Obsah (5)

§ 28§ 34§ 6411§ 31§ 26

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 34 lg 1 järgi peatada. Keelumärke kustutamiseks võlgnikule kuuluvalt varalt ei ole seaduslikku alust.

§ 28

lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.

§ 34

lg-st 3 tulenevalt jäävad täitemenetluse peatamisel kõik tehtud täitetoimingud jõusse.

1. veebruaril
2. a peatas kohtutäitur võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse kuni pärijate väljailmumiseni.
3. mail
4. a andis notar Tatjana Boitsova testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on avaldaja
5. detsembril
6. a surnud võlgniku vara, sh sõiduauto Opel Monterey ja Narvas Xxxxx x asuvate ehitiste, pärijaks 5/6 mõttelises osas. Avaldaja leidis kohtutäituri
7. veebruari
8. a otsuse peale esitatud kaebuses, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse juba ükskord seadusvastaselt täidetud täitedokumendi, s.o
9. a tagaseljaotsuse alusel. Selles kohtuotsuses on märgitud, et sissenõue pööratakse panditud varale. Kohtutäitur tegutses omavoliliselt, sest täitedokumendis ei olnud viidet sellele, et sissenõude võib pöörata kogu võlgniku varale. Sõiduautole ja elumajale keelumärgete seadmiseks puudusid täitedokumendid.
10. Kohtutäitur oma vastuses kaebust ei tunnistanud. Vastuse kohaselt algatati täitemenetlus sissenõudja
11. jaanuari
12. a avalduse ja
13. a tagaseljaotsuse alusel, millega mõisteti avaldaja abikaasalt välja 379 854 krooni, sh oli sissenõudjal õigus nõuda nõude rahuldamist panditud vara arvel. Viidatud kohtuotsuses ei ole sätestatud, et sissenõude saab pöörata ainult panditud varale. Otsuse tegemise ajal kehtinud

§ 6411sätestas sissenõude pööramise panditud varale.

Selle sätte kohaselt sai panditud vara müüa ainult pandipidaja taotlusel ning alghind võis pandipidaja nõusolekul olla väiksem pandiga tagatud nõude suurusest. Sissenõudja avalduse kohaselt oli pandiese müüdud, seega ei olnud kohtutäituril võimalik pöörata sissenõuet pandiesemele. Täitedokumendi saabumisel puudusid kohtutäituril tõendid, mis kinnitaksid, et võlgniku mingi vara tagab täielikult täitedokumendi täitmise. Samuti ei saanud ega pidanudki kohtutäitur täitemenetluse algatamisel teadma, et avaldaja abikaasa (võlgnik) on surnud.

1. Sissenõudja OÜ Trenton Invest (AS Eesti Maapank (pankrotis) õigusjärglane) vastuse kohaselt ei ole avaldaja esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et kohtutäituri toimingud rikuksid tema õigusi. Seega tuleks jätta kaebus rahuldamata. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ka juhul, kui leiaks tõendamist, et kohtutäituri toimingutega rikuti avaldaja õigusi. Täitemenetlus toimus
2. a tagaseljaotsuse alusel ning otsuses ei olnud märget, et väljamõistetud rahalist nõuet sai pöörata vaid panditud varale. See kohtuotsus on täidetud osas, mis puudutab sissenõude pööramist panditud varale, muus osas on otsus siiani täitmata. Avaldaja ei ole tõendanud oma väidet, et kohtutäituri toimingud on põhjendamatult koormavad. Võõrandamiskeelu seadmisel varale on kohtutäitur lähtunud registriandmetest.
3. Viru Maakohus (kes menetles asja alates
4. jaanuarist
5. a) jättis
6. jaanuari
7. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Maakohus tuvastas, et
8. juunil
9. a sõlmitud laenulepingu kohaselt laenas Virumaa Kommertspank kui AS Eesti Maapank õiguseellane võlgnikule 300 000 krooni tagastamise tähtajaga
10. juuni
11. a. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti
12. juunil
13. a pandileping, mille kohaselt pantis võlgnik laenusaajana pangale aiamaja Narvas AÜ-s Progress. Testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusega on tõendatud, et avaldaja on
14. detsembril
15. a surnud võlgniku testamendijärgne pärija, pärandvara hulka kuulusid sõiduauto ja elamu ning avaldaja võttis pärandvara vastu.
16. a tagaseljaotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja 379 854 krooni. Avaldaja kaebuse lahendamise raames ei ole kohtul õigust viidatud tagaseljaotsust hinnata. Samuti ei tulene avaldaja viidatud Viru Ringkonnakohtu
17. oktoobri
18. a ja
19. jaanuari
20. a määrustest, et
21. a tagaseljaotsus on tühistatud kui seadusvastane. Avaldaja tõlgendab valesti viidatud tagaseljaotsust ning pandiõigust. Kui panditud asja omanik on ühtlasi võlgnik, tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 276 ja 295 kohaselt tema kohustused lisaks pandilepingule ka laenulepingust. Seega ei vastuta pantija ja võlgniku isiku kokkulangemise korral pantija ainult panditud asjaga, vaid kogu varaga.
22. a tagaseljaotsuse resolutsiooni märkega "Sissenõue pöörata kostja panditud varale" ei määratud kuni
23. jaanuarini 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tähenduses kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ega korda. Avaldaja leiab valesti, et täitemenetlust ei võinud algatada surnud võlgniku suhtes. Täitemenetluse seadustikust tuleneb, et kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi õiguspärasust. Täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes ei ole vastuolus kuni
24. jaanuarini 2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku sätetega ega ka kehtiva täitemenetluse seadustiku sätetega. Seega ei olnud võlgniku nimele registreeritud sõiduautole ja elamule keelumärke seadmine seadusvastane. Võlgniku varale võõrandamispiirangute seadmine ei ole veel nende varade müük. Sisuliselt on vara võõrandamiskeeldude näol tegemist kohtuotsuse täitmise tagamise abinõudega. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et võlgniku varale võõrandamiskeeldude seadmine oleks kaebuse esitaja jaoks põhjendamatult koormav. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et tagamiseks valitud vahend piiraks teda rohkem, kui seda on vaja kohtuotsuse täitmiseks.
25. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, rahuldada tema kaebus kohtutäituri
26. veebruari
27. a otsuse peale ja tühistada nimetatud otsusega algatatud täitemenetlus ning sellega seotud varaarestimised. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
28. Viru Ringkonnakohus (üheliikmelises koosseisus) jättis
29. mai
30. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Asja arutanud kohtunik nõustus maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-dest 659 ja 654 ei korranud neid. Asja arutanud kohtunik leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Nõustuda ei saa kohtutäituri ja sissenõudja seisukohaga, et maakohtu otsuse peale ei ole määruskaebust esitanud selleks õigustatud isik. Kaebuse on esitanud P. Toom, kes ei ole sõlminud avaldajaga sellekohast kirjalikku lepingut. P. Toomi saab lugeda aga avaldaja esindajaks, sest esindusõigust tõendav volikiri oli maakohtule esitatud. Viru Ringkonnakohus jättis
31. märtsi
32. a määrusega avaldaja määruskaebuse käiguta, sest avaldaja nimel kaebuse esitanud isik ei põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohtunik andis avaldajale tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks. Avaldaja saatis kohtule kirja, millest tuleneb, et P. Toom esindab avaldajat volikirja alusel ja ilma lepinguta kõikides kohtuasjades alates
33. aastast ning teeb seda sugulasena täiesti tasuta. Ühtlasi märkis avaldaja, et ta kiidab täielikult heaks esindaja allkirjastatud määruskaebuse Viru Maakohtu
34. jaanuari
35. a määruse peale. Asja arutanud kohtuniku arvates võttis maakohus kaebuse õigesti menetlusse. Avaldaja kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt heaks. Samuti kiitis avaldaja maakohtu määratud tähtaja jooksul täielikult heaks ka esindaja allkirjastatud määruskaebuse maakohtu määruse peale. Tulenevalt TsMS § 227 lg-test 4, 5 ja 7 oli P. Toomil seega esindusõigus avaldaja nimel kaebuse esitamiseks.
37. aprillil
38. a esitas avaldaja Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja tunnistada kohtutäituri
39. jaanuari
40. a otsus ja toimingud elamu ja sõiduauto arestimisel seadusvastaseks. Riigikohus jättis
41. juuni
42. a määrusega avaldaja teistmisavalduse menetlusse võtmata. Määruse kohaselt on avaldaja teistmisavaldus põhjendamatu, sest puuduvad TsMS §-de 679 ja 705 järgi menetlusse võtmist võimaldavad alused. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
44. juulil
45. a esitatud määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu määruse tühistada ja tunnistada kohtutäituri
46. jaanuari
47. a otsus seadusvastaseks. Koos määruskaebusega esitas avaldaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Riigikohus ennistas
48. oktoobri
49. a määrusega TsMS § 67 lg-st 1 ja § 68 lg-st 3 tulenevalt määruskaebuse esitamise tähtaja. Määruskaebuse kohaselt tuleneb
50. a tagaseljaotsusest, et sissenõue pööratakse panditud varale. Seega oli kohtuotsusega selle täitmise viis ja kord kindlaks määratud ning kohtutäitur ei saanud seda iseseisvalt muuta. Võlgniku ja panga sõlmitud laenuleping oli tagatud notariaalselt tõestatud pandilepinguga, millega olid tagatud kõik lepingust tulenevad nõuded ja sellega seotud kõrvalkulud (sh intressid). Maakohtu viidatud asjaõigusseaduse sätetest ei tulene, et juhul, kui pandipidaja nõue ei ole täidetud tagatud pandiga, siis on tal õigus pöörata sissenõue ka muule pantija varale. Samuti ei nähtu asjaõigusseaduse sätetest, et kui panditud asja omanik on ühtlasi võlgnik, tulenevad tema kohustused lisaks pandilepingule ka laenulepingust, seega ei vastuta pantija ja võlgniku isiku kokkulangemise korral pantija ainult panditud asjaga, vaid kogu varaga. Kuna vara oli juba eelnevalt müüdud (kohtuotsus oli täidetud), tuli kohtutäituril kuni
51. jaanuarini
52. a kehtinud

§ 31järgi pöörduda selgituse saamiseks täitedokumendi teinud kohtu poole.

Selgitust vajas ka sissenõudja asendamine teise isikuga, kellele sissenõudja loovutas

1. oktoobril
2. a oma nõude võlgniku vastu. Kohtutäitur seda ei teinud ning arestis vastuolus

§-ga 50 võlgniku vara. Kohtutäitur arestis surnud võlgnikule kuulunud elamu ilma õigusliku aluseta.

§ 26

lg 1 järgi on võlgnikul õigus viibida täitetoimingute juures, tutvuda täitetoimikuga, saada täitemenetluse kohta õiendeid ja teha avaldusi ning nõuda nende kandmist kohtutäituri aktidesse, sõlmida omavahel kokkuleppeid, esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta.

1. Kohtutäitur ei ole avaldaja määruskaebusele vastust esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 695 ja § 691 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 ja kohtute seaduse § 1387 lg 1 esimese lause alusel saata Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendas vale kohtukoosseis.
3. Tulenevalt TsMS § 692 lg-st 4 ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud TsMS § 669 lg 1 p-des 1-
4. Sama paragrahvi
5. lõike järgi võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka
6. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium kordab oma varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu
7. aprilli
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07 (RT III 2007, 15, 171), p 7 ja
9. detsembri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06 (RT III 2007, 1, 3), p 9 väljendatud seisukohta, et menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. TsMS § 666 lg 1 järgi vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt sama paragrahvi
11. lõikest vaatab hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis. Riigikohus on
12. oktoobril
13. a kohtuasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud määruse p-s 10 selgitanud, et menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse. Menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses. Vaadeldaval juhul vaatas avaldaja määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. TsMS § 666 lg-st 3 tulenevalt pidanuks seaduslik kohtukoosseis koosnema kolmest ringkonnakohtu kohtunikust. Kuna menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse, rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata.
14. Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Avaldaja leiab, et asjas esitatud täitedokument (
15. aasta tagaseljaotsus) on ebaselge ning kohtutäitur pidanuks pöörduma täitedokumendi selgitamiseks selle koostaja poole. Enne
16. jaanuari
17. a kehtinud

§ 31

esimese lause kohaselt on kohtutäitur täitmisele kuuluva lahendi ebaselguse korral kohustatud selgituse saamiseks pöörduma lahendi teinud organi (ametiisiku) poole. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

1. oktoobril
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27, 304) tehtud määruse p-s 12 selgitanud, et viidatud säte peab silmas neid juhtumeid, mil on ebaselge täitedokumendi sisu kohtutäituril puudub kindlus, millise toimingu, millistel tingimustel ja millisel ajal peab ta tegema. Näiteks kui on ebaselge, millise asja peab ta võlgnikult ära võtma või milline on sissenõutavate intresside suurus.
3. aasta tagaseljaotsuse resolutsioonis mõisteti A. Jekimovilt AS Eesti Maapank kasuks välja 379 854 krooni (I kd, tlk 77). Samas on otsustatud, et sissenõue pööratakse võlgniku panditud varale. Kohtuotsuse resolutsioonist ei tulene, et sissenõude tohib pöörata ainult panditud varale. Kui kohtutäituril ei tekkinud kahtlust kohtulahendi selguses, ei olnud tal tulenevalt

§-st 31 kohustust pöörduda selgituse saamiseks kohtu poole ja hinnangu täitedokumendi selgusele saab anda kohus avaldaja kaebuse menetlemisel. 13. Kuna määruskaebuse vaatas ringkonnakohtus läbi ebaseaduslik kohtukoosseis, jätab kolleegium määruskaebuse esitaja teised väited tähelepanuta. Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa