Obsah (9)

§ 184§ 1771§ 171§ 170§ 179§ 168§ 180§ 174§ 178

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 184lg 2 järgi.

Nimetatud kanne on äriregistris tegemata, kuna R. Mererand võttis esitatud notariaalsed kandeavaldused äriregistrist tagasi. Riigikohtu määruse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 ei pea juhatuse liikme ametiaja lõppedes tähtaja möödumise tõttu osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. R. Mererand kutsus 31. jaanuariks 2007 kokku osanike koosoleku. 31. jaanuari 2007. a koosolekul vastu võetud otsused on tühised tulenevalt

§ 1771lg-st 1, kuna osanike koosoleku kokkukutsumise õigus on juhatusel.

R. Mererannal ei olnud õigust ega volitusi kutsuda kokku osanike koosolekut, kuna ta ei olnud juhatuse liige. Samuti rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, kuna teate eesmärgiks oli välistada kõigi osanike osalemine kostja erakorralisel koosolekul. Hageja saatis

1. jaanuaril 2007 R. Mererannale e-kirja ja tähitud postiga teavituse koosoleku ebaseaduslikkusest, sellest hoolimata toimus
2. jaanuaril 2007 advokaadibüroos Sorainen Law Offices osanike koosolek. Vastuvõetud otsused on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. Hageja palus tuvastada kostja osanike
3. jaanuari
4. a koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus hageja tagasikutsumise kohta juhatuse liikme kohalt, hageja väljaarvamise kohta osanike hulgast ja osanike nimekirja korra pidamise kinnitamise kohta.
5. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Osanike
6. jaanuari
7. a koosolek kutsuti kokku osanikevaheliste erimeelsuste lahendamiseks ning edasiste õigusrikkumiste vältimiseks. R. Mererand oli koosoleku kokkukutsumise ajal ja on ka praegu kostja juhatuse liige, kuna
8. detsembril 2006 kostja osanike koosolekul vastu võetud otsus R. Mereranna juhatuse liikmena äriühingu B-kaardilt kustutamiseks on tühine. Kui asuda seisukohale, et R. Mererand ei ole kostja juhatuse liige, oli tal kostja 2/3 osa omanikuna

§ 171

lg 3 alusel osanike koosoleku kokkukutsumise õigus.

§ 184

lg 2 sätestab juhatuse liikme ametiaja tähtajalisena, samas ei keela sama paragrahvi sama lõige juhatuse liikme ametiaja taasuuendamist poolte otsusel või vaikival kokkuleppel seaduses sätestatud tähtaja võrra. Juhatuse liikme ametiaeg pikeneb VÕS § 20 lg-st 2 ja TsÜS § 68 lg-st 4 tulenevalt poolte vaikival kokkuleppel, kostja juhatuse liikme ametiaja pikendamine poolte vaikiva kokkuleppe alusel on pooltevaheline praktika. Nimetatud seisukoht tuleneb ka Riigikohtu otsusest asjas nr 3-1-1-84-01. R. Mereranna juhatuse liikme staatus ei olnud lõppenud, kuna pikenes pooltevahelise vaikiva kokkuleppe alusel. Alternatiivsena oli R. Mererannal õigus kokku kutsuda osanike koosolek ka

§ 171lg 2 p 3 ja lg 3 alusel.

Väide otsuste vastuolu kohta heade kommetega on tõendamata. R. Mererand täitis seadust ja hagi tagamise määrust, see ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja õigusi ei ole rikutud. Hageja kutsuti koosolekule, talle edastati päevakord ja ta osales koosolekul esindaja kaudu. Nii A. Mägi kui R. Mererand jätkasid juhatuse liikme ülesannete täitmist. Koosoleku toimumine advokaadibüroos on kooskõlas pooltevahelise praktikaga. Kohtupraktika kohaselt ei ole koosoleku pidamine teises kohas oluline rikkumine. 3. Harju Maakohus jättis 6. veebruari 2008. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja osales koosolekul esindaja kaudu. Seda tõendavad ka koosolekul osalenud osanike nimekiri ja hageja poolt tema esindamiseks antud volikiri.

§ 170lg-s 2 sätestatut seega ei rikutud.

Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga koosolekul vastuvõetud otsuste vastuolu kohta heade kommete ja avaliku huviga. Hageja kutsuti koosolekule, ta osales koosolekul esindaja kaudu, hageja ei põhistanud ega tõendanud väidet, et osal osanikest ei võimaldatud koosolekust osa võtta.

§ 184

lg-s 2 on ette nähtud juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõue.

§ 184lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult.

Kostja osanike

1. detsembri
2. a erakorralise üldkoosoleku protokoll ei tõenda, et R. Mererand ei ole kostja juhatuse liige, kuna nimetatud koosolekul vastuvõetud otsused on vaidlustatud kohtus. VÕS § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 lg-s
3. R. Mereranna kostja juhatuse liikme volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud sellega, et R. Mererand jätkas juhatuse liikmena tegutsemist, ning osanike
4. oktoobri
5. a otsusega, millega otsustati mõlema juhatuse liikme volitusi pikendada pärast seaduses sätestatud kolme aastase tähtaja möödumist. Seisukohta, et juhatuse liikme ametiaega võib lugeda asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks, kinnitab Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud otsuse p
6. Koosoleku toimumine advokaadibüroos ei saa olla koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamise aluseks, kuivõrd tegemist ei ole olulise rikkumisega. Kostja väitel toimus ka varem koosolekuid advokaadibüroos, sh hageja kokkukutsutuid, see oli kooskõlas pooltevahelise praktikaga. Hageja seda väidet ei vaidlustanud. Juhindudes

§ 171lg-st 1, oli R.

Mererand pädev koosolekut kokku kutsuma. Kooskõlas

§ 170lg-ga 2 oli koosolek pädev otsuseid vastu võtma.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. mai
5. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei pidanud ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi ja vastas ainult apellatsioonkaebuse väidetele. Hageja on kaebuses väitnud, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetluse peatamata. Kohtute menetluses on vaidlused, kus tuvastatakse, kas R. Mererannal on juhatuse liikme volitused. Menetluse peatamata jätmine ei põhjustanud ebaõiget otsust ja maakohus on õigesti tuvastanud R. Mereranna volitused osanike
6. jaanuari
7. s koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja on esitanud nõude kahel alternatiivsel alusel: esiteks tuvastada osanike koosoleku otsuste tühisus

§ 1771

alusel, kuna nende vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, ja teiseks on vastuvõetud otsused vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. Ebaõige on hageja väide, et maakohus ei ole käsitlenud tema väidet vastuvõetud otsuste vastuolu kohta avaliku korra ja heade kommetega. Maakohus on tuvastanud, et hageja vastavasisulised väited on põhistamata ja tõendamata.

§ 1771

lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Nõude esitanud hageja pidi esitama asjaolud, millest tulenes tema arvates vastuvõetud otsuste tühisus, sealjuures näidates, milliseid võlausaldajate kaitseks ja avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet on vastuvõetud otsustega rikutud või milles seisneb vastuolu heade kommetega, ning TsMS § 230 lg 1 alusel nende asjaolude esinemist tõendama. Hageja on väitnud, et R. Mererand kutsus osanike koosoleku kokku selleks, et takistada hagejal osalemast osaühingu juhtimises ning varjata enda toime pandud kuritegusid. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, mille kohaselt on hageja väited tõendamata. Riigiprokuratuuri

1. jaanuari
2. a määrus kriminaalmenetluse alustamata jätmise tühistamise kohta ei tõenda hageja esitatud asjaolusid. Olukorras, kus kostja osanike vahelised suhted on konfliktsed ja poolte vahel on käimas mitu kohtuvaidlust, ei saa teha vastuvõetud otsuste vastavuse kohta heade kommetega ka koguhinnanguna maakohtust erinevat järeldust. R. Mererannale kuulub suurem osaühingu osa ja ta on õigustatud otsustama juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise üle. Eeltoodud õiguse teostamine ei ole üldjuhul vastuolus heade kommetega. Maakohus on õigesti mitte nõustunud hageja väitega koosolekul vastu võetud otsuste vastuolu kohta avaliku korra ja heade kommetega. Samuti on hageja vaidlustanud maakohtu järelduse, mille kohaselt oli R. Mererand õigustatud kokku kutsuma osanike koosoleku. Vaidlus on selles, kas R. Mererand on jätkuvalt kostja juhatuse liige või mitte.

§ 171lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus.

Vaidlust ei ole selles, et R. Mereranna kostja juhatuse liikmeks valimisest on möödunud üle kolme aasta.

§ 184

lg 2 järgi on juhatuse liikme ametiajaks kolm aastat, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Kostja põhikiri äriseadustikust erinevat juhatuse liikme volituste tähtaega ei sätesta. R. Mereranna juhatuse liikme volituste algus on

1. oktoober
2. Maakohus on asjaolusid õigesti arvestades tuvastanud, et R. Mereranna ametiaega juhatuse liikmena on pikendatud osanikega kokkuleppel. Äriühingu ja juhatuse liikme vahel on lepinguline suhe, mille kestus

§ 184lg 2 järgi on piiratud kolme aastaga.

Pärast tähtaja lõppu on R. Mererand jätkanud juhatuse liikme kohustuste täitmist. Samuti on ka hageja samast ajast kui R. Mererand kostja juhatuse liige. Nii hageja kui ka R. Mererand on kostja osanikud. Mõlemad juhatuse liikmed on pärast

1. oktoobrit 2000 täitnud vaikival kokkuleppel juhatuse liikme kohustusi, täites juhtimis- ja esindusfunktsiooni, koostades ja esitades majandusaasta aruandeid ja tehes muid juhatuse pädevusse kuuluvaid toiminguid. Sellisel moel juhatuse liikme volituste pikendamist ei välista ka hageja viidatud Riigikohtu määrus nr 3-2-1-39-
2. Nimetatud määrus käsitleb registrikande tegemisel hinnatavaid küsimusi, mitte aga osanike ja juhatuse liikme vahelisi suhteid. Seetõttu ei saa viidatud Riigikohtu määrusest järeldada, et osanikud ei võiks pikendada juhatuse liikme ametiaega VÕS § 20 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 4 järgi vaikival kokkuleppel. Maakohtu otsus juhatuse liikme volituste pikenemise kohta ei ole vastuoluline. Maakohus ei ole tuvastanud, et juhatuse liikmete ametiaeg pikenes osanike
3. oktoobri
4. a otsusega. Maakohtu otsuse kohaselt tõendab nimetatud otsus ainult seda, et R. Mererand on jätkanud juhatuse liikmena tegutsemist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja osanike
5. detsembri
6. a erakorralise üldkoosoleku otsus ei tõenda, et R. Mererand ei ole kostja juhatuse liige, kuna vastuvõetud otsus on kohtus vaidlustatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud menetluse peatama. Tsiviilasjas nr 2-0701 vaieldakse muu hulgas selle üle, kas R. Mererand oli kostja juhataja detsembril
8. Kui R. Mererand ei olnud kostja juhatuse liige juba
9. detsembril 2006, siis ei olnud tal õigust kokku kutsuda ja korraldada ka kostja osanike
10. jaanuari
11. a koosolekut. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga andnud sisulist hinnangut hageja väitele, et osanike
12. jaanuari
13. a koosoleku otsused on vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga. R. Mererand on kuritegelikult võõrandanud kostja kinnistu enda kontrolli all olevale äriühingule. Samuti on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise õiguse teostamine ei saa olla vastuolus heade kommetega, sest R. Mererannale kuulub äriühingus suurem osalus. Ka suurema osalusega isiku vastuvõetud otsust peab saama vaidlustada, sest vastupidine tõlgendus oleks vastuolus äriseadustiku mõttega ning kahjustaks äriühingu teiste osanike ja võlausaldajate huve. Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud

§ 184lg-t 2.

Seadus ei sätesta võimalust, et juhatuse liikme volituste pikendamine või juhatuse valimine võiks toimuda vaikimisi ilma osanike otsuseta.

1. Kostja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
2. Riigikohtu istungile osalejaid ei ilmunud. Mõlema poole esindajad teavitasid Riigikohut ilmumata jätmisest ja palusid asja lahendada ilma nende osavõtuta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt on ringkonnakohus tõlgendanud ebaõigesti

§ 184

lg-t 2, ehk küsimust sellest, kas juhatuse liikme ametiaeg saab pikeneda vaikivalt ilma osanike otsuseta. Riigikohus on sarnases tsiviilasjas (nr 3-2-1-65-08)

1. oktoobril
2. a tehtud otsuses jõudnud selles küsimuses järgmistele seisukohtadele. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Siiski nõustus Riigikohus viidatud lahendis sellega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Põhikirjaga võib selline heakskiitmine olla ka välistatud. Kolleegium kordab tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 34 sedastatut, et erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetele). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Nimelt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu

§ 179lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande.

Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku

§ 179lg 2 kohaselt osanikele.

Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud

§ 179

lg 3 (aga ka

§ 168lg 1 p 5) kohaselt.

Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. 12. Kohtud on praeguses asjas põhimõtteliselt tuvastanud, et poolte tahe oli, et R. Mererand (ja hageja) jätkaksid kostja juhatuse liikmetena, ja on viidanud ka kostja majandusaasta aruande koostamisele ja esitamisele. Siiski ei ole tuvastatud selgelt osanike otsust, millest võiks järeldada R. Mereranna ametiaja pikendamist, mh majandusaasta aruande kinnitamist osanike poolt. Kolleegiumi arvates ei järginud ringkonnakohus selles osas TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 (koostoimes TsMS § 654 lg 1 teise lausega) ning § 654 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Kohtulahendite põhjendused ei ole piisavad, tuvastamaks R. Mereranna ametiaja pikenemise juhatuse liikmena. Riigikohus ei saa aga ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata (TsMS § 688 lg-d 3-5). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgelt tuvastada, kas kostja osanikud on R. Mereranna juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks kiitnud. Kolleegium juhib tähelepanu ka väljendi "juhatuse liikme volitus" ebaõigele kasutamisele kohtulahendites. "Volitus" on TsÜS § 117 lg 2 kohaselt kitsapiiriline termin, mis väljendab üksnes tehinguga isikule antud teise isiku esindamise õigust. Juhatuse liikme esindusõigus tuleneb aga seadusest (TsÜS § 34 lg 1,

§ 180

lg 1, § 181 lg 1), pealegi on juhatuse liikmel mitmeid ametiseisundiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mis ei piirdu esindusõigusega.

1. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud ei ole võtnud seisukohta hageja väidete kohta, mille järgi on osanike koosoleku otsused vastuolus ka heade kommete ja avaliku korraga. Kohtud on leidnud, et hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Riigikohus ei saa ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata (TsMS § 688 lg-d 3-5).
2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta heade kommetega vastuolus. Vastasel korral saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust. Nimetatud otsused peavad olema tehtud õigusaktide ja äriühingu põhikirja nõudeid järgides.

§ 184

lg 1 esimese lause kohaselt valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt.

§ 184

lg 3 esimese lause kohaselt võib juhatuse liikme osanike otsusel, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

§ 170

lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

§ 174

lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Eelnenu ei tähenda seda, et väiksema osalusega isikud ei saaks selliseid otsuseid üldse vaidlustada (

§ 178lg 3 tingimustel).

Küll aga ei saa vaidlustamise aluseks olla iseenesest suurema häälteenamusega otsuse tegemise fakt. Otsust saab vaidlustada nt otsuse vastuvõtmise protseduuriliste reeglite rikkumise tõttu. Väiksema osalusega isikute nn sisulised õigused on kaitstud muude sätete kaudu, nt

§-ga 166, mis näeb ette osaniku õiguse saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja

§-ga 187, mis näeb ette osaühingu juhatuse liikme vastutuse.

1. Kolleegium leiab erinevalt kassatsioonkaebuses väidetust, et kohtutel ei olnud praeguses asjas vaja menetlust TsMS § 356 alusel peatada. TsMS § 356 ega muud sätted ei keela asjaolude tuvastamist (juhatuse liikme ametiaja pikenemine), mis on aluseks kohtuotsuse resolutsioonis seisukoha võtmiseks hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
2. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks