← Eesti

3-1-1-59-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-59-08 Otsuse kuupäev

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi J. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7416 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a kohtuotsus nr 4-08-253 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. oktoober
  6. a Istungil osalenud isikud J. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. mai
  9. a kohtuotsus J. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7416 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
  10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Põhja Politseiprefektuuri
  12. detsembri
  13. a otsusega karistati J. T. liiklusseaduse (LS) § 7416 järgi 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta mootorsõiduki juhina ei andnud
  14. novembril
  15. a X linnas Keskväljak N juures teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale.
  16. J. T. esitas politseiprefektuuri otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles leidis, et kohtuväline menetleja ei võimaldanud tal esitada oma seisukohti toimunust.
  17. Harju Maakohus jättis
  18. mai
  19. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus leidis, et nii menetlusaluse isiku enda kui tunnistaja G. M.-i kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et J. T. ületas jalakäijate ülekäiguraja, laskmata läbi seda ületada soovinud jalakäijaid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  20. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kes taotles Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaatori hinnangul rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust sellega, et jättis tunnistaja kohtuistungile kutsumata ja tugines tema kohtuvälises menetluses antud ütlustele. Täpsemalt rikkus kohus KrMS § 15 lg-t 1, mille kohaselt võib maakohtu lahend tugineda ainult nendele tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Samuti rikkus kohus sellega menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna menetlusalusel isikul ei olnud võimalik tunnistajat küsitleda. Lisaks leidis kassaator, et kohus omistas menetlusaluse isiku ütlustele aprioorselt väiksema tõendusliku tähenduse, väites, et need on antud kantuna soovist vastutusest vabaneda.
  21. Kohtuistungil J. T. kaitsjana osalenud vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk toetas kassatsiooni. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  22. Kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioon tuleb rahuldada. Maakohtu otsus põhineb valdavas osas tunnistaja G. M.-i ütlustele. Lisaks nendele on otsuses viidatud veel vaid menetlusaluse isiku ütlustele, mis on aga osaliselt jäetud tähelepanuta. Samas nähtub kohtuistungi protokollist ja kohtuistungile kutsutud isikute nimekirjast, et G. M.-i maakohtu istungile ei kutsutud ja kohtuistungil üle ei kuulatud, vaid kohus avaldas tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. Kui kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, võib maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. mai
  24. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). See nõue puudutab ka tunnistajate ütlusi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  25. novembri
  26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-70-07 - RT III 2007, 40, 314, p 6). Väärteomenetluse seadustiku § 99 lg 8 kohaselt võib tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused avaldada juhul, kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud. Riigikohus on aga märkinud, et selle kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb PS § 123 lg-st 2 lähtuvalt arvestada ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsiooni) nõuetega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. novembri
  28. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-107-04 - RT III 2004, 34, 356, p 9). Konventsiooni art 6 p 3 "d" kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende küsitlemine süüdistuse tunnistajatega võrdsetel tingimustel. Sellest tulenevalt on kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine põhjendatud vaid olukorras, kui põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda, on mõjuv KrMS §-s 291 sätestatu mõttes.
  29. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium VTMS § 150 lg-le 2 tuginedes, et Harju Maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. VTMS § 175 p 2 ja § 174 p 7 alusel tühistab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.