RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-1-08 12. november 2008 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anto

§-s 769 sätestatud tervishoiuteenuse osutamise lepinguga pandud dokumenteerimiskohustust.

§ 758

lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

§ 769

kohaselt tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§-st 771 on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise puhul saab esitada

§ 771alusel nõude kahju hüvitamiseks.

Hagejad ei ole kahju hüvitamise nõuet esitanud, vaid soovivad üksnes diagnoosi muutmist lapse tervisekaardis. Ka ei ole kostjad nähtuvalt hagiavaldusest rikkunud hagejate lapse terviskaardi dokumenteerimise kohustust. Hagiavaldusest võib järeldada, et tervisekaarti on nõuetekohaselt täidetud ja teenuse osutamist dokumenteeritud (arst on terviskaarti täitnud ning pannud diagnoosi). Hagejad leiavad, et dr M. J. pandud diagnoos on vale ning nõuavad diagnoosi muutmist. Seega ei tulene terviskaardis diagnoosi õiguse üle peetav vaidlus

-st ning selle lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohus juhtis hagejate tähelepanu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-le 502, mille lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Tervishoiuametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine. Seega on hagejatel võimalus pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole lapse diagnoosi osas hinnangu saamiseks. Kohus selgitas hagejatele, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 60 lg 1 kohaselt teostavad tervishoiuteenuste osutajate tegevuse üle järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et ei ole pädev asja lahendama ning keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.

1. Tallinna Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruses (asi nr 3-08-1993) on esitatud järgmised põhjendused: M. K. kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus, kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega. Tegemist on tsiviilvaidlusega, kuid kuna tsiviilvaidlusi lahendav kohus on eelnevalt juba asunud seisukohale, et asi ei ole tema pädevuses, tuleb asi saata pädeva kohtu otsustamiseks HKMS § 11 lg-te 5 ja 6 alusel Riigikohtule. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Tegemist on aga tervishoiuteenuse lepingust tuleneva vaidlusega ning seetõttu tuleb juhinduda

41. peatüki regulatsioonist.

§ 769

sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on dokumenteerimiskohustus tervishoiuteenuse osutaja lepinguline kohustus. Kuna kaebaja väidab, et vastustaja on rikkunud

§-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust, siis on tegemist tsiviilasjaga TsMS § 1 tähenduses. Tsiviilvaidlusi lahendav kohus saab otsustada, kas tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud

§-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust ning kas esinevad

§-s 770 sätestatud vastutuse alused. HKMS § 11 lg-tes 5 ja 6 on sätestatud, et kui halduskohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Nimetatud asjaolude ilmnemisel edastab halduskohus asja viivituseta Riigikohtule, teavitades sellest menetlusosalisi. ERIKOGU SEISUKOHT

1. Erikogu leiab, et tegemist on tsiviilasjaga, mida on pädev lahendama Harju Maakohus.
2. Eraõigussuhtest tulenev kohtuasi on tsiviilasi, mida on pädev lahendama maakohus (vt TsMS § 1 ja § 9 lg 1). Eraõigussuheteks on ka võlaõigussuhted, sh tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevad suhted. Tervishoiuteenuse osutamise lepingut reguleerib Võlaõigusseaduse
3. peatükk. Sellesse peatükki kuulub ka

§ 769, mis sätestab dokumenteerimiskohustuse.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lg 2 alusel kehtestab tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja korra sotsiaalminister määrusega. See säte jõustus

1. septembril
3. Erikogu peab vajalikuks juhtida kohtute tähelepanu vajadusele kontrollida, kes on selles asjas menetlusosalised. Nimelt nähtub kohtutoimikust, et kohtusse on pöördunud vanemad oma lapse huvides. Tõenäoliselt on tegemist seaduslike esindajatega. TsMS § 226 lg 1 kohustab kohut esindaja esindusõiguste olemasolu kontrollima. Märt Rask, Tõnu Anton, Henn Jõks, Villu Kõve, Harri Salmann