RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 3

lg 5 kui ka kehtiva KMS § 2 lg 5 järgi käsitletakse käibemaksu arvestamise ja maksmise tähenduses nn kapitalirendi tüüpi liisingulepingut (mille n-ö korralise lõppemise korral läheb liisingueseme omandiõigus üle liisinguvõtjale) liisingueseme võõrandamisena. Nn kasutusrendi tüüpi liisingulepingut käsitletakse mõlema käibemaksuseaduse järgi aga teenuse osutamisena (enne 1.

§ 3lg-s 5 oli see ka selgelt kirjas).

Enne 1.

§ 8

lg 3 järgi loeti liisingulepingute puhul (nii kasutusrendi kui ka kapitalirendi tüüpi lepingute puhul) käibe tekkimise ajaks maksustamisperioodi, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest on kokku lepitud tasumine. Lähtuvalt kehtiva KMS § 11 lg-st 4 kehtib sama põhimõte praegu üksnes kasutusrendi puhul. Kaupade võõrandamisel (st ka nn kapitalirendi tüüpi liisingulepingu puhul) loetakse käive KMS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tekkinuks juba mh kas kauba ostjale lähetamisel või kättesaadavaks tegemisel või selle eest osaliselt või täielikult maksmisel. Enne 1.

§ 14

lg 3 järgi kuulus kauba kapitalirendi korral intress maksustatava väärtuse hulka. Kehtiva KMS § 12 lg 1 järgi ei arvata kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Kehtiva KMS § 46 lg 7 järgi kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendilepingu alusel kauba võõrandamisele varasema käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et kaup on antud kauba lepingujärgse kasutaja valdusse enne kehtiva käibemaksuseaduse jõustumist.

1. Eelnevast (vt käesoleva otsuse p 23) järeldub, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul arvestatakse ja makstakse nii varasema kui ka kehtiva käibemaksuseaduse järgi käibemaksu igakuiselt makselt, mh intressilt. Sama kehtib enne
2. maid 2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingute puhul. Alates
3. maist 2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu puhul tuleb liisingueseme üleandmisel liisinguvõtjale maksta käibemaksu kogu liisingueseme hinnalt, liisinguandja esitab ka arve kogu eseme väärtuse peale. Igakuised maksed on seejärel käibemaksuta ning koosnevad põhiosast ja intressist. Sellest järeldub omakorda, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu (või enne
4. maid 2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu) ülesütlemisel tuleb ka liisingueseme tagastamise aegse väärtuse arvestamisel lähtuda väärtusest, mida on käibemaksu võrra vähendatud. Seda põhjendab esmajoones asjaolu, et tasumata liisingumaksetelt enam käibemaksu ei maksta. Pärast
5. maid 2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb aga arvestada, et kogu liisinguese on juba käibemaksuga maksustatud ja selle tagastamisaegse väärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda käibemaksuga väärtusest (hinnast). Selle osa peale, mis liisinguvõtjal jääb maksmata, esitab liisinguandja kreeditarve ja kumbki käibemaksukohustuslasest pool korrigeerib vastavalt oma käibemaksuarvestust (st kas oma käibemaksukohustust või mahaarvatud sisendkäibemaksu suurust). Seejuures tuleb arvestada KMS § 29 lg-test 7 ja 8 tulenevate reeglitega.
6. Õige on ka hageja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamise osas on üllatuslik. Kostja ei tuginenud oma apellatsioonkaebuses sellele, et liisinguesemete väärtust tuleks VÕS § 367 lg 3 kontekstis arvestada koos käibemaksuga. Kuigi ringkonnakohtu istungi protokollist (toimiku I kd, lk 223) nähtub, et istungil on käibemaksuteemat puudutatud, ei küsitud hagejalt arvamust käibemaksuga maksustamise erikorra kohaldamise kohta. Kostja esindaja on aga sama protokolli kohaselt koguni väitnud, et "käibemaksu osas meil liisinguandjale etteheiteid ei ole". Selles osas on ringkonnakohtu otsus üllatuslik ning ringkonnakohus on sellega rikkunud TsMS § 348 lg-t 3, § 351 lg-d 1 ja 2 ning § 436 lg-t 4 (koostoimes TsMS § 639 lg-ga 1 ja § 654 lg-ga 1).
7. Lähtudes eelnevast, on kolleegiumil TsMS § 691 p 5 alusel võimalik asi lahendada uueks läbivaatamiseks saatmata. Tuvastatud on hageja nõude rahuldamiseks vajalikud asjaolud. Pooled ei vaidle, et hageja nõue liisinguvõtja vastu on liisingulepingu I järgi 235 064 krooni 69 senti ja liisingulepingu II järgi 216 820 krooni 73 senti (vt käesoleva otsuse p 17). Kohtud on tuvastanud, et liisinguesemete VÕS § 367 lg 3 järgseks väärtuseks on nende võõrandamisest saadud raha. Kuna kolleegium leidis, et puudus alus lisada neile summadele käibemaksu (vt p 21-25), saab lugeda tuvastatuks, et sadulauto väärtuseks oli 180 000 krooni ja haagise väärtuseks 150 000 krooni. Kõrvutades neid summasid hageja liisingulepingutest tulenevate nõuetega, on tal liisinguvõtja vastu liisingulepingu I järgi nõue 55 064 krooni 69 senti (235 064 krooni 69 senti - 180 000 krooni) ja liisingulepingu II järgi nõue 66 820 krooni 73 senti, kokku seega 121 885 krooni 42 senti. Kuna pooled ei vaidle, et kostja vastutab käendajana liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevate kohustuste eest, tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ja kostjalt täiendavalt välja mõista 59 400 krooni.
8. Kolleegium peab vajalikuks muuta TsMS § 173 lg 2 alusel ka menetluskulude jaotust. Kuna hagi rahuldatakse tervikuna, tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Tähendust ei oma kostja vastuhagi rahuldamine, kuna see ei mõjuta hagi lahendamist (vt ka käesoleva otsuse p 14). Hagejal on õigus nõuda menetluskulude summalist kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul pärast Riigikohtu otsuse jõustumist.
9. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Kuna kostja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kostja tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Ants Kull, Indrek Koolmeister, Villu Kõve