) § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse riigi õigusabi taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekuid ulatuses, milles need on ühised, või kui taotleja ja tema perekonnaliikme vahel on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Perekonnaseaduse (PKS) § 64 lg-st 1 tulenevalt on avaldaja kohustatud ema ülal pidama, kuna ema on vanuse tõttu kaotanud töövõime täies ulatuses ja saab vanaduspensioni, avaldajal on aga töövõime 20% ulatuses säilinud. Ringkonnakohus ei arvestanud avaldaja majandusliku seisundi kindlaksmääramisel tema ema vanaduspensioni ja emale kuuluvat kinnisvara ning tema väidetavaid kohustusi. Kuna avaldaja ja tema laps kasutavad elamiseks avaldaja emale kuuluvat korterit, on võimalik avaldaja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta seda, et avaldaja igakuiste kulutuste hulka ei kuulu eluasemekulud. Avaldaja ja tema ema isiklikult võetud võlad ei ole perekonna ühised kohustused ning neid ei arvestata vältimatute püsikulutustena. Samuti ei ole vältimatuteks püsikulutusteks avaldaja ja tema lapse kulutused tervishoiule ja puudest tingitud lisakulutused, kuna nende hüvitamiseks on isikutele määratud riiklikud toetused. Apellatsioonimenetluses on advokaadi osutatud õigusabi tasu üldjuhul 5000 - 7000 krooni. Kuna avaldaja sissetulek on 4905 krooni kuus, millest ta peab katma enda põhivajadused ja pidama ülal alaealist last vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 2175 krooni ulatuses (PKS § 61 lg 4, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254), arvestamata lapse puudest tingitud lisakulutusi, mille katab puudetoetus, siis ei võimalda avaldaja majanduslik seisund pärast õigusteenuse eest tasumist toimetulekut ning talle tuleb määrata riigi õigusabi.
§-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused puuduvad. Majanduslikust seisundist tulenevalt oli avaldajal esimese astme kohtumenetluses võimalik palgata endale kõrgema juriidilise haridusega lepinguline esindaja ning maksta nimetatule õigusabi eest 5900 krooni tasu (kohtutoimiku I kd, lk 307). Ringkonnakohus määras kostjale esindajaks vandeadvokaadi ja kohustas avaldajat osaliselt hüvitama riigile õigusabi tasu ning kulud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega avaldajat kohustati hüvitama riigi õigusabi tasu ja maksed 50% ulatuses ühekordse maksena, ja teha uus määrus, millega avaldajale anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kui Riigikohus ei pea võimalikuks uue määruse tegemist, palus avaldaja saata asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, mis põhjustas materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise. Ringkonnakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ja kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg 2 p 8 ja valesti kohaldanud
Eraisiku 2500-kroonise abi maksmine lõpeb
Kolleegium on nõus ringkonnakohtu seisukohaga, et avaldajale tuleb määrata riigi õigusabi ning avaldaja suhtes puuduvad TsMS § 182 lg 2 p-s 1 ja
§-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. 6. Ringkonnakohus määras, tuginedes
p-le 2, § 15 lg-le 5 ja § 16 lg-le 2 ning arvestades asja olemust, avaldajale riigi õigusabi tsiviilasja apellatsioonimenetluses koos kohustusega osaliselt (50% ulatuses) hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena riigieelarvesse pärast kohtulahendi jõustumist. Hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel arvestas ringkonnakohus avaldaja esimeses astmes tasutud õigusabikulusid ja põhjendas hüvitamiskohustust muu hulgas sellega, et avaldajal oli esimese astme kohtumenetluses võimalik palgata endale kõrgema juriidilise haridusega lepinguline esindaja ning maksta nimetatule õigusabi eest 5900 krooni tasu. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu hüvitamiskohustuse kindlaksmääramise selline tõlgendus ei ole kooskõlas riigi õigusabi seaduse ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega riigi õigusabi andmise aluse ja viiside kohta.
MS § 184 lg 4 tagavad küll riigi õigusabi jätkuvuse, kuid annavad samal ajal kohtule igas menetlusstaadiumis võimaluse kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Põhjendamatu oleks aga nendest sätetest järeldada, et avaldaja majandusliku suutlikkuse üle otsustamisel tuleks arvestada tema majanduslikku seisukorda eelnevas astmes toimunud menetluses, sh eelnevas astmes tasutud õigusabikulusid. 7.
kohaselt on riigi õigusabi seaduse eesmärgiks kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse tagamine. Ringkonnakohus, kontrollides, kas avaldaja on õigustatud tsiviilasja apellatsioonimenetluses saama riigi õigusabi, leidis, et avaldaja on selles menetluses isikuks, kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut ja kellele tuleb määrata riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 13 lõike 4 alusel kehtestatud justiitsministri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.