Obsah (7)

§ 146§ 147§ 154§ 144§ 143§ 160§ 157

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 147 lg 3 järgi hakkab aegumistähtaeg kulgema alates 31. detsembrist 2003, mistõttu aegumistähtaeg lõppes

§ 146lg 1 kohaselt 31.

detsembril

1. Hageja esitas hagi pärast aegumistähtaja lõppemist. Kostja märkis vastuses ka seda, et hageja ei ole kostjale andnud Tele2 liitumislepingu lisaks olnud Tele2 teenuste kasutamise tingimusi. Kostja ei valda riigikeelt. Ta kirjutas lepingule alla eksimuse mõjul. Samuti on kostjale jäänud arusaamatuks, kuidas Tele2 sai üldse kostjale müüa järelmaksuga mobiiltelefoni, kontrollimata kostja maksevõimet. Mobiiltelefoni ostmise ajal oli kostja töötu.
2. Viru Maakohus rahuldas
3. novembri
4. a otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 3790 krooni 32 senti ja jättes menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas, et AS Tele2 Eesti ja kostja sõlmisid
5. detsembril 2002 liitumislepingu. Viimase arve tasumise tähtpäev oli
6. juuni
7. Kostja jättis selle tasumata. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud.

§ 147

lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik arve esitab. Hageja esitatud viimase arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003, seega algas aegumistähtaeg 31. detsembril 2003.

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.

Seega lõppes aegumistähtaeg

1. detsembril
2. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud
3. detsembril
4. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Paljasõnalised on kostja väited, et ta kirjutas lepingule alla eksimuse mõjul ja et ta ei olnud tutvunud tüüptingimustega, kuna ta on lepingu sõlmimisel andnud allkirja selle kohta, et ta on tüüptingimustega tutvunud.
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada.
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Viru Ringkonnakohus tühistas
8. aprilli
9. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hageja ja kostja esimese astme kohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse järgi on hageja taotlenud AS Tele2 Eesti osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumist. Tegemist on korduvate kohustustega.

§ 154

ja § 157 lg 4 järgi on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viimane arve on koostatud

1. mail 2003 ja see tuli tasuda
2. juuniks
3. Seega algas aegumistähtaeg arvete osas
4. detsembril
5. Hageja on
6. detsembril 2006 esitanud Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja on
7. juulil 2007 vastu vaielnud, mistõttu asja materjalid anti maakohtu
8. augusti
9. a määrusega üle tsiviilasja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Tsiviilasja materjalide kohaselt on makseettepanek võlgnikule kätte toimetatud
10. juunil
11. Kuna eelnimetatud kuuekuulist tähtaega on praeguses asjas järgitud, tuleb
12. juunit 2007 lugeda ka hagi esitamise kuupäevaks. Eeltoodu alusel on haginõuded tsiviilasjas esitatud arvete osas aegunud.

§ 144

järgi aegub koos põhikohustustest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kohtuotsus tuleb tühistada ja hagi jätta rahuldamata aegumise tõttu, ei ole vajalik võtta seisukohta nende apellatsioonkaebuse väidete kohta, mis puudutavad asja sisulist külge. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna kostja ei taotlenud ringkonnakohtus nõude aegumise kohaldamist, rikkus ringkonnakohus aegumise kohta seisukohta võttes

§ 143ja Ts

MS § 439. Ringkonnakohus on ekslikult tuginenud TsMS § 486 lg-le 4.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 484 lg 2 p 5 sätestab, et makseettepanekus peab sisalduma selgitus, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi hagi esitamisega. Seega peatus nõude aegumistähtaeg

1. detsembril 2006 avalduse esitamise tõttu.
2. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud vandeadvokaadi vahendusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad

-i sätted. Toimiku materjalide kohaselt (tl 41 ja 43) on hageja ja kostja

1. detsembril 2002 sõlminud kaks lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" (tl 54 jj), ja järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha
2. a jaanuaris. Ka järelmaksu müügilepingu osaks oli "Tele2 teenuste kasutamise tingimused". Viidatud teenuste kasutamise tingimuste p-de 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma telefoniteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147

lg-t 1 ja lg 3 teist lauset.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 16. jaanuarist 2003 kuni 24. maini 2003 (tl-d 44-53, viimase arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003). Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

§ 147lg 3 teise lause alusel 2003.

a lõppemisest. Siinkohal märgib kolleegium, et kohtud ei ole aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Mõlemad kohtud on leidnud, et aegumistähtaeg algas

1. detsembril
2. Tähtaegade alguse ja lõppemise korral on aga oluline ka kellaaeg, seega oleks tulnud otsustes märkida aegumistähtaja algus ja lõppemine ka kellaajaliselt. Nõude aegumistähtaja alguseks peab

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes

§ 146lg-t 1 arvestades 31.

detsembril 2006 kell 24.00. Järgmiseks analüüsib kolleegium järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude aegumistähtajaga seonduvat. Kolleegium on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida

§ 154

. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Toimiku materjalide kohaselt (tl 43) oli kostja kohustatud müügihinna tasuma

1. a jaanuarist kuni
2. a jaanuarini tehtavate igakuiste osamaksetena. Lisaks arvetele on toimikus hageja
3. märtsi
4. a teatis lepingu ülesütlemise kohta, mis võimaldab kolleegiumi arvates VÕS § 399 lg-t 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed, sh jaanuaris 2004 tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist (
5. a jaanuaris ja veebruaris) ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud

§-st 154 ja sellest, et nende nõude osas algab hagi aegumistähtaeg

1. jaanuaril 2004 kell 00.
2. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad

§ 146lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg 31.

detsembril 2006 kell 24.00. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral on kolleegium seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Senises menetluses ei ole kohtud tuvastanud lepingu ülesütlemise ehk nõude sissenõutavaks muutumise aega. See tuleb tuvastada asja uuel läbivaatamisel. 12. Lisaks on pooled eelnevalt viidatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku leppinud ka viivises (0,15% kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast) ja ühekordses leppetrahvis lepingu ülesütlemise korral. Mõlemad nõuded on hageja ka esitanud. Kolleegium on seisukohal, et leppetrahvi nõude aegumistähtaeg algab ning lõpeb samuti

§ 147

lg 3 ja

§ 146lg 1 järgi 1.

jaanuaril 2004 kell 00.00 ja

1. detsembril 2006 kell 24.
2. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada

§ 154ja viivise nõude aegumistähtaeg algab samuti 1.

jaanuaril 2004 kell 00.00 ning lõpeb

§ 146lg 1 järgi 31.

detsembril 2006 kell 24.00. Kolleegium leiab, et alust ei ole kohaldada

§ 144

, sest ei ole täidetud selle sätte tingimus "kõrvalkohustusest tulenev nõue ei ole eraldi veel aegunud". Kõrvalkohustusest tulenev nõue on praegusel juhul aegunud samal ajal põhikohustusest tuleneva nõudega

§ 147lg 3 ja § 146 lg 1 alusel.

1. Asjas on tuvastatud, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
2. detsembril
3. Ringkonnakohus on TsMS § 486 lg 4 alusel (enne
4. juulit 2008 kehtinud redaktsioon) leidnud, et kuna makseettepaneku kättetoimetamise päeva,
5. juunit 2007 tuleb lugeda hagi esitamise kuupäevaks, on hageja nõue aegunud. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Ringkonnakohus on TsMS § 486 lg-t 4 kohaldades jätnud asjas ebaõigesti kohaldamata

§ 160

lg 2 p 3 koostoimes sama paragrahvi lg-ga 1.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks

1. detsembril 2006 ning hagi eespool kirjeldatud nõuete osas ei ole üldjuhul aegunud. Tuvastada tuleb järelmaksuga müügilepingust lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine. Hagi aegumistähtaja peatumist
2. detsembril 2006 kinnitab ka TsMS § 484 lg 2 p 5, mille kohaselt tuleb makseettepanekus selgitada, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi kui hagi esitamise korral.
3. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt rikkus ringkonnakohus

§ 143ja Ts

MS § 439, kui otsustas kostja taotluseta aegumise küsimuse. Toimiku materjalide kohaselt on kostja maakohtus tuginenud aegumisele (tl 70-73) ja vaidlustanud maakohtu otsuse, milles maakohus võttis muu hulgas seisukoha, et nõue ei ole aegunud. Apellatsioonkaebuse väitest: "Kostja möönab, et hageja poolt oli kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus enne aegumistähtaja algust. Muus osas kostja kohtuotsuses toodud väidetega nõus ei ole" ei saa välja lugeda, et kostja loobus ühemõtteliselt hagi aegumisele tuginemisest. Tegemist ei ole ka sisuliselt üheselt mõistetava lausega, sest enne aegumistähtaja algust ei ole võimalik esitada ei maksekäsu kiirmenetluse avaldust ega hagiavaldust. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et maakohtu otsust tühistades ja uut otsust tehes peab ringkonnakohus analüüsima kõiki poolte esimeses kohtuastmes esitatud väiteid, välja arvatud selliseid, millest on sõnaselgelt loobutud (vt nt 29. aprilli 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08). 16. Lisaks märgib kolleegium, et ebaõige on ringkonnakohtu viide

§ 157

lg-le 4.

§ 157

reguleerib selliste nõuete aegumist, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus selgitanud, millised hageja korduvate kohustuste täitmise nõuded muutuvad sissenõutavaks tulevikus, pärast neid tunnustava kohtulahendi tegemist.

1. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.
2. Menetluskulude jaotus poolte vahel lahendatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu