3-3-1-68-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-68-08

1. november 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Mikhail Kochetkovi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrus haldusasjas nr 3-08-968 Mikhail Kochetkovi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Mikhail Kochetkovi määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a määrus ning Tartu Ringkonnakohtu
6. augusti
7. a määrus haldusasjas nr 3-08-968 ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Mikhail Kochetkov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vanglalt tema kasuks välja mõista inimväärikuse alandamise ja tervisele kahju tekitamise eest kahjuhüvitis summas 15 960 krooni.
9. Tartu Halduskohtu
10. mai
11. a määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3¹ p 1 alusel. Kohus leidis, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja enne kohtusse pöördumist esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotlust Viru Vanglale. Seega pole kaebaja järginud vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 8 ette nähtud menetluskorda. Viru Vangla on kaebajale selgitanud kahju hüvitamise taotlemise korda
12. aprilli
13. a kirjas nr 7-25/1571-2 ning
14. mai
15. a kirjas nr 7-25/2047-2, millega anti M. Kochetkovile tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
16. Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palus M. Kochetkov tühistada halduskohtu määruse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja küll esitanud kahju hüvitamise taotlust, kuid on esitanud VangS § 1¹ lg 5 järgi vaide Justiitsministeeriumile, mistõttu oli tal õigus pöörduda halduskohtusse. Põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Sellel sättel pole seaduse reservatsiooni.
17. Tartu Ringkonnakohtu
18. augusti
19. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebaja pole järginud VangS § 1¹ lg-s 8 ette nähtud menetluskorda. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks eelnevalt pöördunud kahju hüvitamise taotlusega Viru Vangla poole. Esitatud vaidele vastates on Viru Vangla selgitanud, et vaidemenetluses ei ole võimalik taotleda kahju hüvitamist. Kuigi PS § 15 lg 1 kohaselt on kõigil õigus pöörduda kohtusse, on mõningatel juhtudel vajalik eelnevalt läbida kohtuväline menetlus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
20. M. Kochetkov esitas määruskaebuse, milles leiab, et on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja palub saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebaja selgitas, et jättis
21. mail 2008 esitatud kahju hüvitamise taotlusele saadud vastuse ekslikult kohtutele esitamata. Eesti keeles vormistatud vastus kahjunõudele jäeti tõlkimata ja seetõttu ei mõistnud kaebaja, et vangla on esitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaadanud. Määruskaebusele lisati Viru Vangla
22. mai
23. a vastus kahjunõudele.
24. Viru Vangla vastuses määruskaebusele selgitatakse, et M. Kochetkov on
25. mail 2008 esitanud vanglale kahjunõude, mis jäeti
26. mai
27. a vastusega rahuldamata, mistõttu ei näe Viru Vangla HKMS § 11 lg 3¹ p 1 alusel kahjunõude osas halduskohtusse pöördumiseks takistust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetavatel ja vahistatutel õigus esitada haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kolleegium on seisukohal, et vaidemenetlusega ei ole hõlmatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine, kuna VangS § 1¹ lg-ga 8 on seadusandja kehtestanud kahjunõude osas erikorra. Kinnipeetaval või vahistatul on õigus halduskohtu poole pöörduda alles siis, kui eelnevalt on kinnipeetav või vahistatu esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Erinevalt vaidemenetlusest lahendab kahju hüvitamise taotluse vangla ning alles seejärel on isikul võimalus pöörduda kahjunõudega kohtusse. Seega on seadusandja lisaks vaidemenetlusele kehtestanud erikorra ka kahjunõude esitamisele ning alusetu on kaebaja tuginemine VangS § 1¹ lg-le
29. Kahjunõude esitamiseks kehtestatud erikorda järgimata ei saa kaebaja esitada kahjunõuet halduskohtule.
30. Tartu Halduskohtu
31. mai
32. a määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 3¹ p 1 alusel. Kohus leidis, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja enne kohtusse pöördumist esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotlust Viru Vanglale. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga ja jättis esitatud määruskaebuse rahuldamata. HKMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus vastab HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv. Kaebuse ettevalmistavas menetluses tuleb kohtul teha kindlaks, kas kaebus on lubatav ning kas on täidetud kõik kaebuse menetlusse võtmise eeldused. Kuna VangS § 1¹ lg 8 kohaselt tuleb enne kohtusse kahjunõude esitamist läbida kohustuslik kohtuväline menetlus, pidi halduskohus kontrollima, kas M. Kochetkov on esitanud kahjunõude Viru Vanglale või mitte. Halduskohtu kaebuse tagastamise määrusest nähtub, et kohus on lähtunud vaid kaebaja poolt esitatud materjalidest. Kolleegium on seisukohal, et ka kaebuse ettevalmistavas menetluses on kohtul uurimisprintsiibist lähtuv kohustus välja selgitada asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Halduskohus ei ole ettevalmistava menetluse käigus juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et isik peab esitama tõendid, mis kinnitavad kohtueelse menetluse läbimist, samuti ei ole kohus andnud kaebajale võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus ei ole ka omal initsiatiivil uurinud eeldatavalt vastustajalt Viru Vanglalt, kas kaebaja on enne halduskohtule kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse või mitte. Seega on halduskohus jätnud kaebuse kontrollimisel välja selgitamata olulised asjaolud.
33. Kaebaja on esitanud Riigikohtule tõendi, mis väidetavalt kinnitab kohtueelse menetluse läbimist. Viru Vangla vastuses määruskaebusele kinnitatakse kahjunõude esitamist vanglale ning leitakse, et kahjunõude osas pole halduskohtusse pöördumiseks kaebajal takistusi. Nähtuvalt vangla Riigikohtule esitatud vastusest kahjunõudele on avaliku võimu kandja kaebaja hinnangul tekitanud talle kahju seoses isiklike asjade koguse ebaõige piiramisega. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja kahjunõuet suurendanud ning viidanud ka teistele kahju tekitanud toimingutele. Kolleegium rõhutab, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
34. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium Tartu Halduskohtu
35. mai
36. a määruse ning Tartu Ringkonnakohtu
37. augusti
38. a määruse haldusasjas nr 3-08-968 ning saadab asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann