RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-58-08 Otsuse kuupäev 4. november 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Koh

nõuetele kehtestatud täpsusklassi ja veapiiri osas. Politseinikud ei veendunud enne mõõtmist mõõteseadme korrasolekus. Samuti oli ebaõige mõõtmisel kasutatud mõõterežiim. Lisaks ei pidanud kaebuse esitaja usutavaks, et politseiametnikud jõudsid järele nii kiiresti sõitvale autole seda silmist kaotamata. Tõenäoliselt kaotasid nad jälitatava sõiduki silmist ja pidasid ekslikult kinni kaebuse esitaja auto. Ühtlasi heitis S. B. kohtuvälisele menetlejale ette menetlusaluse isiku vastulause mittearvestamist otsuse tegemisel.

1. Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohus leidis, et väärteomenetlusõiguse norme ei ole väärteoasja menetlemisel rikutud ja põhjendas seda järgmiselt. 3.1 Kiirusemõõturi näidu näitamata jätmine ei ole iseenesest otsuse tühistamise aluseks. Kiirusemõõturi režiim ei võimaldanud näitu fikseerida, kuid väärteoasjas koostati kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mida menetlusalusele isikule tutvustati. Kohus hindas protokolli kui tõendi usaldusväärsust koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (tunnistaja I. A. ütlused, kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, politseisõiduki positsioneerimisandmed) ja leidis, et puudub alus kahelda mõõteandmete õigsuses. Lisaks märkis kohus, et kiirusemõõturi näidu näitamise kohustus tuleneb politseipeadirektori käskkirjast. Tegemist on halduse siseaktiga, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi menetlusvälistele isikutele. 3.2 Samuti lükkas maakohus ümber kaebuses toodud väited kohtuvälise menetleja poolt kiiruse mõõtmisele esitatavate nõuete rikkumise kohta. Kohus tuvastas, et kasutatud kiirusemõõteseade oli taadeldud. Põhja Politseiprefektuurile väljastatud erialase kompetentsuse kinnitamise tunnistusest ei nähtu, et oleks keelatud kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist, kui kiirusemõõtur ei ole statsionaarselt kinnitatud, vaid seda hoitakse käes. Samuti ei mõjuta kiirusemõõturi käeshoidmine mõõtmise täpsust olulisel määral. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 kohaselt karistatakse lubatud kiiruse ületamise eest enam kui 40 km/h võrra. Käesolevas asjas heidetakse menetlusalusele isikule kiiruse ületamist vähemalt 101 km/h võrra, seejuures rakendas kohtuväline menetleja isikule soodsamat mõõtevea määra, s.o 13 km/h. 3.3 Kaebuse esitaja väide, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses tooduga, ei ole asjakohane. Väärteotoimik ei sisalda vastulauset. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ei vaidlustanud S. B. talle etteheidetava teo toimepanemist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, kes taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kuna jättis kohaldamata

(MõõteS) §-s 5 sätestatud mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõude. 4.1 Menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse mõõtmisel ei ole järgitud mõõtemetoodikat. Sõidukijuhile ei esitatud mõõtetulemit ega protokollitud seda kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis enne lugemi kustutamist. Politseipeadirektori

1. novembri
2. a käskkirjaga nr 189 kinnitatud kiiruse mõõtmise metoodika punkti 6.4.
3. kohaselt säilitatakse mõõtmise tulemusel saadud lugem (kui seade või mõõtemeetod seda võimaldavad) kuni sõidukijuhile esitamiseni või dokumenteerimiseni protokollis. Mõõtetulemuse näitamise kohustus tuleneb ka Riigikohtu lahendist väärteoasjas nr 3-1-1-105-
4. Lisaks ei ole käesoleval juhul katsetatud kiirusemõõteseadme kasutamise võimalust mõõtekohas, mida tuleks teha metoodika p 5 kohaselt. Muuhulgas tuleb veenduda kiirusemõõteseadme näidu stabiilsuses. 4.2 Mõõtjal puudus erialane pädevus. Teo toimepanemise ajal kehtinud Põhja Politseiprefektuurile
5. detsembril 2005 väljastatud erialase kompetentsuse kinnitamise tunnistuse nr E129 lisa p 3 kohaselt on kehtestatud parim mõõtevõime kiiruse mõõtmisel liikuvast sõidukist tingimusel, et kiirusemõõteseade on statsionaarselt kinnitatud. Parimat mõõtevõimet tingimusel, et kiirusemõõteseadet hoitakse käes, kehtestatud ei ole. Vastav kord kehtis kuni
6. detsembrini
7. 4.3 Kaitsja hinnangul ei vastanud mõõtmiseks kasutatud seade

nõuetele ja seega pole mõõtmistulemus usaldusväärne.

§ 7lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.

detsembri 2006. a määruse nr 104 "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" lisa 2 p 8.2 kohaselt kuuluvad kiirusemõõturid kohustuslikule iga-aastasele taatlemisele. Kiirusemõõturite täpsusklassina on kehtestatud taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes +/-1 km/h kiirustel alla 100 km/h ja +/-1% kiirustel üle 100 km/h; vead kasutamisel (parim mõõtevõime tõendatud jälgitavusega mõõtmisel) vastavalt mõõtja erialast pädevust tõendavale tunnistusele. Erialase kompetentsuse tunnistuse lisa p 3 kohaselt on kiirusel kuni 100 km/h parim mõõtevõime +/-3 km/h. Kiirusemõõturi tüübikinnituse kohaselt on kiirustel kuni 100 km/h mõõtetulemuse laiendmääramatus +/-5 km/h, kiirustel üle 100 km/h - +/-7 km/h. Seega ei vasta kasutatud kiirusemõõtja ettenähtud veapiirile või täpsusklassile ning sellega ei ole võimalik tagada mõõtmiste usaldusväärsust.

§ 7

lg 4 kohaselt on keelatud turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli läbimata mõõtevahendit, mis on kantud sama paragrahvi lg 3 alusel koostatud nimistusse.

§ 11

lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas turule lastav, kasutusele võetav või kasutatav metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Seega on taatluslaboril kohustus hinnata ka seda, kas taatlusele esitatud mõõtevahend vastab kehtestatud täpsusklassi nõuetele.

§ 13lg 1 kohaselt on taatluse tulemuseks hinnang selle kohta, kas mõõtevahend vastab või ei vasta Mõõte

S § 11 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei vastanud kasutatud kiirusemõõtur kehtestatud lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele ning selle taatlemine oli ebaseaduslik. Seetõttu ei ole vastuolus MõõteS § 5 lg-s 2 nõutuga mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Taatlustunnistuse palub kaitsja jätta tähelepanuta, kuna see tõendab üksnes mõõtevahendi vastavust mõõtetäpsusele laboritingimustes. Üldjuhul kajastavad taatlustunnistused ka mõõtevahendi mõõtetäpsust, kuid vastuolu tõttu tüübikinnituse ja

alusel kehtestatud mõõtetäpsuse vahel ei kanna AS Metrosert praegusel ajal taatlustunnistusele muud kui üksnes laboritingimustes saadud tulemuse. S. B. sõiduki kiirust ei mõõdetud aga laboritingimustes. 4.4 Lisaks leiab kassaator, et tunnistaja I. A. ütlused mõõtmise käigu ja menetlusaluse isiku peatamise osas on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja kassatsioonis esitatud väiteid. Kohtuväline menetleja leidis, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6.

§ 7

lg 4 kohaselt on keelatud kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Sama paragrahvi lõike 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 12. detsembril 2006 kinnitatud määruse nr 104 "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" lisad nimetavad selliste mõõtevahendite hulgas ka liiklusjärelevalves kasutatavat kiirusmõõturit. Seega on

§ 7

lg 4 kohaselt lubatud liiklusjärelevalves kasutada üksnes sellist kiirusmõõturit, mis on läbinud metroloogilise kontrolli. Sellise kontrolli läbimisest annavad kiirusemõõturite puhul tunnistust kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlusmärgis või -märgised. Kehtiv tüübikinnitustunnistus tagab pädeva otsustuse selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi, taatlusmärgis aga selle, et pädev taatluslabor on kontrollinud konkreetse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele.

1. Väärteoasja materjalide kohaselt võeti seda tüüpi kiirusemõõtur, millega
2. mail 2007 mõõdeti S. B. juhitud sõiduki kiirust, kasutusse Eesti Standardiameti poolt
3. märtsil 1996 välja antud tüübikinnitustunnistuse nr SA 3-4/3.38.96 alusel. Tüübikinnitustunnistusest nähtuvalt kehtis see 10 aastat, seega kuni
4. märtsini
6. mail 2007 S. B. juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel kiirusemõõturil tüübikinnitustunnistus puudus.
7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuni
9. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-11-08 (RT III 2008, 30, 201, p-d 9-11) tõdeti, et mõõtevahendi kasutamine võib olla võimalik ka pärast selle tüübikinnitustunnistuse tähtaja lõppemist. Seda aga vaid MõõteS § 11 lg-s 2 märgitud juhul (s.t juhul, kui juba kasutusel olev mõõtevahend esitatakse pärast remonti või uuendamist esmataatlusele), ning seejuures peab kasutatav mõõteseade läbima nõuetekohase taatluse ja selle veapiir reaalses kasutuses peab mahtuma kehtestatud veapiiri raamesse.
10. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
11. detsembri
12. a määruse nr 104 "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" lisade 1 ja 2 p 8.2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus kasutatavate kiirusmõõturite veapiir vastama laboritingimustes taatlemisel täpsusklassile ±1 km/h kiirustel alla 100 km/h ja ±1 % kiirustel üle 100 km/h. Samast nähtuvalt on kiirusmõõturite kasutamisel lubatud vead vastavalt mõõtja erialast pädevust tõendavale tunnistusele. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt Põhja Politseiprefektuurile
13. detsembril 2005 väljastatud ja kuni
14. detsembrini 2007 kehtinud erialase kompetentsuse kinnitamise tunnistuse kohaselt olid kiiruse mõõtjale kiirusmõõturite kasutamisel lubatud vead ±3 km/h kiirustel 20-100 km/h ja ±3 % kiirustel 100-320 km/h. Samasugust viga lubas politseipeadirektori
15. novembri
16. a käskkirjaga nr 189 kinnitatud kiiruse mõõtmise metoodika. Seega juhul kui kiirusemõõtur, millega
17. mail 2007 mõõdeti S. B. juhitud sõiduki kiirust, vastas MõõteS § 11 lg-s 2 märgitule ja selle kasutamine võis erandina olla lubatud ka kehtiva tüübikinnitustunnistuseta, pidi see

nõuetele vastamiseks olema taadeldud ja võimaldama kiirusemõõtmist laboritingimustes täpsusega ±1 km/h kiirustel alla 100 km/h ja ±1 % kiirustel üle 100 km/h ning reaalses kasutamises täpsusega ±3 km/h kiirustel 20-100 km/h ja ±3 % kiirustel 100-320 km/h. Kõnealune kiirusemõõtur oli küll

1. aprillil 2007 taadeldud ja vastas laboritingimustes täpsusklassile ±1 km/h, kuid reaalsel kasutamisel, s.t liikuva objekti kiiruse hindamisel, oli selle veapiiriks
2. märtsi
3. a tüübikinnitustunnistuse kohaselt ±5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja ±7 km/h kiirustel üle 100 km/h. Seetõttu ei vastanud kiirusmõõtur liikuva objekti kiiruse hindamiseks kehtestatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele (nõutud ±3 km/h kiirustel 20-100 km/h ja ±3 % kiirustel 100-320 km/h asemel ±5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja ±7 km/h kiirustel üle 100 km/h) ja selle kasutamine liiklusjärelevalve teostamisel ei olnud lubatud.
4. Otsuse punktides 7 ja 9 märgitud põhjustel ei vastanud kasutatud kiirusemõõtur asjakohastes õigusaktides esitatud nõuetele ja selle abil ei olnud
5. mail 2007 võimalik S. B. juhitud sõiduki kiirust nõuetekohaselt tuvastada, mistõttu maakohtu otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Väärteomenetluse lõpetamise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumisel ei käsitle kriminaalkolleegium teisi kassatsioonis esitatud väiteid.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsuse S. B. karistamises LS § 7422 lg 3 järgi ja lõpetab väärteoasjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
9. Väärteomenetluse lõpetamisel lahendab kriminaalkolleegium menetluse kuludega seotud küsimused. Väärteoasja menetlemisel maakohtus taotles menetlusalune isik VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud tasu hüvitamist kokku 9292 krooni 50 sendi ulatuses. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi