← Eesti

3-3-1-45-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-45-08

  1. oktoober 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  2. mai
  3. a korralduse nr 882-k tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus haldusasjas nr 3-07-1218 Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. aprilli
  7. a määrus haldusasjas nr 3-07-1218 ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tallinna Linnavolikogu
  9. juuni
  10. a otsusega nr 96 kehtestati Põhja-Tallinna linnaosas Kopli, Sitsi ja Paavli tänavate vahelise kvartali detailplaneering. Tallinna Linnavalitsuse
  11. juuni
  12. a korraldusega nr 1434-k algatati Sõle 50a, Paavli 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneering. Harju maavanema
  13. detsembri
  14. a korraldusega nr 2555-k erastati Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ-le maa asukohaga Paavli 6a. Tallinna Linnavalitsuse
  15. märtsi
  16. a korraldusega nr 471-k,
  17. aprilli
  18. a korraldusega nr 584-k ja
  19. aprilli
  20. a korraldusega nr 636-k määrati osaühingu omandis olevate ehitiste (raudtee harutee, garaaži, büroohoone ja laohoonete) teenindamiseks vajalikud maad asukohaga Paavli 6c, 8a ja 8 ning nõustuti nende maade riigi omandisse jätmisega osaühingu kasuks hoonestusõiguse seadmise eesmärgil. Tallinna Linnavalitsuse
  21. mai
  22. a korraldusega nr 882-k määrati AS Baltex 2000 (nüüdne ärinimi AS Phoenix Land) omandis oleva ehitise (tollilao) teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks asukohaga Paavli
  23. Otsuse punktide 4 ja 5 kohaselt ulatub Paavli 10 ehitise otsasein üle Paavli 6a kinnistu piiri ning maa taotlejal on võimalik pärast Paavli 10 maaüksuse kinnistamist taotleda Paavli 10 ja 6a kinnistute vahelise piiri korrigeerimist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lg 1 kohaselt on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub.
  24. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
  25. mai
  26. a korralduse nr 882-k tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikub korraldus kaebaja õiguspärast ootust detailplaneeringu ja katastriüksuse plaani alusel talle erastatud krundi piiranguteta omandiõigusele kuni vastavate alusdokumentide muutmiseni. Teenindusmaa määramine pole kooskõlas
  27. aastal kehtestatud detailplaneeringuga, millega on Paavli 10 laohoone teenindamiseks kavandatud katastriüksus ning hoone ehitusjoon on määratletud Paavli 10 ja Paavli 6a kokkupuutepiirina. Moodustatava katastriüksuse puhul ületab ehitusjoon (hoone välispiire) katastriüksuse piiri. Enne detailplaneeringu muutmist ei saa uut katastriüksust sellisel kujul moodustada. Paavli 10 krunt on kehtivas detailplaneeringus märgitust (3100 m2) suurem (3662 m2). Korralduse seletuskirja kohaselt ühtivad piirid detailplaneeringus esitatutega ning krundi suurus on detailplaneeringus näidatud ekslikult, kuid sellist viga saab parandada vaid planeeringut muutes. Korraldusele lisatud krundiplaan ei ole koostatud nõuetekohaselt. Plaanil esitatud koordinaatide nn Tallinna kohalik süsteem ei ole kehtiv, andmed tuleb esitada üleriigilises L-EST 97 süsteemis. Piiripunktide koordinaadid lahknevad Tallinna Linnavalitsuse
  28. aprilli
  29. a ja
  30. aprilli
  31. a korralduste lisadel märgitud piiripunkti koordinaatidest, ehkki peaksid külgnevate katastriüksuste puhul kokku langema. Korraldus anti ebaadekvaatse lähteinformatsiooni põhjal. Korralduse seletuskirjas on lähteandmed külgnevate kruntide kohta esitatud moonutatult ning naabrusõigustest johtuvaid mõjusid eiravalt. Paavli 8, 8a ning 6c hoonetele ja rajatistele on tegelikult teenindusmaad määratud. Paavli 6c krundi puhul, millel asub raudtee harutee, on oluline, et see ei ole enam maakorralduslikult ega ka detailplaneeringust lähtuvalt juurdepääsuks moodustatavale krundile nn põhiterritooriumilt, mistõttu vajab krunt uut lahendust uue detailplaneeringu raames. Moodustatavale krundile ei ole maakorraldusnõudeid eirates tagatud juurdepääsu, mistõttu on krunt taotletud majanduslikeks eesmärkideks kasutuskõlbmatu. Juurdepääsu kavandatakse Paavli tänavalt, kuid kehtivas detailplaneeringus märgitud Paavli tänava läbimurre Sõle puiesteele ei ole teoks saanud ning menetletava detailplaneeringu liikluskorralduse skeemides läbimurret ei kavandata. Seega on katastriüksuse moodustamine enneaegne ja seda tuleb teha menetletava detailplaneeringu raames. Eeltoodust nähtuvalt pole maa erastamise ettevalmistamisel järgitud Maareformi seaduse (MaaRS) § 23 lg-t 1, mille kohaselt viiakse erastamine läbi vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Korraldus pole kooskõlas kehtiva detailplaneeringu ega menetletava detailplaneeringu arenduslike ettepanekutega. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras taganuks vajalikud kooskõlastused ja maakorralduslike protsesside legitiimsuse. Asjaõigusseaduse sätteid kinnisvara naabrusõiguste kohta on meelevaldselt rakendatud vallasvara suhtes. Haldusakti eesmärgiks on alles tekitada kinnisomand, mistõttu korralduses viidatud AÕS § 148 lg 1 ei saa olla aluseks vallasasjaga seonduvate kitsenduste kehtestamisel. Käesoleval ajal saab krundipiiride muutmise aluseks olla vaid detailplaneeringu muudatus ning lubamatu on kohalikul omavalitsusel lasuvatest kohustustest teha eraõiguslike isikute kokkuleppe ala.
  32. Tallinna Halduskohtu
  33. juuni
  34. a,
  35. juuli
  36. a ja
  37. jaanuari
  38. a määrustega jäeti kaebuse perspektiivituse põhjendusel rahuldamata kaebaja korduvad taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  39. augusti
  40. a ja
  41. veebruari
  42. a määrustega on jäetud rahuldamata kaebuse esitaja määruskaebused Tallinna Halduskohtu
  43. juuli
  44. a ja
  45. jaanuari
  46. a määruste peale.
  47. Tallinna Ringkonnakohus leidis
  48. augusti
  49. a määruses, et MaaRS § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. MaaRS § 7 reguleerib peale maa tagastamise ka maareformi käigus ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramist tiheasustusalal ning nimetatud regulatsioon on maa ostueesõigusega erastamise ulatuse määramisel asjakohane tulenevalt MaaRS § 221 lg-test 1 ja
  50. Kaebusest ei selgu, kuidas rikub vaidlustatud korraldus kaebajale kuuluva kinnistuga Paavli 6a või ka kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmiseks moodustatud katastriüksustega Paavli 8a, 8 ja 6c seonduvaid kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuses väidetakse katastriüksuse ülemäärast suurust ja osutatakse piirnevate katastriüksuste piiripunktide koordinaatide lahknevusele, kuid ei väideta, et vaidlustatud korraldusega oleks teenindusmaa määratud kaebaja kinnistu või tema kasuks hoonestusõigusega koormatavate ja riigi omandisse jäetavate maade arvel. Vastupidi, kohalikule omavalitsusele esitatud korduvas taotluses Paavli 10 teenindusmaa määramist mitte arutada on kaebaja kinnitanud, et Paavli 10, 8, 8a ja 6c piiride ühtivus on kontrollitud ja väidetavad varasemad omavahelised kattuvused on kõrvaldatud ning kaebusest järelduvalt näib kaebaja soovivat, et lähtutaks kehtivast detailplaneeringust ning Paavli 10 ehitise teenindamiseks määratava maatüki piir järgiks Paavli 6a kinnistule ulatuvat Paavli 10 hoone välisseina, seega määrataks ehitise teenindamiseks maa osaliselt kaebaja kinnistu arvel. Kaebajale kuuluva Paavli 6a kinnisomandi kitsendus ei ole vaidlustatud korralduse tagajärg ning haldusaktiga ei sunnita kaebajat oma kinnistul võõrast ehitist taluma. Kaebajale kuuluva kinnistu arvel ei saa kohalik omavalitsus maad teisele isikule erastamiseks määrata ning ehitisele teenindusmaa määramine üksnes kaebaja kinnistu piirini ei saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Uue detailplaneeringu kehtestamine ei muuda teisele isikule kuuluva ehitise osa kaebaja kinnistul asumist olematuks ja sellest ei muutu iseenesest ka kaebaja kinnistu piirid. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ning poolte asja- või võlaõiguslikke kokkuleppeid ei asenda. Vahetada (sh piiri korrigeerida) saab kinnisasju ning piiri korrigeerimiseks ei ole vaja uut detailplaneeringut. Maakorraldusest tuleneva kinnisvara väärtuse vähenemise hüvitamist saab kaebaja taotleda isikult, kelle kinnisasja väärtus maakorralduse tõttu suureneb. Väited detailplaneeringu järgimata jätmisest ei saa iseenesest olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja väidab maakorraldusnõuete ja kaalutlusõiguse rikkumist seoses moodustatavale kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamata jätmisega. Asjast ei nähtu selliseid menetlus- ega kaalutlusvigu, mis võinuks viia teenindusmaa ebaõigele määramisele. Väide, et Paavli tänava läbimurre Sõle tänavale ei ole realiseerunud ja seda enam ei kavandata, ei saa takistada ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamist. Maakorraldusnõue - tagada kinnisasja moodustamisel kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee - ei tähenda seda, et avalikult kasutatavalt teelt krundile ja ehitisele juurdepääsu puudumise korral tuleks kohalikul omavalitsusel tee rajada või loobuda maa ostueesõigusega erastamisest. Krundile avalikult teelt juurdepääsu puudumise korral lahendatakse juurdepääsu küsimus eratee kasutamise asja- või võlaõiguslike kokkulepetega. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja (AÕS § 156 lg 1). Ka neid kokkuleppeid detailplaneering ei asenda.
  51. Tallinna Halduskohus jättis
  52. märtsi
  53. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused kattusid sisuliselt Tallinna Ringkonnakohtu
  54. augusti
  55. a määruse põhjendustega. Kohus märkis lisaks, et vaidlusaluse korralduse p-s 5.2, kus räägitakse võimalusest pärast Paavli tn 10 maaüksuse kinnistamist piiri korrigeerimist taotleda, sisalduv viide AÕS § 148 lg-le 1 on kohane ja seda ei ole rakendatud vallasvara suhtes.
  56. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, samuti tühistada halduskohtu
  57. oktoobri
  58. a määrus, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaasata menetlusse kolmandate isikutena Harju Maavalitsus ja Maa-amet ning kohustada halduskohut asja uuel läbivaatamisel nimetatud isikud menetlusse kaasama. Kaebaja märkis, et PlanS § 2 p 4, § 9 lg 2 p-de 1, 4 ja 13 ning lg 8, samuti Tallinna linna ehitusmääruse § 13 lg 1 p-de 1, 2 ja 13 ning lg 5 sätestavad, et "kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ja vigade olemasolul detailplaneeringus saab neid parandada vaid detailplaneeringu muutmise teel", "detailplaneeringuga kehtestatakse vajadusel servituudid, sh ka teeservituudid", "liikluskorraldus ja kruntide väljund avalik-õiguslikele või eraõiguslikele teedele määratakse detailplaneeringuga". Kohus on jätnud tähelepanuta, et menetluse staadiumis olev ja varasemat detailplaneeringut muutev ning täpsustav "Sõle 50a, Paavli 10, 6a ja 8 ning lähialade detailplaneering" on algatatud just nimelt haldusaktis sätestatud vastuolude kõrvaldamiseks - Paavli 10, 6a jt objektide piiride täpsustamiseks. Kohus samastab alusetult AÕS § 148 lg-s 1 sisalduvad eraõiguslikud kompensatsioonid Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 7 lg-s 11 ja § 8 lg 1 p-s 6 sisalduva õigusega kinnisasja kasutamistingimuste muutumisel nõuda selle eest tasumisele kuuluva hüvitise vähendamist.
  59. Tallinna Ringkonnakohus tagastas
  60. aprilli
  61. a määrusega Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et apellatsioonkaebuses puuduvad sellised asjas tähtsust omavad faktiväited, mille õigsust tuleks apellatsioonkaebuse tagastamise küsimuse otsustamisel eeldada. Ringkonnakohus märkis, et on juba kahel korral (
  62. augusti
  63. a ja
  64. veebruari
  65. a määrustes) kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades hinnanud kaebuse perspektiivikust ja leidnud, et kaebus on perspektiivitu. Kohus jäi oma varasemates määrustes toodud põhjenduste juurde. Kaebajal puudub õigus korraldust nr 882-k vaidlustada, sest kaebusest ei nähtu, et selle korraldusega oleks tema õiguste rikkumine võimalik. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vaidlustatud haldusaktiga on rikutud tema õiguspärast ootust detailplaneeringu ja katastriüksuse plaani alusel talle erastatud krundi piiranguteta omandiõigusele kuni vastavate alusdokumentide muutmiseni. Kaebajale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik ja kaebajale erastamisele kuuluv maa on juba kehtivate haldusaktidega siduvalt kindlaks määratud. Sealjuures on jõustunud haldusaktiga (Harju maavanema
  66. detsembri
  67. a korraldusega nr 2555-k) otsustatud kaebajale Paavli 6a maa erastamine selliselt, et sellele maale ulatub kaebajale mittekuuluva Paavli 10 ehitise osa. Vaidlustatud korraldusega ei ole kaebaja omandiõigusele Paavli 6a kinnistu osas seatud mingeid piiranguid. Korraldus ei piira kaebaja omandi kasutamist ega riku tema kinnistu piire. Kaebajale kuuluva Paavli 6a kinnisomandi kitsendus ei ole vaidlustatud korralduse tagajärg ning vaidlustatud korraldus ei kohusta kaebajat oma kinnistul võõrast ehitist taluma. Selline kohustus tuleneb kaebajale mittekuuluva ehitise osa asumisest tema kinnistul. Vaidlustatud korraldusega ei oleks saanud kolmandale isikule erastada kaebajale juba erastatud maad. Ebaõige on kaebaja seisukoht korralduse andmise ennatlikkusest enne varasemat detailplaneeringut muutva ning täpsustava detailplaneeringu kehtestamist. Uue detailplaneeringu kehtestamine ei muuda kaebaja krundi piire ning ei tee olematuks asjaolu, et kaebaja kinnistul asub teisele isikule kuuluva ehitise osa. Kinnistatud krundi piire saab parandada naaberkinnistute omanike vahelise asjaõigusliku kokkuleppega. Kaebaja on Planeerimisseaduse (PlanS) ja Tallinna Linnavolikogu
  68. mai
  69. a määrusega nr 35 kinnitatud "Tallinna linna ehitusmääruse" sätteid valesti tõlgendanud. PlanS § 9 lg 2 p 13 (Tallinna linna ehitusmääruse § 13 lg 1 p 13) kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks servituutide vajaduse määramine. Detailplaneeringuga ei kehtestata servituute, nagu väidab kaebaja. Kaebaja viidatud PlanS § 9 lg 2 p 4 ei piira isikute vahelise eraõigusliku kokkuleppe sõlmimist teeservituudi seadmiseks, mille vajadus ei ole detailplaneeringuga kindlaks määratud. Väited vaidlustatud korralduse esemeks olevale krundile juurdepääsutee puudumisest ei saa takistada ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamist. Maakorraldusnõue - tagada kinnisasja moodustamisel kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee - ei tähenda seda, et avalikult kasutatavalt teelt krundile ja ehitisele juurdepääsu puudumise korral tuleks kohalikul omavalitsusel tee rajada või loobuda maa ostueesõigusega erastamisest. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja (AÕS § 156 lg 1). Krundile avalikult teelt juurdepääsu puudumise korral lahendatakse juurdepääsu küsimus eratee kasutamise asja- või võlaõiguslike kokkulepetega. Neid kokkuleppeid detailplaneering ei asenda. Kaebaja viitab AÕS § 148 lg-s 1 sisalduva eraõigusliku kompensatsiooni ja MaaKS § 8 lg 1 p-s 6 sisalduva hüvitise vähendamise õiguse ühildamatusele. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei ole kattuvate õigustega, samas ei ilmne apellatsioonkaebusest, mille poolest on kohus neid õigusi samastanud. MaaKS § 8 lg 1 p 6 kohaselt on osalisel õigus nõuda maakorralduse tõttu kinnisasja väärtuse ja kasutamistingimuste muutumisel rendi- või hoonestusõiguse tasu muutmist. Säte ei ole aluseks erastamise käigus omandatud Paavli 6a kinnistu eest maksmisele kuuluva tasu vähendamiseks. Paavli 6a kinnistu suuruse vähenemise eest saab kaebaja nõuda kompensatsiooni AÕS § 148 lg 2 alusel AS-lt Phoenix Land, kui on AS-ga Phoenix Land sõlminud kokkuleppe kas üle naaberkrundi piiri ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamise kohta (ühekordne tasu maatüki müügi eest) või perioodilise hüvitise tasumise kohta (mille tulemusena jääb üle naaberkrundi piiri ulatuva ehitise osa alla jääv maatükk kaebaja omandisse, kuid ta peab üle tema krundipiiri ulatuvat ehitist oma kinnistul taluma). Eeltoodud põhjendustel ei saanud asja lahendamist mõjutada ka apellandi näidatud menetlusosaliste HKMS § 14 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel kaasamata jätmine halduskohtu poolt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  70. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ palub määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu
  71. aprilli
  72. a määruse tühistada ja saata apellatsioonkaebuse sisuliseks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei detailplaneeringuga ega varem läbiviidud mõõdistustega polnud fikseeritud Paavli 10 laohoone ulatumist kaebajale kuuluvale Paavli 6a kinnistule. Seega puudus enne kaevatava haldusakti andmist igasugune põhjus rääkida kinnistu kitsendustest. Selline piirang tulenes detailplaneeringuga sätestatud ehitusõiguse piiride mittevastavusest tegelikkusele. Seetõttu saab ka olukorda muuta vaid detailplaneeringut muutes. Määruskaebuse esitaja ei ole kunagi olnud vastu piiride korrigeerimisele, kuid peab vajalikuks teha seda seaduses ettenähtud korras. Menetluse staadiumis olev "Sõle 50a, Paavli 10, 6a ja 8 ning lähialade detailplaneering" on algatatud nimelt haldusaktis sätestatud vastuolude kõrvaldamiseks, Paavli 6a, 10 jt objektide piiride täpsustamiseks. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et Paavli 6a kinnisomandi kitsendus ei ole vaidlustatud haldusakti tagajärg. Paavli 6a kinnistu plaan
  73. aastast ei sisalda naaberkrundil asuva ehitise ulatumist kinnistu territooriumile. Seega puudub ka õiguslik kohustus taluda vaidlustatud haldusaktiga kehtestatavat uut olukorda. Vaidlust kompensatsiooni küsimuse üle ei saa lahendada kohtumäärusega, millega apellatsioonkaebus tagastatakse. Tegemist on sisulise õigusvaidlusega ja sellele saab hinnangut anda üksnes kohtuotsusega. Kaebaja kasuks seati Paavli 6a krundile
  74. aastal hoonestusõigus 50 aastaks.
  75. aastal pani riik krundi enampakkumisele ja kaebaja ostis selle järelmaksuga, osa kinnistu ostuhinnast on veel tasumata. Sellises olukorras, kus lõplikult välja ostmata krundile seatakse haldusaktiga koormis taluda kitsendusi naaberkrundil asuva ehitise ühe osa näol, peab kaebajal olema õigus nõuda riigilt rahalise kohustuse vähendamist (analoogia MaaKS § 8 lg 1 p-ga 6).
  76. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. Kaebajal puudub õigus vaidlustada korraldust nr 882-k, sest tema väidetest ei nähtu, et vaidlustatud korraldusega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole kaebaja omandile seatud mingeid kitsendusi ega rikuta tema kinnistu piire. Kinnisomandi kitsendus tuleneb üksnes menetluse käigus kindlakstehtud asjaolust, et osa Paavli 10 ehitisest ulatub Paavli 6a kinnistu piiridesse. Linnavalitsus ei saa määrata teisele isikule erastatavat maad kaebaja kinnistu arvelt. Detailplaneeringuga ei saa muuta kaebaja kinnistu piire ja asjaolu, et sellele ulatub teisele isikule kuuluv ehitis. Kinnistu piire saab muuta kinnistuomanike notariaalse kokkuleppe alusel. PlanS § 9 lg 10 p 5 kohaselt on tekkinud olukorda võimalik lahendada lihtsate maakorraldustoimingutega. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ega asenda poolte asja- või võlaõiguslikke kokkuleppeid. Kinnisvara väärtuse vähenemise hüvitamist saab kaebaja nõuda isikult, kelle kinnisasja väärtus suureneb.
  77. Kolmas isik AS Phoenix Land vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning sellega ei ole kaebaja omandiõigust kuidagi piiratud. Paavli 6a maa erastamine kaebajale selliselt, et sellele ulatub temale mittekuuluva Paavli 10 ehitise osa, on otsustatud Harju maavanema
  78. detsembri
  79. a korraldusega nr 2555-k. Kolmandale isikule kuuluv tollilao hoone on samas kohas asunud juba alates
  80. aastast. Kaebaja poolt Paavli 10 krundi erastamise takistamine ei muuda Paavli 6a kinnistu piire. Kolmandale isikule ei ole erastamiseks määratud maad, mille erastamist või millele hoonestusõiguse seadmist saaks nõuda kaebaja. Juba kinnistatud krundi piire detailplaneeringuga muuta ei saa. Kolmas isik märgib, et kuna ta soovib tulevikus Paavli 10 hoone lammutada, siis ei nõustuks ta ka kaebaja algatatud Sõle 50a, Paavli 10, 6a, 8 ja lähialade detailplaneeringuga ning hoone lammutamise korral võib piiride korrigeerimine osutuda ka mittevajalikuks. Kui kaebaja eesmärk on nõuda riigilt Paavli 6a eest tasumisele kuuluva hinna alandamist, siis märgib kolmas isik, et kaebaja saab riigilt mistahes hüvitust nõuda alles pärast Paavli 10 kinnistamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  81. Käesolevas asjas tagastas ringkonnakohus Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel ega lahendanud seda sisuliselt. Kohus leidis, et apellatsioonkaebuses puuduvad sellised asjas tähtsust omavad faktiväited, mille õigsust tuleks eeldada. Riigikohtu halduskolleegium analüüsis HKMS § 33 lg 3 p 5 kohaldamist
  82. mai
  83. a määruses asjas nr 3-3-1-9-08 (p-d 13, 15) ning leidis, et sätet tuleb tõlgendada kitsendavalt, nii et sellega hõlmatakse üksnes juhud, kus isikul ilmselgelt puudub halduskohtusse pöördumise õigus. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses.
  84. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et Paavli 6a erastamine kaebajale selliselt, et maale ulatub osa Paavli 10 asuvast kolmandale isikule kuuluvast hoonest, on otsustatud Harju maavanema
  85. detsembri
  86. a korraldusega nr 2555-k, mitte käesoleva vaidluse esemeks oleva Tallinna Linnavalitsuse
  87. mai
  88. a korraldusega nr 882-k. Korraldus nr 2555-k on kehtiv ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Õige on ka see, et korraldusega nr 882-k ei oleks saanud kolmandale isikule erastada osa kaebaja kinnistust.
  89. Iseenesest õige on ringkonnakohtu ja vastustaja seisukoht, et kaebaja saaks pärast Paavli 10 kinnistamist nõuda AS-lt Phoenix Land AÕS § 148 lg 2 alusel tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Vaidlust ei ole selle üle, et Paavli 10 maatüki piiridest väljuv laohoone on ehitatud õiguslikul alusel. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu põhjendustega detailplaneeringuga kinnistu piiride korrigeerimise võimatuse osas ega pea vajalikuks selles küsimuses ringkonnakohtu määruse põhjendusi korrata. Vastustaja märgib õigesti, et PlanS § 9 lg 10 p 5 kohaselt ei oleks antud juhul naaberkruntide piiride muutmiseks detailplaneeringu kehtestamine vajalik ning kinnistuomanikud saaksid probleemi lahendada lihtsate maakorraldustoimingutega (nt kinnisasja vahetamine - MaaKS § 12).
  90. Samas ei ole ringkonnakohus analüüsinud võimalusi Paavli 6a erastamise tagasipööramiseks Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 11 lõikes 5 sätestatud korras. AÕSRS § 11 lg 5 näeb ette järgmist: "Kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik." Seega oleks nimetatud sätte alusel iseenesest võimalik erastamine tagasi pöörata ka pärast erastatud maa esmakinnistamist. Vastustaja on küll asjas viidanud (vt vastus kaebusele - I kd, tl 100-103), et kuna Paavli 6a kinnistule on seatud kaks hüpoteeki, ei ole reformi ennistamine enam võimalik ja seega ei saa kujunenud olukorda lahendada muul viisil kui hilisema kinnistupiiride muutmise kaudu, kuid kohtud ei ole seda võimalust ise sisuliselt kontrollinud ega analüüsinud. Halduskolleegium on seisukohal, et kaebaja õigusi võib rikkuda olukord, kus haldusorgan jätab põhjendamatult kasutamata talle seadusega antud võimaluse parandada varasema haldusaktiga ekslikult tekitatud ning isiku jaoks negatiivne olukord, kui selline parandamine on isiku jaoks vähem koormav võrreldes sellega, et piiride muutmisega seonduvad või ehitise talumiskohustusest tulenevad vaidlused jäetakse kinnistuomanike enda lahendada, sõltumata nende arvamusest. Kui haldusorganil on võimalik ise oma viga parandada, tuleb seda võimalust kasutada. Viitamine kinnistuomanike võimalusele lahendada kujunenud olukord omavahelise kokkuleppega ei saa õigustada haldusorgani poolt oma kohustuste täitmata jätmist, isegi kui eraõigusliku kokkuleppega oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei nõustu sellega, et küsimuse lahendamine jäetakse tema ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppe reguleerida, vaid peab vajalikuks, et haldusorgan ise korrastaks tekkinud õigussuhted.
  91. Eelnevast tuleneb, et kuivõrd ringkonnakohus ei ole Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ apellatsioonkaebust sisuliselt läbi vaadanud, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme (HKMS § 33 lg 3 p 5), tuleb vaidlustatud määrus HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks arutamiseks, tuleb ka menetluskulude väljamõistmise taotlused lahendada asja ringkonnakohtus läbivaatamise käigus. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.