Obsah (10)

§ 257§ 258§ 385§ 226§ 130§ 227§ 383§ 339§ 49§ 2

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-69-08 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 4. detsember 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

§ 257

lg-le 2 oleks kohus pidanud kohtu alla andmiseks korraldama eelistungi, kuna esinesid

§-s 258 nimetatud alused. Kooskõlas

§ 258

lg 1 p-ga 4 korraldatakse eelistung üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks. 3.2 Kriminaalmenetluse seadustik ei anna kohtule võimalust süüdistatavate kohtu alla andmisel otsustada vahistamise kohaldamist menetlusosaliseta, kui kriminaalasi lahendatakse üldkorras. Kohtumäärusega pikendati ebaseaduslikult vahistamise tähtaega ja piirati isiku õigust vabadusele. 3.3 Kohtumäärus on tehtud ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. Määrusest nähtub, et selle tegi Harju Maakohtu kohtunik Eda Murak eeluurimiskohtunikuna, kuigi kriminaalasi on sama maakohtu kohtuniku Alari Möldre menetluses.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus ja Harju Maakohtu
4. augusti
5. a määrus järgmiste põhjendustega sisuliselt läbi vaatamata. 4.1 Riigikohus on oma praktikas laiendanud seaduses sätestatud edasikaebeõigust juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldse kohtukaebekorras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Seega saab iseseisvalt ehk määruskaebemenetluses vaidlustada kohtumäärusi, mis muudavad menetluse jätkamise võimatuks (s.o muud lahendit samas kohtuastmes enam ei järgne). 4.2 Harju Maakohtu määrusest nähtub, et eelistungi ja kohtuistungite toimumise aeg teatatakse osapooltele hiljem. Sellest tuleneb, et kohtulik kontroll on tagatud kõigi määruskaebuses tõstatatud küsimuste osas, mis on seotud süüdistatava kaitseõiguse teostamisega ja taotluste esitamisega, kuna neid on võimalik lahendada eelistungil. Seega ei ole Harju Maakohtu
6. augusti
7. a määrus vaadeldav lõplikku tähendust omava määrusena. Kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus kriminaalasjas sellist edasikaebeõiguse (PS § 24 lg 5) riivet, mis tingiks

§ 385p-s 13 sätestatu kohaldamata jätmise ja määruskaebuse menetlusse võtmise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määruse peale esitas määruskaebuse R. B. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja
4. augusti
5. a määruskaebuse sisulist läbivaatamist Riigikohtus ja Harju Maakohtu määruse tühistamist R. B-le kohaldatud tõkendi muutmata jätmise osas. Kaitsja leiab, et Tallinna Ringkonnakohus oleks pidanud sisuliselt läbi vaatama Harju Maakohtu määruse, kuna sellega piirati R. B. õigust vabadusele (PS § 20) - faktiliselt pikendati isiku vahi all pidamise tähtaega üle 6 kuu. Kaitsja toetab jätkuvalt ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses sisalduvaid seisukohti.
6. Vastuses määruskaebusele leiab riigiprokurör Andres Ülviste, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, põhjendades seda järgnevalt. 6.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 258 lg 1 p 1 kohaselt korraldatakse eelistung tõkendi kohaldamise või muutmise otsustamiseks. Käesolevas kriminaalasjas jättis maakohus muutmata R. B. suhtes kohtueelses menetluses valitud tõkendi. Nimetatud menetluslikku sammu ei käsitata tõkendi kohaldamisena, mistõttu ei tingi see ka eelistungi korraldamist. 6.2 Kriminaalmenetluse seadustiku § 258 lg 1 p 4 kohaselt korraldatakse eelistung üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks. Harju Maakohus ei lahendanud
7. augusti
8. a kohtu alla andmise määruses küsimusi, mille otsustamiseks oli kohustuslik eelistungi korraldamine. Määruse kohaselt teatatakse osapooltele eelistungi aeg hiljem. Alles eelistungil toimub kriminaalasja arutamise planeerimine ja taotluste lahendamine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
9. Esmalt juhib kolleegium käesoleva kaebemenetluse väliselt prokuratuuri tähelepanu vajadusele kohtueelse menetluse lõpuleviimisel järgida
10. juulil
11. a jõustunud

§ 226

lg-s 6 sätestatut, mille kohaselt juhul, mil kriminaalasjas on kohaldatud tõkendina vahistamist ning prokurör peab vajalikuks tõkendi kohaldamist jätkata, peab prokuratuur tegema käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingud hiljemalt viisteist päeva enne

§ 130lõikes 3 või 31 sätestatud tähtaja lõppu.

Menetlusseadustiku kõnealune täiendus kuulub seadusemuudatuste kompleksi, mille eesmärk oli tagada

§-s 151 sisalduv üldmenetluse asjade kohtuliku arutamise katkematuse ja viivitamatuse põhimõte. Nimetatud tähtaja järgimine prokuratuuri poolt on kõigepealt oluline tagamaks kaitsjale reaalne võimalus

§ 227

lg-s 1 sätestatud õiguse realiseerimiseks - seega tõkendi tühistamise või muutmise, aga ka teiste taotluste esitamiseks, samuti tema arvates kohtusse kutsumist vajavate isikute nimekirja esitamiseks. Teiseks on

§ 226

lg-s 6 nimetatud tähtaja järgimine oluline ka tagamaks üldmenetluse asjades süüdistatava kohtu alla andmine viisil, mida eeldab kohtuliku arutamise katkematuse ja viivitamatuse põhimõte. See põhimõte eeldab, et juba kohtu alla andmisel oleks kohtul võimalik ühiselt koos kohtumenetluse pooltega kõrvaldada kohtuliku uurimise võimalikud takistused ja koostada optimaalne plaan eesseisvaks kohtulikuks arutamiseks. Käesoleva kriminaalasja puhul edastati süüdistusakt Harju Maakohtule 4. augustil 2008, kuigi R. B. vahistamise tähtaeg pidi lõppema 10. augustil 2008. Sellega rikkus prokuratuur

§ 226lg-s 6 sätestatud tähtaega.

II 8. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et

§ 385

p-st 13 lähtuvalt ei saa kohtu alla andmise määrust määruskaebuse korras vaidlustada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2004. a otsus nr 3-1-1-25-04 - RT III 2004, 13, 166). Kuid

§-s 385 sisalduvaid edasikaebeõiguse piiranguid ei ole õige vaadata lahus

§ 383lg-s 2 sätestatust.

Nende sätete süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust väita, et

§-s 385 loetletud piiranguid saab hinnata proportsionaalseteks muuhulgas ka seetõttu, et vaidlusküsimust on vähemalt põhimõtteliselt võimalik tõstatada hiljem - kas apellatsioonis või kassatsioonis. Kuid olukorras, mil kohe algselt on täiesti selge, et kohtumääruse, eriti aga kogu kohtulikku arutamist määrava kohtu alla andmise määruse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, ei ole asjakohane arutleda kohtumääruse hilisemate põhimõtteliste vaidlustamisvõimaluste üle. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a määruses nr 3-1-1-41-08 (RT III 2008, 36, 238) on märgitud, et jõusse ei saa jätta määruskaebust, mis ei ole formaalselt määruskaebe korras vaidlustatav, kuid mis on sisuliselt õigustühine põhjusel, et on tehtud kohtuniku pädevuse väliselt. Ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt tehtud kohtu alla andmise määruse ja ringkonnakohtu poolt üksnes

§-st 385 lähtuva ringkonnakohtu määruse jõussejätmisel Riigikohtu poolt oleks antud kriminaalasja kogu järgnev kohtumenetlus rajatud õigustühisele alusele, kuna süüdistatavate kohtu alla andmist seaduses sätestatud korras tegelikult ei ole toimunud. 9. Kooskõlas eelmärgituga leiab kolleegium, et lähtudes

§ 339

lg 1 p-st 1 tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada Harju Maakohtu kohtuniku Eda Muraka poolt

1. augustil
2. a tehtud kohtu alla andmise määrus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et kohtunik E. Murak on samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna eelnevalt ühele süüdistatavatest - S. P-le - kohaldanud tõkendina vahistamist.

§ 49

lg 1 p 2 kohaselt peab aga hilisemates kriminaalmenetluse staadiumides kohtuniku rollist taanduma see eeluurimiskohtunik kes on eelnevalt teinud ühe

§-des 132, 134, 135 või 137 nimetatud määrustest. Kuna käesolevas kriminaalmenetluses andis süüdistatavad kohtu alla eelnevalt vahistamise küsimust otsustanud kohtunik, siis on

1. augusti
2. a kohtumäärus tehtud ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.
3. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigikohtu käesoleva määruse tegemise ajaks on möödunud kõigi vahi all peetud süüdistatavate puhul kohtueelse menetluse ajal vahi all pidamise maksimaalne kuuekuuline tähtaeg (R. B. puhul möödus see tähtaeg
4. augustil
5. a, S. I. puhul
6. oktoobril
7. a, F. R. puhul
8. oktoobril
9. a, V. S. puhul
10. septembril
11. a ja S. P. puhul
12. augustil
13. a). Tähtaega ei ole ka pikendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna kohtu alla andmise määruse tühistamise järgselt ei saa lugeda kohtu alla andmist toimunuks, siis tuleb nimetatud isikute edasine vahi all pidamine tunnistada ebaseaduslikuks ja nad tuleb viivitamatult vahi alt vabastada. III
14. Kolleegium nõustub prokuratuuri seisukohaga, et üksnes

§ 258

lg 1 p 1 tõlgendamisel kujunenud kohtupraktika pinnalt puudus käesolevas kriminaalmenetluses vajadus korraldada eelistungit tõkendi küsimuse lahendamiseks. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt eeldab nimelt

§ 258

lg 1 p-s 1 sätestatu eelistungi korraldamist esiteks juhul, kui (prokuratuuri poolt) on taotletud tõkendi kohaldamist või teiseks, kui on taotletud tõkendi muutmist ja kohtunik leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja tõkend tuleb muuta. Kohtulikku eelmenetlust toimetava kohtuniku eelnevat siseveendumust, et tõkendi muutmise taotlus tuleks jätta rahuldamata, ei ole senises kohtupraktikas tõepoolest loetud "tõkendi muutmise otsustamiseks"

§ 258lg 1 p 1 mõttes.

1. Nõustuda ei saa aga prokuröriga selles, et eelmises punktis tõdetust lähtuvalt oligi kohtunik õigustatud andma süüdistatavaid kohtu alla ilma eelistungit korraldamata. Üldmenetluse asjades kohtuliku arutamise katkestamatuse ja viivitamatuse tagamiseks tehtud ja
2. juulil
3. a jõustunud seadusemuudatustega täiendati muuhulgas ka

§ 258

lg-s 1 sisalduvat eelistungi kohustusliku korraldamise aluste loetelu p-ga 4, mille kohaselt tuleb eelistung korraldada "üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks". Tõlgendades

§ 257lg-s 2 ja § 258 lg 1 p-s 4 sätestatut koostoimes on põhjust väita, et 15.

juulil 2008. a jõustunud seadusemuudatuste järgselt ei näe kriminaalmenetluse seadustik enam ette võimalust otsustada üldmenetluses süüdistatava kohtu alla andmist ilma selleks eelistungit korraldamata. Kuigi § 258 lg 1 p 4 sõnastus ei ole piisavalt selge, ei võimalda menetlusseaduse süstemaatiline tõlgendamine nõustuda prokuröri vastulauses esitatud arusaamaga, et sellest sättest lähtudes ongi toimitud igati seaduslikult, kui kohtuniku poolt ainuisikuline ja kirjalik kohtu alla andmine ning eelistung kohtuliku arutamise planeerimiseks on ajaliselt teineteisest lahutatud. Sellise lahutamise seaduslikkus on välistatud juba ainuüksi

§-s 263 sätestatu pinnalt. Nimelt peab selle paragrahvi punkti kolm kohaselt kohtu alla andmise määruses olema kohustuslikus korras märgitud ka kohtuistungi aeg. Seda nõuet ei saa aga täita, kui üldmenetluse asjas ei ole korraldatud eelistungit ega tegeletud kohtuliku arutamise planeerimisega. 13.

§ 257lg 1 kohaselt annab süüdistatava kohtu alla süüdistusakti saanud kohtunik.

Käesoleva kriminaalasja puhul oleks selleks pidanud olema Harju Maakohtu kohtunik A. Möldre. Igal juhul peab aga süüdistatavaid kohtu alla andnud kohtunik arutama kriminaalasja lõpuni. Normi eesmärgiks on tagada kriminaalasja vahetu ja järjepidev arutamine ühe ja sama kohtukoosseisu poolt. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe üldjuhul ette võimalust anda kohtumenetluses osa menetlustoimingute tegemise õiguse teisele kohtunikule (v.a

§-s 29 ettenähtu juhul, s.o kohtuvaheline menetlusabi). Kohtu alla andmine on kohtumenetluse osa (seda reguleeritakse

1. peatükis "Kohtumenetlus maakohtus"), millele eeluurimiskohtuniku pädevus ei laiene. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 21 sätestatu mõtte kohaselt on eeluurimiskohtunik pädev täitma kohtueelse menetluse raames talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid. Kõik kriminaalmenetluse seadustikust tulenevad eeluurimiskohtuniku ülesanded on sellised, mis kulgeva kriminaalmenetluse raames garanteerivad vaid üksikute menetlustoimingute tegemisel täiendava põhiõiguste kaitse. Eeluurimiskohtunik ei saa toimida kriminaalasja arutava kohtunikuna (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. september
3. a otsust nr 3-1-1-41-08).
4. Arvestades eelöeldut lähtub Riigikohtu kriminaalkolleegium

§ 2

p-s 4 sätestatust, rahuldab määruskaebuse, tühistab nii Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määruse kui ka Harju Maakohtu
3. augusti
4. a määruse ja saadab kriminaalasja Harju Maakohtule kohtu alla andmise küsimuse otsustamiseks. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar