RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

) sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

§ 6

lg 3 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine ka asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamises. Sundvalduse seadmise korda tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks reguleerib lähemalt viidatud seaduse peatükk 81 26. märtsil 2007. a jõustunud redaktsioonis.

§ 461

lg 3 kohaselt otsustab sundvalduse seadmise organ, kelle pädevuses on koostada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine.

§ 461

lg 1 kehtestab, et AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks seatakse samas seaduses sätestatud eeldustel sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. Erinevalt sätestatakse sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel (

§-d 462 ja 463). Kõnealusest seadusest tulenevalt eeldab võrguteenuse osutaja kasuks sundvalduse seadmine sellekohaste haldusaktide vastuvõtmist ning haldustoimingute tegemist. Seega sundvalduse seadmine avalikes huvides tehnovõrgu või - rajatise talumiseks toimub haldusmenetluses.

1. Eeltoodut ei väära AÕS § 1581 lg 3, mis kehtestab, et samas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse tekkimist asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatud korras. Siinjuures tuleb aga arvestada, et AÕS § 158 lg 2 kohaselt saab kinnisasja koormamist reaalservituudiga nõuda vaid teise kinnisasja omanik.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus, millega mh muudeti oluliselt tehnorajatiste ja -ehitiste talumise kohustuse tingimusi ja talumiskohustuse maksmapaneku korda, ei reguleeri seda, millist seadust kohaldada kohtumenetluses, mis on alanud enne selle seaduse jõustumist
3. märtsil
4. a. Kolleegium leiab, et sellises olukorras tuleb kohaldada eraõiguse põhimõtet, mille kohaselt kord tekkinud nõue lahendatakse tekkimise aja õiguse järgi - erandiks on seadusjärgsed tulevikku suunatud nõuded, mh talumiskohustuse nõuded.
5. Hageja soovib tehnovõrgu rajamiseks kostja kinnistu koormamist isikliku kasutusõigusega, tuginedes sellele, et tal on elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Kui hageja on nimetatud sätte järgi kohustatud isikuks, siis tuleb tehnorajatise talumise kohustuse maksmapanekul kohaldada AÕS § 1581 (vt otsuse p 12), selle kohaldamine ei kuulu aga üldkohtu pädevusse (vt otsuse p 10) . Hageja ei saa aga nõuda kinnisasja koormamist reaalservituudiga, sest talle ei kuulu kinnisasi, mis reaalservituudi seadmisel saaks valitsevaks kinnisasjaks (AÕS § 158 lg 2).
6. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ta ei ole pädev asja lahendama. Kuivõrd muutunud õigusliku regulatsiooni tõttu ei olnud vaidluse lahendamine enam üldkohtu pädevuses, tuli kohtutel jätta hageja nõue läbi vaatamata. Kolleegium kõrvaldab eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumise kassatsioonimenetluses ning jätab oma määrusega TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve