RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 3

lg 5 kui ka kehtiva KMS § 2 lg 5 järgi käsitletakse käibemaksu arvestamise ja maksmise tähenduses nn kapitalirendi tüüpi liisingulepingut (mille n-ö korralise lõppemise korral läheb liisingueseme omandiõigus üle liisinguvõtjale) liisingueseme võõrandamisena. Nn kasutusrendi tüüpi liisingulepingut käsitletakse mõlema käibemaksuseaduse järgi aga teenuse osutamisena (enne 1.

§ 3lg-s 5 oli see ka selgelt kirjas).

Enne 1.

§ 8

lg 3 järgi loeti liisingulepingute puhul (nii kasutusrendi kui ka kapitalirendi tüüpi lepingute puhul) käibe tekkimise ajaks maksustamisperioodi, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest on kokku lepitud tasumine. Lähtuvalt kehtiva KMS § 11 lg-st 4 kehtib sama põhimõte praegu üksnes kasutusrendi puhul. Kaupade võõrandamisel (st ka nn kapitalirendi tüüpi liisingulepingu puhul) loetakse käive KMS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tekkinuks juba mh kas kauba ostjale lähetamisel või kättesaadavaks tegemisel või selle eest osaliselt või täielikult maksmisel. Enne 1.

§ 14

lg 3 järgi kuulus kauba kapitalirendi korral intress maksustatava väärtuse hulka. Kehtiva KMS § 12 lg 1 järgi ei arvata kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Kehtiva KMS § 46 lg 7 järgi kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendilepingu alusel kauba võõrandamisele varasema käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et kaup on antud kauba lepingujärgse kasutaja valdusse enne kehtiva käibemaksuseaduse jõustumist.

1. Eelnevast (vt otsuse p 21) järeldub, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul arvestatakse ja makstakse nii varasema kui ka kehtiva käibemaksuseaduse järgi käibemaksu igakuiselt makselt, mh intressilt. Sama kehtib enne
2. maid 2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingute puhul. Sellest järeldub omakorda, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu (või enne
3. maid 2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu) ülesütlemisel tuleb ka liisingueseme tagastamise aegse väärtuse arvestamisel lähtuda väärtusest, mida on käibemaksu võrra vähendatud. Seda põhjendab esmajoones asjaolu, et tasumata liisingumaksetelt enam käibemaksu ei maksta.
4. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ringkonnakohus ei võinuks käibemaksuküsimust käsitleda. Juba maakohus lähtus sõiduki väärtuse määramisel väärtusest koos käibemaksuga ja ringkonnakohus nõustus sellega. Samuti puudutas käibemaksuküsimust apellatsioonkaebuses ka hageja ise (toimiku I kd, lk 124). Seega ei saanud käibemaksuküsimuse käsitlemine ringkonnakohtu otsuses olla hagejale üllatuslik.
5. Lähtudes eelnevast, on kolleegiumil TsMS § 691 p 5 alusel võimalik asi lahendada uueks läbivaatamiseks saatmata. Tuvastatud on hageja nõude rahuldamiseks vajalikud asjaolud. Muu hulgas ei vaielda, et hageja nõue liisinguvõtja vastu on 276 008 krooni 82 senti (vt otsuse p 15). Kohtud on tuvastanud, et sõiduki VÕS § 367 lg 3 järgseks väärtuseks oli selle tagastamisel määratud väärtus. Kuna kolleegium leidis, et puudus alus lisada sellele summale käibemaksu (vt otsuse p-d 19-22), saab lugeda tuvastatuks, et sõiduki väärtuseks oli 235 000 krooni - käibemaks 18%, st 199 152 krooni 54 senti. Kõrvutades seda summat hageja kasutusrendi lepingust tuleneva nõudega 276 008 krooni 82 senti, on hagejal kostja I vastu lepingu järgi nõue 76 856 krooni 28 senti (276 008 krooni 82 senti 199 152 krooni 54 senti). Kuna pooled ei vaidle, et kostjad II ja III vastutavad käendajatena kostja I kasutusrendi lepingust tulenevate kohustuste eest, tuleb hagi kostjate II ja III vastu 76 856 krooni 28 sendi ulatuses rahuldada ja neilt täiendavalt välja mõista 35 847 krooni 46 senti.
6. Kolleegium peab vajalikuks muuta TsMS § 173 lg 2 alusel ka menetluskulude jaotust. Kuna hagi suuremas osas rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 365 lg 3 järgi 75% ulatuses solidaarselt kostjate II ja III kanda. Kostjate II ja III menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad nende endi kanda. Kolleegium arvestab seejuures mh sellega, et kostjad II ja III olid kostja I (kelle suhtes menetlus lõpetatakse) juhatuse liikmed. Hagejal on õigus nõuda menetluskulude summalist kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul pärast Riigikohtu otsuse jõustumist. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et jaotades menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb märkida otsuse resolutsioonis ka murd või protsent, mille järgi hüvitatavad menetluskulud hiljem kindlaks määratakse. Resolutsioon peab olema üheselt arusaadav.
7. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve