Obsah (10)

§ 663§ 439§ 146§ 692§ 664§ 659§ 695§ 669§ 637§ 638

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 663 lg 5 järgi ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
2. märtsi
3. a määrusega maakohtu
4. jaanuari
5. a määruse osas, milles maakohus tühistas oma
6. detsembri 2007 määruse ja tegi uue määruse, millega mõistis ajutise halduri tasu ja kuluhüvitise välja võlgnikult ja halduri tasu osaliselt välja riigilt. Lisaks tühistas ringkonnakohus maakohtu
7. detsembri 2007 määruse osas, millega maakohus mõistis võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt ajutise halduri kasuks välja ajutise halduri tasu ja kuluhüvitise. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis ajutise halduri tasu ja kulutused võlgniku kanda. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu
8. detsembri
9. a määruse lõppjäreldustes muutmata, arvestades ringkonnakohtu määruses märgitud põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et

§ 663

lg-te 4 ja 5 kohaselt on maakohus õigustatud määruskaebuse läbivaatamise tulemusena selle kas rahuldama, tühistades sel juhul oma vaidlustatud määruse, või rahuldamata jätma, edastades kaebuse sel juhul ringkonnakohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted ei võimalda maakohtul oma määrust tühistada osaliselt ja rahuldada määruskaebuses esitatud taotlusi valikuliselt. Juhatuse liige kui füüsiline isik ei ole olnud pankrotimenetluses menetlusosaliseks, tema vastu ei ole mingeid nõudeid esitatud ja juba sellest tulenevalt on tema suhtes nõude rahuldamine vastuolus menetlusõiguse sätetega (

§ 439ja § 656 lg 1 p 1). Pankr

S § 150 lg 4, mille kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt, ei õigusta pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes ei ole menetlusosaline. Maakohus määras küll õigesti kindlaks ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, kuid neid nõudeid on võimalik rahuldada üksnes pankrotivara arvel. Kui ajutine haldur leiab, et võlgniku juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud ja sellega on tekitatud pankrotivõlgnikule kahju, siis on tal õigus esitada kohtule hagi võlgniku juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leidis veel, et ei ole õigustatud ajutise halduri tasu osaliselt riigi arvel hüvitamine. Vaatamata sellele, et ajutise halduri tasu osaliselt riigi arvel hüvitamise võimaluse näeb ette justiitsministri

1. detsembri
2. a määrus nr 71 "Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord" (edaspidi justiitsministri määrus), pole seda määrust võimalik kohaldada, kuna justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 ja § 94 lg-st 2 tuleneva seaduslikkuse nõudega. Selle tõttu tunnistas ringkonnakohus
3. märtsi
4. a määruse resolutsioonis justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 põhiseadusega vastuolus olevaks, jättis need kohaldamata ning algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
5. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis
6. mai
7. a määrusega kohtuasjas nr 3-4-1-4-08 ringkonnakohtu taotluse läbi vaatamata. Riigikohus leidis, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätted võimaldavad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kohustused välja mõista riigi vahenditest, kui pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku pankrotimenetlus lõpetati Harju Maakohtu
8. detsembri
9. a määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus vara tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku vara suuruseks 70 krooni 58 senti. Ringkonnakohtu poolt kohaldamata jäetud sätete põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamisel puuduks kohtul võimalus kindlustada ajutisele haldurile tasu juhul, kui võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ringkonnakohus ei käitunud PS § 15 lg 1 ja § 14 kohase õiguste ja vabaduste tagajana. Tal ei olnud pädevust algatada konkreetset normikontrolli, kui see ei rikkunud menetlusosaliste õigusi ja vabadusi. Tunnistades nii võlgnikule kui ka ajutisele haldurile soodustava õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks, väljus ringkonnakohus PS § 15 lg-s 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-s 1 ettenähtud pädevuse piiridest. Kohaldamata jäetud sätted ei piira ega riku menetlusosaliste õigusi ja vabadusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Ajutine pankrotihaldur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ta väitis, et sai Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
11. mai
12. a määruse kätte
13. mail
14. a. Määruskaebuse kohaselt ei olnud vaidlust selles, et võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Seega tuli ringkonnakohtul PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 ning justiitsministri määruse § 2 lg-te 2 ja 3 alusel mõista 6700 krooni suurune ajutise halduri tasu ja kuluhüvitis välja riigi vahenditest. Ringkonnakohus võis kohaldada ka

§ 146

lg 1 p 2, mõistes ajutise halduri tasu ja kuluhüvitise välja solidaarselt võlgnikult ja selle juhatuse liikmelt. Samuti oli ringkonnakohtul võimalus mõista ajutise halduri tasu ja kuluhüvitis välja täies ulatuses riigi vahenditest kas eksperdi tasuna või riigi õigusabi seaduse alusel. Ringkonnakohtu määrusest järeldub, et pankrotivara puudumisel tuleb ajutisel pankrotihalduril teha põhiseaduse vastaselt avalikes huvides tasuta tööd. Seadusega kooskõlas ei ole ka ringkonnakohtu seisukoht, et kui ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud ja sellega on tekkinud pankrotivõlgnikule kahju, siis on tal õigus esitada kohtule hagi ÄS § 187 lg 1 alusel. Tulenevalt PankrS § 3 lg-st 3 pidi ringkonnakohus ise välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused, kui tuvastas muu hulgas, et võlgniku maksejõuetus ei olnud tingitud võlgniku juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea tegemisest. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis tähelepanuta, et võlgnikul ja tema seaduslikul esindajal ei olnud maakohtu

1. detsembri
2. a määruse vaidlustamise õigust. Võlgnik taotles, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu määruse osas, millega mõisteti ajutise halduri tasu ja kuluhüvitis välja võlgniku juhatuse liikmelt. Seega esitas võlgnik kaebuse kolmanda isiku nimel ja huvides, omamata selleks volitust. Kaebeõigust ei olnud ka võlgniku juhatuse liikmel, sest ta tunnistas maakohtu
3. novembri
4. a istungil juhtimisvigade tegemist ning nõustus hüvitama vabatahtlikult ajutise halduri tasu ja kuluhüvitise osas, mille hüvitamiseks ei piisa võlgniku varast. Võlgnikul ja juhatuse liikmel tekkis kaebeõiguse teostamise vajadus alles pärast seda, kui maksuhaldur teavitas neid vastutusotsusest. Vastutusotsuse kohaselt tuli võlgniku maksuvõlg tasuda juhatuse liikmel, sest maakohtu
5. detsembri
6. a otsuse kohaselt tegi viimane raskeid juhtimisvigu ja tehinguid lähikondsetega ning selle tõttu jäi maksuvõlg tasumata.
7. Vastuses määruskaebusele palus võlgnik jätta kaebuse rahuldamata. Võlgnik leidis, et ajutisel pankrotihalduril puudub määruskaebuse esitamise õigus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning võlgniku määruskaebus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.

1. Kolleegium peab esmalt vajalikuks käsitleda ajutise pankrotihalduri õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule. PankrS § 5 lg 1 järgi võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel, samuti juhul, kui kohtumäärus takistab edasist menetlust. PankrS § 5 lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on ette nähtud pankrotiseaduses. PankrS § 23 lg 3 järgi võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale. Kuna ajutise halduri tasu riigilt osalist väljamõistmist ei vaidlustatud määruskaebuses ja ringkonnakohus tühistas selles osas maakohtu
2. jaanuari
3. a määruse omal algatusel, siis tegi ringkonnakohus määruse selles osas ilma määruskaebuseta. Seega ei ole ringkonnakohtu vaidlustatud määrus halduri tasu riigilt väljamõistmise osas tehtud määruskaebuse kohta PankrS § 5 lg 2 mõttes ning ajutisel halduril oli õigus esitada tasu riigilt väljamõistmata jätmise osas määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 23 lg 3 järgi.
4. Kohtud rikkusid oluliselt menetlusõiguse norme, tunnustades võlgniku kaebeõigust maakohtu
5. detsembri
6. a määruse vaidlustamiseks. Maakohtu kohustused määruskaebuse menetlemisel sätestab

§ 663

. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ning tähtajast kinni pidades.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 659

alusel kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

1. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas esitas võlgnik maakohtu
2. detsembri
3. a määruse peale määruskaebuse, vaidlustades maakohtu määruse osas, millega mõisteti ajutise halduri kulud välja võlgniku juhatuse liikmelt. Lisaks palus võlgnik määruskaebuses, et maakohtu põhjendustest jäetaks välja osa, mis käsitleb juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemist. Maakohus menetles seda määruskaebust ja tegi
4. jaanuaril
5. a määruse, millega rahuldas määruskaebuse osaliselt ja tühistas osaliselt oma
6. detsembri
7. a määruse. Maakohus edastas määruskaebuse

§ 663

lg 5 alusel ringkonnakohtule ning ringkonnakohus lahendas talle edastatud määruskaebuse 10. märtsi 2008. a määrusega.

§ 692

lg 4 ja

§ 695

kohaselt, kui ringkonnakohus on rikkunud

§ 669

lg-s 1 nimetatud menetlusõiguse normi, ei ole Riigikohus seotud määruskaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu määruse määruskaebuse piiridest olenemata.

§ 669

lg 2 järgi võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata rikkumise. Kolleegium leiab, et

§ 637lg 2 rikkumine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine.

Võlgniku määruskaebusest nähtuvalt esitas ta määruskaebuse maakohtu

1. detsembri
2. a määruse peale mitte enda, vaid juhatuse liikme huvides. Seadusest ei tulene pankrotivõlgniku õigust esitada määruskaebust oma juhatuse liikme huvides.

§ 637

lg 2 ja § 659 järgi ei võta ringkonnakohus määruskaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab määruskaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kuna maakohtule esitatud ja ringkonnakohtule maakohtu poolt

§ 663

lg 5 alusel edastatud määruskaebusele on võlgniku juhatuse liikmena kirjutanud alla E. Truuverk, siis saab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel selgitada, kas tegemist on võlgniku või E. Truuverki enda määruskaebusega. Seega on

§ 637

lg 2 rikkumist võimalik kõrvaldada.

§ 638

lg-st 2 ja

§-st 695 tulenevalt, kui määruskaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega määruskaebuse käiguta ja annab määruskaebuse esitajale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui määruskaebuse esitaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega määruskaebust menetlusse võtmast. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Seda sätet saab ja tuleb tõlgendada kooskõlas PS § 24 lg-ga 5, mille järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et PankrS § 23 lg 3 ei välista võlgniku juhatuse liikme õigust vaidlustada määruskaebusega kohtumäärust, millega mõisteti temalt välja ajutise halduri tasu ja kuluhüvitis. 12.

§ 663

lg 4 järgi rahuldab maakohus määruskaebuse ise määrusega, kui ta leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Selle sätte mõtte kohaselt peab maakohus määruskaebuse rahuldama osaliselt, kui määruskaebus on põhjendatud vaid osaliselt. Eeltoodust tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda maakohtul oma määrust tühistada osaliselt. Määruskaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral

§ 663

lg 4 järgi on menetlusosalistel õigus selle määruse peale esitada määruskaebus üldises korras. Osas, milles maakohus ei rahulda määruskaebust, peab ta määruskaebuse saatma

§ 663lg 5 järgi menetlemiseks ringkonnakohtule.

Kuna maakohus rahuldas

1. jaanuari
2. a määrusega võlgniku taotluse jätta kohaldamata võlgniku ja juhatuse liikme solidaarne vastutus (tühistas selles osas oma
3. detsembri
4. a määruse), siis selles osas ei olnud ringkonnakohtul alust läbi vaadata võlgniku määruskaebust. Ajutisel pankrotihalduril oli õigus esitada maakohtu
5. detsembri
6. a määruse peale määruskaebus PankrS § 23 lg 3 järgi üksnes ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud osas. Kui ajutine haldur ei olnud nõus maakohtu
7. jaanuari
8. a määrusega (osas, millega maakohus tühistas oma
9. detsembri
10. a määruse osas, millega ta oli välja mõistnud ajutise halduri tasu ja kuluhüvitise solidaarselt võlgnikult ja tema juhatuse liikmelt), oleks ajutine haldur võinud esitada määruskaebuse maakohtu
11. jaanuari
12. a määruse peale eelnimetatud osas.
13. Ebaselgeks jääb, millises osas jättis maakohus rahuldamata võlgniku määruskaebuse ja mis osas ta saatis määruskaebuse

§ 663lg 5 järgi läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus peab seda küsimust selgitama määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kolleegium selgitab, et juhul, kui maakohus märgib PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis ei riku see kohtulahend võlgniku juhatuse liikmete õigusi. PankrS § 168 lg 5 järgi on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemalt PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Seetõttu puudub võlgniku juhatuse liikmel õigus vaidlustada maakohtu lahendit eelnimetatud osas. 14. Ringkonnakohus leidis iseenesest õigesti, et PankrS § 150 lg 4 ei õigusta pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes ei ole menetlusosaline. Samas võimaldab

§ 146

lg 1 p 2 välja mõista menetluskulud välja ka isikult, kes ei ole menetlusosaline, juhul kui isik on võtnud need kulud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega.

1. Tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. mai
3. a määrusest on ajutisel halduril õigus nõuda vastavate eelduste olemasolul ajutise halduri tasu ja kuluhüvitist välja riigi vahenditest justiitsministri määruse § 2 lg-te 8 ja 9 alusel. Kuna ringkonnakohtule ei esitatud määruskaebust maakohtu
4. jaanuari
5. a määruse peale, siis ei olnud ringkonnakohtul alust hinnata maakohtu
6. jaanuari
7. a määruse kehtivust ajutise halduri tasu riigi vahenditest väljamõistmise osas. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu