Obsah (6)

§ 14§ 57§ 85§ 88§ 17§ 115

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-60-08 2

§ 14

lg-le 1, mille kohaselt maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude kohta. 12. Maksukorralduse seaduse (

) § 56 lg 2 kohaselt on maksukohustuslasel kohustus pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta. Maksukohustus tekib isiku majandustegevuse tulemusel, mille kohta füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust (vt

§ 57lg 1 ja raamatupidamise seaduse § 2 lg 2).

Seega peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema teadlik asjaoludest, mis määravad tema maksukohustuse suuruse. Haldusasja toimiku lk-del 231-234 on koopia E. Blumani poolt allkirjastatud 2003. a tuludeklaratsioonist, kus summa 31 000 kr on märgitud reale "muud kulud".

§ 85

lg 4 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud esitama maksudeklaratsioonis talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Kolleegium rõhutab, et isiku maksudeklaratsioonina saab käsitada üksnes

§ 85

kohast maksukohustuslase poolt posti teel, elektroonilisel andmekandjal või elektroonilist andmesidet kasutades edastatud või maksuhaldurile otse üle antud nõuetekohaselt allkirjastatud dokumenti. Selline deklaratsioon on

§ 88lg-te 1 ja 2 kohaselt maksusumma arvutamise aluseks.

Maksudeklaratsioonina ei saa käsitada ning maksusumma arvutamisel aluseks võtta paberkandjal esitatud deklaratsiooni alusel maksuhalduri töötaja poolt andmete sisestamisel loodavat elektroonilist andmekogumit või selle väljatrükki. Seega on kohtud vääralt märkinud, et 31 000 kroonise summa sisestamine sellise elektroonilise dokumendi reale "Ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaks (sh avansiline)" tekitas vea E. Blumani tuludeklaratsiooni. Kolleegium leiab, et maksuhaldur on kaebajat eksitanud, edastades talle "Ettevõtlustulu deklaratsioon 2003" nime kandva väljatrüki (toimiku lk 47-50), millel tegelikult deklaratsioonina õiguslikku tähendust ei ole ning milles on vääralt kajastatud E. Blumani

1. a ettevõtluskulud. Eeltoodu ei tähenda aga, et MTA oleks andnud kaebajale väära informatsiooni väidetava sotsiaalmaksu enammakse tagastamise või tasaarvestamise kohta. E. Bluman teadis, et ta ei ole tasunud ega deklareerinud 31 000 kr sotsiaalmaksu. Seega pidi ta teadma ka seda, et tal puudub õigus taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Kohtud ei ole tuvastanud, et MTA oleks E. Blumanile vastupidist kinnitanud. MTA on järjekindlalt olnud seisukohal, et E. Bluman ei ole tasunud
2. aastal sotsiaalmaksu 31 000 kr. E. Blumani taotlus tunnistada õigusvastaseks MTA toiming, mis seisnes talle adekvaatse teabe mitteandmises seoses sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamisega, tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb selles osas tühistada.
3. MTA toimingu, mis seisnes ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamises, vaidlustas E. Bluman põhjusel, et leidis maksukohustuslaste registris, maksukorraldustes ning sundtäitmisel olevad maksuvõla summad omavahel mitte kattuvat. Ringkonnakohus tuvastas toimingu õigusvastasuse. Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Maksukohustuslaste registrit, millest nähtub arvestus maksukohustuslaste maksuseadustest tulenevate rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise kohta, peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks (

§ 17lg 1 ja lg 21).

Registrist nähtuvad andmed ei ole isiku maksukohustuse aluseks ega oma seetõttu õiguslikku tähendust tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel. Isiku maksualaste andmete talletamine MKR-s ei vabasta isikut maksuarvestuse pidamise kohustusest. Tasumisele kuuluva maksusumma arvutab kas maksukohustuslane ise (

§ 88

lg 1) või saab selle kohta maksuhaldurilt maksuteate (

§ 88lg 2).

Ka intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (

§ 115lg 1).

Seega pidi E. Bluman ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema maksuvõlg ning intressikohustus. Kui isik leiab, et maksuhaldur nõuab temalt sellise summa tasumist, mis ei vasta tema maksuvõla tegelikule suurusele, on tal võimalus vastav korraldus vaide- või halduskohtumenetluse korras vaidlustada. Registris kajastatud maksualaste andmete võimalik erinevus võrreldes maksukorraldustes märgituga ei saa iseenesest rikkuda isiku õigusi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta rahuldamata E. Blumani taotlus tunnistada õigusvastaseks tema suhtes ebaselge ning kontrollimatu maksuarvestuse pidamine. Ringkonnakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.

1. Ringkonnakohus tegi MTA-le ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et MTA poolt kohtutäiturile ebanõuetekohase täitedokumendi esitamine oli õigusvastane. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maksuvõla tasumise korralduse resolutiivosa pole piisavalt selge, et seda saaks kasutada täitedokumendina täitemenetluses. Nimelt oli korralduse resolutsioonis E. Blumani kohustatud tasuma maksuvõlg 14 450 kr, täpsustamata maksuvõla liiki. Täitemenetluse algatamise avalduses paluti aga täitmisele pöörata tulumaksuvõlg koos intressiga summas 20 266 kr ning sotsiaalmaksuvõlg koos intressiga summas 47 848 kr.
2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. E. Bluman ei ole MTA
3. mai
4. a korraldust nr 15-2.1/5522 vaidlustanud. Tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kohtud on käesolevas asjas leidnud, et korralduse resolutsiooni ebatäpsus ei muuda selle täitmist adressaadi poolt võimatuks, mistõttu pole tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 5 tähenduses. Seega on maksuvõla tasumise korralduse näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mille resolutsiooni on kohustatud täitma nii E. Bluman kui MTA. Lisaks leiab kolleegium, et E. Blumani esitatud kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab täitemenetluse algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Tallinna Halduskohus lõpetas käesolevas asjas
5. oktoobri
6. a määrusega tähtaja rikkumise tõttu MTA täitemenetluse algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse. Kuivõrd täitemenetluse algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on tähtaeg möödunud ning menetlus selles osas lõpetatud, ei võinud ringkonnakohus anda hinnangut selle õiguspärasusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb E. Blumani kaebus MTA kohustamiseks täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks rahuldamata jätta ning ringkonnakohtu otsus vastavas osas tühistada.
7. Kolleegium rahuldab MTA kassatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused osas, millega kohtud rahuldasid E. Blumani kaebuses esitatud nõuded. MTA-le ettekirjutuse tegemise nõude ning ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jääb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 72 lg 1 p 6 alusel jõusse halduskohtu otsus, millega nimetatud nõuded jäeti rahuldamata. Sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamise kohta adekvaatse teabe mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes teeb kolleegium HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel uue otsuse, millega jätab E. Blumani nõude rahuldamata. HKMS § 93 lg 4 alusel muudab kolleegium ka menetluskulude jaotust. Kuivõrd E. Blumani kaebus jääb rahuldamata, jäävad tema menetluskulud HKMS § 92 alusel tema enda kanda. MTA kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann