahendada). Hageja volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud kuni
5. veebruarini
6. a.

§ 184lg-s 2 on kehtestatud juhatuse liikme ameti tähtajalisuse nõue.

Nimetatud sätte kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Seega välistab viidatud säte juhatuse liikme määramise tähtajatult. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud juhatuse liikme ametiaja pikkust. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes juhatuse liikme kohustused lõpevad. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne seda suhet ei tekita ega lõpeta. Hageja väitel pikenesid tema kui juhatuse liikme volitused poolte vaikival kokkuleppel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama põhimõte on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s

1. Hageja volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega, millele hageja juhatuse liikmena alla kirjutas, samuti
2. detsembri
3. a osanike koosoleku otsusega ja selle alusel esitatud kandeavaldusega. Kandeavaldusest nähtuvalt oli hageja kostja juhatuse liige, kuna ta otsustati juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda alles
4. detsembri
5. a koosolekul. Kostja kolmandale juhatuse liikmele saadetud elektronkirjal, milles hageja tunnistab, et tal pole kostja juhatuse liikme volitusi, ei ole sellist kaalu, et lugeda hageja volitused lõppenuks. Rahuldades hagi, jättis maakohus vastuhagi rahuldamata, sest hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise.
6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis
9. märtsi
10. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 ei korranud neid. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme. Maakohus analüüsis väidet, et hageja abikaasa on kostja osa ühisomanik. Nõustuda võib kostjaga selles, et vaidluse üheks põhiküsimuseks on asjaolu, kas hageja abikaasa kanti osanike nimekirja õiguspäraselt. Nimetatud asjaolust tuletatud edasine käsitlus on aga väär. Kostja tõlgendab äriseadustiku sellekohaseid sätteid meelevaldselt. Hageja abikaasa käsitamisest äriühingu osa ühisomanikuna ei sõltu tema osanike nimekirja kandmise õiguspärasus. Maakohus leidis õigesti, et sõltumata sellest, kas äriühingu osa on abikaasade ühisomandis või mitte, ei saa osanikuna nimekirja kantud isikut tema teadmata ja nõusolekuta asendada tema abikaasaga. Osa omanikuna on osanike nimekirja kantud hageja. Ka juhul, kui nimetatud osa oli kostja ja tema abikaasa ühisomandis, oli kostja nimekirja kandmine ja tema kaudu osaga seotud õiguste teostamine kooskõlas äriseadustikust tuleneva põhimõttega.

§ 165

lg 1 kohaselt eeldab mitmele isikule ühiselt kuuluva osaga seotud õiguste ühine teostamine osa ühisest kuuluvusest osaühingule teatamist, seega ka selles osas üksnes ühist tegutsemist. Nimekirja kandmine eeldab seega osa omanike ühist tahteavaldust või sundtäidetava lahendi olemasolu. Kõnealuse sätte mõtteks ei ole võimaldada osanikuna nimekirja kantud isiku abikaasal asuda selle isiku teadmata teostama väidetavast ühisomandist tulenevaid õigusi. Maakohus järeldas õigesti, et koosoleku kokkukutsumise teate kättetoimetamine osaniku abikaasale ning viimase osalemine koosolekul ei ole hinnatav kostja soovitud viisil. Üks ühisomanik kantakse teise asemel osanike nimekirja

§ 165

lg 1 kohaselt kas nende isikute (abikaasade) kokkuleppel või selle isiku nõudel kohtuotsuse alusel. Teistsugust tõlgendust ei ole nimetatud sättele võimalik anda. Kostja tõlgendus

§ 165lg-le 3 ja sellest tuletatud järeldus hageja abikaasa õiguste kohta on väär.

Sõltumata äriühingu osa kuuluvusest ühisvara hulka, tegutses osaniku õigustes (seega ka ühisomanike esindajana) hageja. Seega ei saanud hageja abikaasat käsitada kostja osanikuna. Maakohtu otsuse põhjendus on piisavalt selge ja ühemõtteline. Maakohus ei tõlgendanud

§ 184

lg-t 2 vääralt, kui leidis, et juhatuse liikme ametiaeg ei lõppenud kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest. Pooltevahelises praktikas väljakujunenud tava kohaselt pikenes hageja volitus juhatuse liikmena viidatud sätte järgi iga kord kolme aasta võrra. Hageja volitus juhatuse liikmena tekkis tema valimisest

1. veebruaril
2. a, kehtides kuni
3. veebruarini
4. a. Praegusel juhul kehtib volitus, mille tähtaega võib lugeda alanuks
5. veebruarist
6. a ning mille kolmeaastane tähtaeg lõpeb
7. veebruaril
8. a. Äriühing on tegutsenud kuni
9. aasta lõpuni
10. aastal valitud juhatuse liikmete kaudu. Hageja volitused on tema tahte kohaselt ja vaikimisi kokkuleppel osanikega pikenenud kuni
11. veebruarini
12. a. Maakohus viitas õigesti VÕS § 20 lg-le 2 ja TsÜS § 68 lg-le 4, mille järgi võib vaikimist, kui see tuleneb pooltevahelisest praktikast, lugeda tahteavalduseks. Kui juhatuse liikmeks olev isik, vaatamata tema ametisse nimetamise ajast kolme aasta möödumisele, jätkab faktilist tegutsemist juhatuse liikmena ega ole ametist tagasi kutsutud, võib vastavate asjaolude tuvastamisel lugeda tema ametiaja vaikimisi kokkuleppel osanikega pikenenuks. Sama seisukohta on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 väljendanud ka Riigikohus. Juhatuse liikmeks olemine on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Kuivõrd kõnealusele õigussuhtele kohalduvad käsunduslepingut reguleerivad sätted, kehtivad juhatuse liikme ametiaja lõppemise kohta ka käsunduslepingu lõppemist puudutavad sätted. Vaadeldavas asjas ei ole kohaldatav

§ 203

lg 1 p 2, mille kohaselt võib juhatuse liikme ametiaeg lõppeda ka äriühingu sundlõpetamisel, sest sellist olukorda pole tekkinud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 165

lg-t 1, leides ekslikult, et osanike nimekirja kandmine eeldab ühisomanike ühist tahteavaldust. Viidatud sätte esimesest lausest tulenev regulatsioon ühiste õiguste teostamiseks ei ole kohaldatav nõude esitamisel osanike nimekirja kandmiseks ja sellekohase kande tegemisel. Kõnealuse sätte kolmandas lauses märgitakse üheselt, et õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja on osa ühisel omanikul, st osanike nimekirja seni kandmata ühisomanikul üksinda. Teades osa kuulumisest ühisvara hulka, ei saanud kostja seega keelduda hageja abikaasa osanike nimekirja sissekandmisest. Ringkonnakohus jättis ekslikult kohaldamata

§ 165

lg 3 ning asus ekslikule seisukohale, et kostja on rikkunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Viidatud sätte kohaselt, kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osaühingu poolt ühiste omanike suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes. Osanike koosoleku toimumise teate saatmine on käsitatav osaühingu tehtud õigustoiminguna. Olukorras, kus ühisomanikud ei olnud määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, on osanike koosoleku toimumise teate kättetoimetamine ühele ühisomanikule kehtiv õigustoiming. Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja volitused juhatuse liikmena saab lugeda pikenenuks kuni 2. veebruarini 2008. a. Asjas kohaldus seadusest tulenev kolmeaastane tähtaeg, mille möödumisel juhatuse liikme volitused automaatselt lõppevad. Juhatuse liikme uuesti valimiseks või tema volituste pikendamiseks on nõutav osanike otsus. Nii sätestab ka

§ 184

lg 2 viimane lause, et äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale. Seadus ei kehtesta võimalust, et juhatuse liikme volituste pikendamine või juhatuse valimine võiks toimuda vaikimisi sellekohase osanike otsuseta. Lisaks eeltoodule, ei ole ringkonnakohus poolte tahte tõlgendamisel hinnanud kostja esitatud hageja

1. jaanuari
2. a ekirja väljatrükki. Selles dokumendis kinnitab hageja, et tal ei ole juhatuse liikme volitusi.
3. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme.
4. Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad varasemate seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus luges hageja volitused kostja juhatuse liikmena pikenenuks kuni
6. veebruarini
7. a. Asi tuleb selles osas saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Lisaks tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kostja vastuhagi, ning vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt.
8. Hageja väitel on kostja osanike
9. detsembri
10. a koosolekul vastu võetud otsused hageja kostja juhatusest tagasikutsumise ja A. Mägi kostja juhatuse liikmeks valimise kohta tühised, sest hagejat ei teavitatud nõuetekohaselt koosoleku toimumisest. Koosolekul vastuvõetud otsused on ebaseaduslikud ka seetõttu, et koosolekul teostas osaniku õigusi hageja abikaasana isik, kes ei ole kantud osanike nimekirja õiguspäraselt. Isegi kui vaidlusalune kostja osa kuuluks hageja ja tema abikaasa ühisvarasse, ei olnud viimasel õigust teostada osaniku õigusi ainuisikuliselt, vaid ühiselt hagejaga. Samuti palub hageja tuvastada, et tema volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud kuni
11. veebruarini
12. a.
13. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kolleegium on
14. oktoobril
15. a tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 16 selgitanud, kes on isikuteks, kellel on osaühingu osanike otsuse tühistamise hagemisõigus. Muuhulgas saab osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

§ 178lg 3 järgi osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

Hageja oli kantud osanike nimekirja, samuti palub hageja tuvastada, et ta on jätkuvalt kostja juhatuse liige. Seega on hagejal TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi ning ta võib hageda nii kostja osanike vaidlusaluse koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist kui ka oma juhatuse liikmeks oleku tuvastamist. Ka kostjal on kõnealuse sätte mõttes õiguslik huvi tuvastamaks, kas hageja on jätkuvalt tema juhatuse liige ja võib teda esindada tehingute tegemisel. Kolleegium leiab, et kostja vastuhagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hageja nõudega hageja ametiaja pikenemise tuvastamiseks kostja juhatuse liikmena. Selliselt ei annaks vastuhagi rahuldamine kostjale midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 17 väljendatud seisukoha juurde, et kui kohus juba lahendab samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel, tuleb kostja vastuhagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata. Kolleegium leiab eeltoodu alusel, et vastuhagi rahuldamata jätmise osas tuleb alama astme kohtute otsused TsMS § 425 lg 3 kohaselt tühistada. 15. Kohtud on tuvastanud, et osanike 18. detsembri 2006. a koosolekul vastu võetud otsused on tühised osas, millega otsustati kutsuda hageja kostja juhatusest tagasi ning uuendati juhatuse liikme A. Mägi volitusi, valides ta kostja juhatuse liikmeks uueks ametiajaks. Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul

§ 1721

esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka

§ 1771lg 1 järgi. Sama põhimõte tuleneb Ts

ÜS § 38 lg-st 2. Osanike koosoleku kokkukutsumise teatele esitatud nõuded ja selle saatmise kord sätestatakse

§-s

1. Juhatus peab osanike koosoleku kokkukutsumiseks viidatud sätte
2. lõike esimese ja teise lause järgi saatma koosoleku toimumise teate kõigile osanikele osanike nimekirja kantud aadressil. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kui kostja osanikule osanike koosoleku toimumisest ei teatatud ning hageja ei olnud koosolekust ka muul viisil teadlik. Ka ei ole hageja vaidlusaluseid otsuseid hiljem heaks kiitnud. Kutse osanike koosolekule saadeti osanike nimekirja kantud hageja abikaasale. Ei vaielda ka selle üle, et kostja osanike nimekirja muudeti sinna kantud hageja tahteta ja teadmata. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 26 väljendatud seisukoha juurde, et osaühingu kohustusi osanike koosoleku kokkukutsumisel ei saa lugeda täidetuks ka juhul, kui kutse osanike koosolekule on saadetud osanike nimekirja kantud osanikule nimekirja kantud aadressil, kuid osaühing on eelnevalt muutnud osanikukannet või aadressikannet nimekirja kantud osaniku avalduseta või nõusolekuta. Eeltoodud lahendis käsitles kolleegium lühidalt ka osanike nimekirja kannete tegemist üldiselt, samuti sellega seotud osa võõrandamise problemaatikat (p-d 23-25). Kolleegium tugines oma järelduses sellele, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad TsÜS § 32 kohaselt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning see kehtib ka osanike koosoleku kokkukutsumisel ja kannete muutmisel osanike nimekirjas. Kandes osanike nimekirja reeglitele mittevastavalt osanikuna isiku, kes seda tegelikult ei ole, ei teki osaühingu kaitseks ka õigusnäivust koosoleku kokkukutsumisel (

§ 172

lg 1) ning osaühingu juhatus ei või tugineda sellele, et ta võis edastada kutse osanikuna osanike nimekirja kantud isikule sinna kantud aadressil. Eeltoodust tulenevalt rikuti hageja kui tegeliku osaniku suhtes osanike koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on sellisel koosolekul vastu võetud otsused

§ 1721

,

§ 1771lg 1 ja Ts

ÜS § 38 lg 2 järgi tühised. 16. Tulenevalt asja materjalidest osalesid osanike koosolekul A. Mägi ja hageja abikaasa. Arvestades

§ 1721

esimeses lauses sätestatut, ei saaks ainuüksi koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu lugeda osanike koosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks juhul, kui osanike nimekirja kantud hageja abikaasal oli õigus hagejat koosolekul esindada. Osaühingu osa nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara kuulub PKS § 14 lg 1 järgi eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Seejuures ei oma tähtsust osanike nimekirja kanne ega osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine. Tulenevalt PKS §-st 17 on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ning nad teevad seda kokkuleppel, selle puudumisel lahendab aga vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Osa ühised omajad võivad

§ 165lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt.

Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kolleegium kordab tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 28 väljendatud seisukohta, et seega on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus ning ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks. Kolleegium selgitas viidatud otsuses, et osanik võib

§ 170

lg 3 järgi osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kusjuures esindajale antud volikiri peab olema antud kirjalikus vormis. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. See kehtib sõltumata sellest, et

§ 165lg 3 kohaselt võib osanike koosolekule kutsuda ka üksnes ühe abikaasa.

Kolleegium märgib, et

§ 165

lg 1 esimene lause ei kehti aga sama lõike teise lause kohaselt osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Seega, kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku. Kui aga osaühingule on osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt. Kolleegium selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 29, milliseid nõudeid tuleb järgida osa ühisest kuuluvusest teatamisel. Oluline on, et osa ühisest kuuluvusest teataks isik, keda osaühing on seni (eelkõige asutamislepingu või osanike nimekirja alusel) pidanud osanikuks või osa ühine kuuluvus oleks tõendatud tema tahteavaldusega (või seda asendava kohtulahendiga). Piisavaks ei saa pidada nt ainuüksi abielutunnistuse esitamist abikaasa poolt. Kuigi seadus ei seo osaniku õiguste teostamist kandega osanike nimekirjas, võimaldab

§ 165

lg 1 kolmas lause osa ühisel omajal siiski nõuda enda kandmist osanike nimekirja, st osa ühise kuuluvuse avalikustamist osanike nimekirjas. Vaadeldaval juhul kanti hageja abikaasa osanike nimekirja hageja avalduseta ja nõusolekuta ning kostja ei teatanud hagejale vaidlusaluse osanike koosoleku toimumisest. Eeltoodut arvestades on kohtud haginõude kostja osanike vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks õigesti rahuldanud ning asja seisukohalt ei ole erinevust, kas vaidlusalune osa kuulub hageja lahusvarasse või hageja ja tema abikaasa ühisvarasse. 17. Kolleegium ei nõustu kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti asjas kohaldamata

§ 165lg 3.

Selle sätte kohaselt loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes, kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat. Kolleegium käsitles tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 29 nimetatud sätte tähendust, märkides, et kui ühise omanikuna on osanike nimekirja kantud (või osaühingule avaldatud) mitu isikut, võib osaühing edastada kutse osanike koosolekule ka ühele neist, samuti maksta üksnes ühele neist välja dividendi. Kõnealune säte on aga "ühesuunaline" ega tee erisust

§ 165lg-st 1 osa ühiste omajate poolt osanikuõiguste ühise teostamise kohta.

Abikaasad võivad ühisvarasse kuuluvast osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt isegi juhul, kui osanike koosoleku toimumisest teatati vaid ühele neist. See ei välista aga abikaasade üksteise volitamist osanikuõiguste teostamiseks või ühise esindaja nimetamist. 18. Kohtud asusid

§ 184

tõlgendades seisukohale, et hageja volitused juhatuse liikmena saab lugeda pikenenuks kuni

1. veebruarini
2. a. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Kohtud leidsid õigesti, et seadus ei näe ette juhatuse liikme esindusõiguse automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 33 väljendatud seisukoha juurde, et ametiaja pikendamiseks on

§ 184

lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Seega ei saa juhatuse liikme ametiaega lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Nõustuda võib ka kohtute käsitlusega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Erinevalt alama astme kohtutest leiab kolleegium aga, et selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Kolleegium kordab tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 34 sedastatut, et erandlikult tuleb siinkohal kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab ka formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Samuti viitas kolleegium kõnealuses varasemas lahendis, et üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmetena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. Kohtud leidsid, et hageja volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega, millele hageja juhatuse liikmena alla kirjutas, samuti

1. detsembri
2. a osanike koosoleku otsuse ja selle alusel esitatud kandeavaldusega. Kolleegium asub eeltoodu alusel seisukohale, et kohtud ei ole tuvastanud selgelt osanike otsust, millest võiks järeldada hageja ametiaja pikendamist, mh majandusaasta aruande kinnitamist osanike poolt. Sellega ei järginud ringkonnakohus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 (koostoimes TsMS § 654 lg 1 teise lausega) ning § 654 lg-s 5 sätestatud põhjendamise kohustust. Kuivõrd Riigikohus ei saa tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3-5 ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata, siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega tuvastati, et hageja volitus kostja juhatuse liikmena pikenes kuni
3. veebruarini
4. a. Selles osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul selgelt tuvastada, kas kostja osanikud on hageja juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks kiitnud.
5. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse osaliselt, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus sõltub asja lahendamisest uuel läbivaatamisel.
6. Kuna Riigikohus rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks