← Eesti

3-3-1-56-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-56-08

  1. detsember 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann OÜ Tera-Iter kaebus Saue Vallavalitsuse menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja planeerimismenetluse jätkamise kohustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsus haldusasjas nr 306-1615 Saue Vallavalitsuse kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Saue Vallavalitsuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a otsus haldusasjas nr 3-06-1615 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  6. juuni
  7. a otsus, täiendades selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Tagastada kautsjon. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. OÜ Tera-Iter ja Saue Vallavalitsus sõlmisid
  9. juunil 2005 lepingu nr 112-05 Saue vallas Hüüru külas Soone ja Soone I detailplaneeringu koostamiseks, selle korraldamiseks ja finantseerimiseks. Saue Valla ehitusdokumentide läbivaatuse komisjoni 20 aprilli
  10. a protokollilise otsusega peatati detailplaneeringu koostamine. Nimetatud protokolli p 13.
  11. kohaselt otsustati peatada detailplaneeringu koostamine kuni projektide T11 Tallinna ringtee ja T8 Tallinn-Paldiski valmimiseni. Orienteeruv projektide valmimise aeg on
  12. aasta kevad. Teeprojekti tellija on Maanteeamet.
  13. OÜ Tera-Iter vaidlustas
  14. augustil 2006 detailplaneeringu koostamise peatamise Tallinna Halduskohtus. Esialgses kaebuses palus kaebaja kohustada Saue Vallavalitsust jätkama kaebaja poolt koostatud detailplaneeringu kinnitamist, mis kaebuse esitamise hetkel oli peatatud kuni
  15. a kevadeni. Halduskohtule
  16. jaanuaril 2007 esitatud kaebuse täienduse kohaselt taotleb kaebaja Saue Vallavalitsuse
  17. aprilli
  18. a menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist kaebajaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Kaebuse motiivide kohaselt maantee projekteerija poolt ei oleks takistusi detailplaneeringu jätkamiseks. Tellija ei tea veel kindlalt, kust projekteeritav tee hakkab kulgema ning on erinevaid variante. Kaebaja on sõlminud lepinguid detailplaneeringu ja geodeetiliste tööde teostamiseks ning on sõlminud ka ostu-müügi eellepinguid. Kaebaja on teinud kulutusi ning saanud ka tasu ettemaksu näol. Detailplaneeringu koostamise peatamine võib kaasa tuua suuri materiaalseid kahjusid.
  19. Saue Vallavalitsuse vastuses leitakse, et valla vaidlustatud menetlustoiming ei ole õigusvastane. Vastustaja märgib, et PlanS § 10 lg 6 alusel sõlmitud lepingu täitmise käigus,
  20. veebruaril 2006 sai ta teada asjaolust, et Tallinna ringtee ja Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimise koondprojekti raames on üles seatud mitu teetrassi kulgemise varianti, millest üks läbib detailplaneeringualasid. Maanteeameti selgituste kohaselt pidi trassivalik selguma
  21. a veebruariks. Sellest lähtuvalt otsustaski vastustaja, et kuni asjaolude selgumiseni pole võimalik teha otsust Soone ja Soone I detailplaneeringu vastuvõtmise kohta. Vastustaja põhjenduste kohaselt otsustab vald, kas detailplaneering vastu võtta või mitte, samuti peab omavalitsusorgan tegema kõik toimingud vastavuses kehtivate õigusaktidega. Samas ei tulene lepingust ega ka õigusaktidest planeerimismenetluse konkreetseid tähtaegu. Sellisel juhul peab haldusorgan tegema toimingu mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul ilmnesid aga asjaolud, mis takistavad detailplaneeringu vastuvõtmist mõistliku aja jooksul. Planeeringu vastuvõtmine tähendab kohaliku omavalitsuse aktsepti planeeringule vastuvõetud kujul ning muudatused sellesse või kehtestamata jätmine võib tuleneda välistest asjaoludest - ettepanekud ja protestid avalikustamise käigus, kooskõlastamata jätmine jne. Kohalikule omavalitsusele kaasneb planeeringu vastuvõtmisega ka vastutus, mistõttu planeeringut ei saa vastu võtta enne, kui on kindel, et planeering on realiseeritav. Juhul kui teede rekonstrueerimisel valitakse teetrass, mis läbib detailplaneeringuala, siis poleks detailplaneeringu vastuvõtmine otstarbekas, kuna seda detailplaneeringut ei ole edaspidi võimalik kehtestada ega ka reaalselt rakendada. Kohalik omavalitsus ei saa planeeringut enne vastu võtta, kui ta on kindel, et planeering on reaalselt teostatav. Teeprojekti realiseerimine tooks kaasa kahju nendele isikutele, kes detailplaneeringu kehtimajäämist usaldades on muutnud oma elukorraldust. Kaebaja väited tema poolt tehtud kulutustest ning sõlmitud eellepingutest seonduvad kaebaja riskiga. Planeeringu algatamisest ei saa eeldada, et planeering kehtestatakse ning seetõttu pole ka kaitstavat õiguspärast ootust. Selgitades detailplaneeringu menetluse peatamise otsustust, märkis vastustaja, et kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis takistasid detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamist mõistliku aja jooksul, siis vastustaja otsustas lähtuvalt HMS § 41 pikendada detailplaneeringu vastuvõtmise menetluse tähtaega kuni
  22. aasta veebruarini, mil takistus eeldatavalt ära langeb ja vastustajal on võimalik langetada otsus detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta. Vastustaja selgitas , et haldusorganil on kohustus enne otsuse vastuvõtmist selgitada välja kõik otsuse vastuvõtmiseks olulised asjaolud. Haldusorganit ei saa sundida vastu võtma otsust, kui olulised asjaolud sõltuvad riigiasutuse poolt läbiviidavad kõrgemalseisva planeeringumenetluse tulemustest.
  23. Eelnimetatud vastusele esitas kaebaja omapoolse vastuse. Selles leitakse, et ainuüksi Maanteeameti kiri ei anna alust kaebaja ja Saue Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingu täitmise peatamiseks. Kaebaja leiab, et detailplaneeringu peatamisel oleks vastustaja pidanud lähtuma võlaõigusseaduse sätetest. Kaebaja hinnangul oleks kohalik omavalitsus pidanud kinnitama detailplaneeringu ja selle järgselt oleks ta saanud tugineda PlanS § 15 lg-le 2, mille kohaselt võib kuni kaheks aastaks kehtestada ajutise ehituskeelu.
  24. Vastustaja taotlusel kaasas Tallinna Halduskohus arvamuse andmiseks HKMS § 14 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel menetlusse Maanteeameti. Maanteeameti poolt
  25. mail 2007 kohtule esitatud arvamuses märgitakse, et eelprojekti ettevalmistamise käigus ei ole leidnud ühest lahendust Tallinn-Paldiski maantee paiknemine Hüüru küla läbival lõigul. Üks alternatiividest läbib Hüüru küla Soone ja Soone I kinnistuid. Maanteeameti selgitustest lähtuvalt Maanteeamet pikendas täiendava töö teostamiseks projekteerimislepingu lõpptähtaega ning teetrassi valik selgub hiljemalt oktoobris
  26. Käesoleval hetkel ei ole võimalik anda ühest vastust, milliseks kujuneb trassi valik.
  27. Tallinna Halduskohtu
  28. juuni
  29. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis järgmist: 1) detailplaneeringu menetluse peatamine ei ole reguleeritud ei planeerimisseadusega ega valla planeerimis- ja ehitusmäärusega; 2) haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutuse ja ebameeldivusi isikutele; menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem, kui sätestatud tähtaja jooksul; planeerimisseaduse § 6 kohustab haldusorganite menetletavas asjas välja selgitama olulise tähtsusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel; 3) käesolevas asjas on vallavalitsus õigesti leidnud, et ebaselged olid asjaolud, mis omavad planeerimismenetluses olulist tähendust; planeerimismenetluse jätkamine oleks enne lõpliku teetrassivaliku selgumist olnud vastuolus haldusorgani kohustusega välja selgitada kõik tähendust omavad asjaolud ning oleks võinud põhjustada kõigile protsessis osalejatele täiendavat kulu. Sellises olukorras oleks detailplaneeringu edasine menetlemine ja võimalik kehtestamine olnud vastuolus HMS §-s 6 ja PlanS § 4 lg 2 väljendatud uurimiskohustusega; 4) olukorras, kus teetrassi kulgemine läbi detailplaneeringuala on reaalne, võib kaebaja taotletud detailplaneeringu kiiret lõpuni menetlemist käsitleda põhjendamatu eelise loomisena eraisikule avaliku huvi arvelt. Detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamisega kaasneda võiv avalikele huvidele tekitatav kahju oleks suurem kui eraisikule arendusprojekti hilisemast käivitamisest tekkiv võimalik kahju. Haldusorgan kaitseb antud juhul ka nende isikute huve, kes oleks ebaselges olukorras võinud omandada ehituskrundid oma kodu rajamiseks ning hiljem avastanud, et need krundid sundvõõrandatakse maantee ehitamiseks. Haldusorgan on õigesti kaalunud avalikku ja erahuvi; 5) vastustaja ja kaebaja vahel sõlmitud halduslepingus ei ole ette nähtud tähtaega, mille jooksul vallavalitsus peaks detailplaneeringu vastu võtma ja esitama vallavolikogule kehtestamiseks; kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et vastustaja ei ole detailplaneeringu menetluse peatamisega rikkunud seadust ega muid õigusakte, ei ole vastustaja rikkunud ka halduslepingut. Puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
  30. Eelnimetatud kohtuotsuse peale esitas apellatsioonkaebuse AS Tera-Iter. Apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu otsus selles asjas täies ulatuses ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) Saue Vallavalitsusel puudus seaduslik alus tugineda Maanteeameti kirjale detailplaneeringu peatamisel; Maanteeamet ei saa nõuda vallavalitsuselt seadusevastast käitumist; 2) detailplaneeringualaga seondatava tee rekonstrueerimise kohta pole ilmunud ühtegi teadaannet; apellandile pole teatatud ka võimalikust kinnistu sundvõõrandamisest; vallavalitsus ja kohus põhjendavad oma otsustust mitte seadusest, vaid avalikust huvist lähtuvalt; õigusdogmaatika kohaselt kaalub üksikisiku huvi alati üles avaliku huvi kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; käesoleval juhul avalik huvi ei peaks üles kaaluma üksikisiku huvi; 3) Maanteeamet ei ole taotlenud kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringu muutmist; eelprojekti staadiumis käib trassivalik ja keskkonnamõjude uurimine, kuid eelprojekt ei kohusta Maanteeametit taotlema üldplaneeringu muudatuste tegemist ega ka kinnistute omanikele nende kinnistute sundvõõrandamisest teatamist.
  31. Saue Vallavalitsuse vastuses leiti, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub jätta kohtuotsus muutmata. Vastuses leitakse, et apellatsioonkaebus on arusaamatu ja sellest ei selgu, millist materiaalõiguse normi on kohus ebaõigesti kohaldanud, millist tõendit ebaõigesti hinnanud või millist kohtumenetlusõiguse normi rikkunud. Konkreetsete apellatsioonkaebuse väidete osas vastustaja märgib järgmist: 1) asjakohatud on viited kinnisasja sundvõõrandamisele; ei ole teada, kas apellandi kinnistu kunagi sundvõõrandatakse ning see pole ka selle kohtuasja vaidlusese; 2) apellant ei põhjenda oma seisukoha, et vallavalitsusel puudus alus tugineda detailplaneeringu peatamisel Maanteeameti kirjale; kohalikul omavalitsusel on kohustus ja detailplaneeringu menetluse peatamise näol võimalus vältida konkreetsetele isikutele kahju tekitamist; 3) apellant pole välja toonud mingeid argumente, miks on kohus eksinud väites, et antud juhul avalik huvi kaalub üles erahuvi; ekslik on väide, et erahuvi kaalub alati üles avaliku huvi; 4) kohalik omavalitsus ei vastuta nende kahjude eest, mis tulenevad apellandi poolt eellepingute sõlmimisest kruntide müügiks detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal; isikul ei teki planeeringu algatamisest õiguspärast ootust, et planeering vastu võetakse ja kehtestatakse; planeeringu koostamise staadium võibki lõppeda sellega, et planeering jääb vastu võtmata; 5) kohtuasjas tähtsust omava tee ehitamiseks ei kehtestata vallavalitsuse poolt detailplaneeringut; Maanteeamet võib mingil hetkel taotleda vallavolikogult valla üldplaneeringu muutmist; tee ehitatakse üldplaneeringu ja teeprojekti ja tee-ehitusloa alusel; Maanteeameti tegevuse õiguspärasuse kahtluse alla seadmine selles asjas jääb arusaamatuks.
  32. Tallinna Ringkonnakohtu
  33. mai
  34. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Kohus tühistas Tallinna Halduskohtu
  35. juuni
  36. a otsuse ja rahuldas kaebuse. Kohus kohustas Saue Vallavalitsust viima Hüüru küla Soone ja Soone I maaüksuste detailplaneeringu avalik arutelu läbi kolme kuu jooksul arvates kaebaja poolt kõigi selleks vajalike dokumentide esitamisest. Ringkonnakohus tunnistas Saue valla ehitusdokumentide läbivaatamise komisjoni
  37. aprilli
  38. a protokolli punktis 13.1 märgitud otsuse õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) kuigi planeerimismenetluse peatamiseks puudub seaduslik alus, ei tulene sellest, et kaebaja poolt soovitud planeeringut tuli vallavalitsuse poolt igal juhul enne maanteetrassi asukoha selgumist edasi menetleda. Õigus kiirele haldusmenetlusele on konfliktis uurimispõhimõttega. Ei õigus kiirele haldusmenetlusele , muud asjassepuutuvad põhiõigused ega seaduses sätestatud menetlustähtajad ei õigusta haldusorganit tegema otsust ilma asjaolude piisava uurimise ja kaalumiseta; 2) eelnimetatud kohustus ei sõltu sundvõõrandamismenetluse algatamisest; asjakohane ei ole kaebaja viide PlanS § 15 lg-le 2, sest selles sättest tulenev ehituskeelu seadmise võimalus ei tähenda, et kohalik omavalitsus oleks juba enne oluliste asjaolude väljaselgitamist kohustatud kehtestama kaebaja poolt soovitud planeeringu; samuti pole asjakohane kaebaja viide võlaõigusseadusele. Viimane ei reguleeri planeerimismenetlust; 3) määrava tähtsusega on küsimus, kas vallavalitsus oli õigustatud ootama enne planeerimismenetluse jätkamist ära maantee trassi asukohavaliku. Kuivõrd tegemist oleks olnud olulise informatsiooniga, oli kohtu hinnangul vallavalitsus põhimõtteliselt õigustatud ootama enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja väljapaneku korraldamist ära keskkonnamõjude hindamise tulemused ja Maanteeameti seisukoha Tallinn-Paldiski maantee trassi valiku menetluses tingimusel, et need dokumendid esitatakse vallavalitsusele mõistliku aja jooksul; kohalik omavalitsus on õigustatud keelduma detailplaneeringu kehtestamisest, mille elluviimine ei ole suure tõenäolisusega reaalne; 4) kinnistuomanik ei saa eeldada, et tema soovitud detailplaneering kehtestatakse maksimaalse kiirusega ning avalike huvidega ja teiste isikute erahuvidega arvestamata; 5) eelnevast tulenevalt ei rikuks detailplaneeringu menetluse peatamine iseenesest kaebaja õigusi. Siiski pole vallavalitsus menetlust korraldades taganud, et viivitus oleks minimaalne. Kui mingi informatsiooni puudumine takistab edasiste menetlustoimingute tegemist, peab haldusorgan määrama informatsiooni esitamiseks tähtaja, kaaludes vajadusel selle pikendamist. See õigus ja kohustus tuleneb ka HMS § 38 lg-st 1; 6) käesoleval juhul oleks vallavalitsus pidanud määrama Maaametile konkreetse tähtaja TallinnPaldiski trassi tulevase asukoha suhtes seisukoha esitamiseks koos oluliste lähteandmetega planeerimisotsuse tegemiseks, s.o elamuehituse ja maa maantee-ehituseks reserveerimise vahel kaalumiseks. Kui Maanteeamet ei oleks mõjuva põhjuseta tähtaegselt teavet esitanud, oleks planeerimismenetlusega tulnud jätkata Maanteeameti kavatsusi arvestamata. Eelnevast tulenevalt tuleb planeerimismenetluse peatamise toiming tunnistada õigusvastaseks; viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebajal põhjendatud huvi, selgitamaks viivituse põhjusi vajadusel klientidele; 7) kohustamiskaebuse lahendamisel on määrava tähendusega, kas riigi otsuse puudumine maanteetrassi asukoha suhtes takistab jätkuvalt planeerimismenetluse edasisi toiminguid. Kohtumenetluse käigus esitatud andmete kohaselt on trassi kulgemist määrava otsuse langetamine (eelprojekti kinnitamine) võimalik lähikuudel. Ringkonnakohtu hinnangul on planeerimismenetlus trassi asukohavaliku tõttu olnud takistatud ebaproportsionaalselt kaua. Asukohavaliku vajadus ei saa seetõttu õigustada edasist viivitust planeerimismenetluses ka siis, kui keskkonnamõju kiirem hindamine ja eelprojekti kinnitamine olid ja on jätkuvalt takistatud objektiivsetel põhjustel; tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et Hüüru külast ümbersõidu küsimuse oleks saanud lahendada ja otsustada ka osahaldusaktina sõltumata trassi muude osade kulgemisest; seega tuleb ka kohustamiskaebus rahuldada; kohtuistungil pidas vastustaja reaalseks detailplaneeringu avalikku arutelu korraldamist kolme kuu jooksul arvates kõigu vajalike dokumentide nõuetekohasest esitamisest kaebaja poolt; ka kohus peab seda tähtaega piisavaks.
  39. Eelnimetatud otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Saue Vallavalitsus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  40. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamata otsuse tegemise. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu
  41. mai
  42. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-06-1615 täies ulatuses tühistamist ja esimese astme kohtu otsuse jõusse jätmist.
  43. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vaidlustatav otsus on vastuoluline. Kohtu hinnangul oli vallavalitsus põhimõtteliselt õigustatud ootama enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avaliku väljapaneku korraldamist ära Maanteeameti seisukoha Tallinn-Paldiski maanteetrassi asukoha valiku menetluses, ja samas oli kohalik omavalitsus kohustatud ootama otsust vaid mõistliku aja jooksul; kohus leidis, et kohalik omavalitsus on õigustatud keelduma detailplaneeringu kehtestamisest, mille elluviimine ei ole suure tõenäosusega reaalne, ja samas oleks vastustaja siiski pidanud tegema otsustuse; 2) kohus on õigesti leidnud, et detailplaneeringu menetluse peatamine iseenesest kaebaja õigusi ei riku; kassaatori arvates puudub seetõttu ka sisuline vaidlus selles, kas menetluse peatamine oli õiguspärane või mitte; 3) kuigi seadus ei sätesta eraldi menetlustoiminguna võimalust menetlust peatada, oli selle otsuse kirjalik fikseerimine vajalik haldusmenetluse läbipaistvuse ja isiku jaoks selguse eesmärgil; iseenesest menetluse peatamise kirjalik vorm antud vaidluses sisulist tähendust ei oma; 4) vaidlus ringkonnakohtus taandus sellele, kas viivitus menetlustoimingutes oli minimaalne ja põhjendatud ning kas vallavalitsus oleks saanud menetlust kiirendada, mitte aga sellele, kas peatamine oli õiguspärane või mitte; vaidluse esemeks oleks aga pidanud olema menetluse peatamise õiguspärasus, mitte viivitus menetluses; kui toiming oli õiguspärane, kaalutletud ja põhjendatud, siis puudub mis tahes vajadus analüüsida viivitust kui sellist; 5) kohus on märkinud, et vallavalitsus oleks pidanud määrama Maanteeametile konkreetse tähtaja maanteetrassi asukoha suhtes seisukoha esitamiseks koos oluliste lähteandmetega; vaidlus puudub selles, et kohalik omavalitsus vajab planeerimisotsuste tegemiseks neid lähteandmeid; kassaator ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kohaliku omavalitsuse pädevuses on riigiametile tähtaegade määramine otsuste tegemiseks avalikku huvi puudutavates küsimustes; kassaatori pädevuses ei ole Maanteeametis toimuvat haldusmenetlust suunata ega kiirendada; 6) nõustuda ei saa sellega, et planeerimismenetluse viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebajal põhjendatud huvi selgitada viivituse põhjusi kinnistute suhtes lepinguid sõlminud isikutele; õigustatud huviks ei saa olla ainuüksi vajadus anda selgitusi kolmandatele isikutele; 7) kohtuotsuse resolutsioonist tulenevalt oleks kohalik omavalitsus olnud kohustatud tegema otsuse vaidlusaluse detailplaneeringu suhtes, ära ootamata Maanteeameti otsust; see oleks vastuolus kaalutlusõiguse teostamisega; kaalutlusõigust ei saa nõuetekohaselt teostada siis, kui selgitamata on detailplaneeringu kõige olulisem asjaolu; juhul, kui vastustaja oleks teinud otsuse detailplaneeringut mitte vastu võtta, sest maanteetrassi asukoht polnud selge, oleks see omakorda põhjustanud kohtuvaidlusi; detailplaneeringut edasi menetledes ja selle ka kehtestades, ootamata trassivaliku tulemusi, oleks selline tegevus võinud kaasa tuua kinnistute sundvõõrandamise ja nende isikute õiguste riive, kes nimetatud kinnistud on omandanud või omandamas ja neile oma elukohta rajamas; 8) kohtulahend taandub sisuliselt viivituse ebaproportsionaalsusele, mitte aga õigusvastasusele; kassaator ei saa nõustuda kohtuga selles, et ehkki viivitus on olnud õiguspärane, ei saa edaspidist viivitust õigustada ka juhul, kui keskkonnamõju kiirem hindamine ja maanteetrassi eelprojekti kinnitamine on objektiivselt takistatud; kohus ei saa ka kohustada Maanteeametit otsustama eraldi Hüüru küla ümbersõitu lähtuvalt kaebaja huvidest; 9) ebaselge on, mida kohus pidas silmas kohaliku omavalitsuse võimalusena võtta vastu osahaldusakt; detailplaneeringu vastuvõtmine või sellest keeldumine osahaldusaktina pole mõeldav; 10) kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud viima vaidlusaluste maaüksuste detailplaneeringu avaliku arutelu läbi kolme kuu jooksul arvates kaebaja poolt kõigi selleks vajalike dokumentide esitamisest; käesolevas asjas on kohus eiranud planeerimismenetluse etappide järjestust ning sisuliselt sekkunud planeerimismenetlusse, kirjutades kohalikule omavalitsusele tähtaja planeeringu avaliku arutelu läbiviimiseks; avalikule väljapanekule eelneb planeeringu vastuvõtmise otsus ning alles pärast avaliku väljapaneku toimumist on kohalikul omavalitsusel tekkinud õiguslik alus ja võimalus avaliku väljapaneku tulemuste arutelu korraldamiseks ja välja kuulutamiseks; planeerimine võib lõppeda ka planeerimise vastuvõtmise staadiumis ilma, et avalikku väljapanekut üldse korraldatakse; käesoleval juhul on kohus väljunud oma pädevuse piiridest; kohtulikule kontrollile allub vaid diskretsiooni teostamise õiguspärasus nii planeerimisotsustuste kui ka menetlustoimingute suhtes; 11) alama astme kohtu otsuse tühistamise korral peab kohus oma otsust ulatuslikult põhjendama; selles asjas esimese astme kohtu põhjendustega ja järeldustega mittenõustumist ei ole ringkonnakohus mitte millegagi põhjendanud.
  44. Kaasatud isik Maanteeamet peab Saue Vallavalitsuse kassatsioonkaebust õigeks ja toetab kassatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid.
  45. Kaebaja vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  46. Kolleegium käsitleb esmalt ringkonnakohtu otsust kaebaja tuvastamiskaebuse osas. Kaebaja on taotlenud, et kohus tuvastaks Saue Vallavalitsuse
  47. aprilli
  48. a menetlustoimingu õigusvastasuse ning kohustaks Saue Vallavalitsust täitma kaebajaga sõlmitud halduslepingut. Kaebuse taotluste eelnimetatud formuleeringut on kaebaja kinnitanud halduskohtu
  49. detsembri
  50. a määrusest tulenevas kaebuse täpsustuses. Vastavalt HKMS § 19 lg-le 7 vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, kusjuures halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega. Sisuliselt kujutas vaidlustatud menetlustoiming endast otsustust lükata edasi konkreetse planeerimismenetluse toimingud kuni takistava asjaolu, maanteetrassi asukohavaliku selgumiseni. Ringkonnakohtu otsusest lähtuvalt oli vallavalitsus põhimõtteliselt õigustatud ootama enne detailplaneeringu vastuvõtmist ära maanteetrassi valiku tulemused tingimusel, et need dokumendid esitatakse vallavalitsusele mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus järeldas, et detailplaneeringu menetluse peatamine ei rikuks iseenesest kaebaja õigusi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selle järeldusega. Ringkonnakohtu põhjendustest tuleneb aga ka järeldus, et planeerimismenetluse toimingute edasilükkamine ei olnud sellise otsustuse tegemise hetkel õigusvastane.
  51. Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusvastane see, et planeerimismenetlus oli peatatud ülemäära kaua. Kohus heitis vastustajale ette seda, et planeerimismenetlust ei jätkatud mõistliku aja jooksul, ehk kohalik omavalitsus viivitas järgnevate menetlustoimingute sooritamisega. Kohus tuvastaski viivituse õigusvastasuse. Kaebuse taotlus ei hõlma aga haldusorgani viivituse tuvastamist, sellist taotlust ei ole esitatud kaebaja poolt ka menetluse käigus. Kohtuistungi protokolli (toimiku lk 107) kohaselt jäi kaebaja halduskohtu istungil oma kaebuse juurde. Kolleegiumil puuduvad alused eeldada, et kaebuse taotluse sõnastus ei vasta kaebaja tegelikule tahtele. Nii kaebuse põhjendused kui ka advokaadi osavõtt kaebuse esitamisest ja kohtumenetlusest osundavad sellele, et kaebaja luges oma õigusi rikkuvaks menetluse peatamise toimingu. Sellest taotlusest lähtuvalt menetles kaebust ka halduskohus. Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja kaebuse rahuldamist lähtuvalt halduskohtule esitatud taotlustest.
  52. Kolleegium käsitleb viivitusena halduse õigusvastast tegevusetust. Kaebaja taotlusega hõlmatud vastustaja tegevus (menetluse peatamise otsustus) ja ringkonnakohtu poolt hinnatud tegu (tegevusetus või viivitus menetlustoimingute sooritamisel) ei ole sisult kokkulangevad teod. Veelgi enam, ringkonnakohus ongi eristanud peatamist ja viivitust ning on lugenud menetluse peatamise otsustuse sisuliselt õiguspäraseks. Vastavalt HKMS § 19 lg-le 8 võib kaebuse esitaja kaebuse taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku. Käesolevas asjas ei ole kaebaja oma taotlust muutnud. Kehtiv menetluskord ei võimalda ringkonnakohtul väljuda kaebuse taotluse piiridest. Ka ringkonnakohtule laieneb HKMS § 25 lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kolleegium rõhutab, et kaebuse eseme ja õiguskaitsevahendi valiku ainuõigus on kaebajal. Kohus võib üksnes juhtida kaebaja tähelepanu efektiivsema õiguskaitsevahendi olemasolule ja taotluse muutmise võimalusele.
  53. Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium kassaatori seisukohaga, et kohus ei oleks selle tuvastamiskaebuse taotluse raames saanud lahendada küsimust viivitusest planeerimismenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus on taotluse piiridest väljumisega oluliselt rikkunud menetlusnorme. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 4 ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida pole menetluses arutatud. Kolleegium rõhutab, et sellega on kohus üllatanud vastustajat.
  54. Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt ei ole ringkonnakohus õigesti käsitlenud kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuses on kaebaja osundanud, et planeerimismenetluse peatamisega seonduvalt on tal tekkinud probleemid isikutega, kellega on sõlmitud müügi eellepingud ja kes on juba tasunud, samuti on sõlmitud lepingud detailplaneeringu koostamiseks. Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt on viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebajal põhjendatud huvi, selgitamaks viivituse põhjusi vajadusel klientidele. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu lahendis sisalduva kaebaja põhjendatud huvi käsitlusega. Esmalt tuleb märkida, et kaebaja oli planeerimismenetluse peatamise asjaoludest teadlik juba enne halduskohtusse pöördumist. Kaebuses halduskohtule kinnitab kaebaja, et vaidlustatud protokollilisest otsusest sai ta teada
  55. juunil
  56. Piisava informatsiooni omamist planeerimismenetluse asjaolude kohta tõendab ka asja materjalidele lisatud kaebaja
  57. juuni
  58. a taotlus Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu menetlemise peatamise tühistamiseks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu poolt osundatud asjaolu ei loo piisavat alust põhjendatud huvi nõude täitmiseks, hoolimata sellest, kuidas tõlgendada kaebaja taotlust. Õige on kassaatori hinnang, et planeerimismenetluse peatamise asjaolude selgitamiseks ning vastava informatsiooni edastamiseks lepingupartneritele ei olnud vajalik pöörduda kaebusega kohtusse. Kolleegiumi arvates ei tähenda eelnev, et kaebajal igal juhul puudus tuvastamiskaebuse esitamiseks õiguslikult kaitstav põhjendatud huvi. Kaebaja on planeerimismenetluses menetlusosaliseks. Planeerimismenetluse käik ja tulemused on kahtluseta seotud kaebaja huvidega. Menetlustoimingute edasilükkamine võib riivata isiku põhiseaduslikku õigust menetlusele ja sealhulgas isiku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Menetlustoimingute edasilükkamine võib olla vastuolus kiire haldusmenetluse põhimõttega. Menetluse edasilükkamine võib riivata ka kaebaja ettevõtlusvabadust. Menetlustoimingute õigusvastane edasilükkamine võib kaasa tuua ka võimaliku kahjunõude. Samas ei välista eelnev kaebaja kohustust määratleda oma põhjendatud huvi konkreetse menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohtu kohustust kontrollida sellise põhjendatud huvi olemasolu. HKMS § 10 lg 3 kohustab kaebajat tuvastamiskaebuse esitamisel väljendama oma põhjendatud huvi vastava asjaolu tuvastamiseks ning kohtul lasub kohustus kontrollida kaebaja sellise huvi olemasolu sõltumata teiste menetlusosaliste seisukohtadest. Kolleegium nendib, et kaebusest ei ilmne piisava selgusega, milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi
  59. aprilli
  60. a menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning ka kohtud ei ole kohtuasja sellele aspektile tähelepanu pööranud.
  61. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et planeerimismenetluse toimingute edasilükkamiseks
  62. aprillil 2006 esinesid objektiivsed asjaolud ning sellisena oli see toiming õiguspärane. Kuigi haldusmenetluse üldregulatsioon ega ka planeerimismenetluse sätted otseselt ei käsitle menetluse peatamise võimalusi, on menetluse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Planeerimismenetluse jätkamine ja lõppastmes planeeringu kehtestamine olukorras, kus planeeringu eesmärkide saavutamise võimalikkus ei ole selge, võib oluliselt kahjustada nii avalikke huve kui ka kaasa tuua planeeringuga hõlmatud isikute õiguste ja huvide ülemäärase riive. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused Saue Vallavalitsuse
  63. aprilli
  64. a toimingu (planeerimismenetluse peatamine) õigusvastaseks tunnistamiseks. Halduskohus on põhjendatult jätnud kaebaja tuvastamiskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus osas, millega rahuldati tuvastamiskaebus ning tunnistati õigusvastaseks Saue Vallavalitsuse
  65. aprilli
  66. a toiming, kuulub tühistamisele. II
  67. Kohustamiskaebuses sisaldub taotlus kohustada Saue Vallavalitsust jätkama detailplaneeringu kinnitamisega seotud toiminguid. Kaebuse täpsustuses käsitletakse taotlusena Saue Vallavalitsuse kohustamist täitma kaebuse esitajaga sõlmitud halduslepingut. Kolleegium möönab, et eelkäsitletud tuvastamiskaebuse rahuldamata jätmisest ei tulene vältimatult kohustamiskaebuse rahuldamata jätmine. Kuigi planeerimismenetluse peatamine
  68. aprillil 2006 oli õiguspärane, ei saa sellest veel järeldada, et planeerimismenetluse seiskumine oli õiguspärane järgneva perioodi kestel. Kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb hinnata, kas menetluse seiskumine kaebuse esitamise aja seisuga oli õigusvastane. Menetluse peatumine või seiskumine võib muutuda õigusvastaseks kasvõi seeläbi, et langevad ära menetluse peatamist tinginud asjaolud (menetlustakistused) või menetluse seiskumisest menetlusosalistele tekkiv kahju ületab märgatavalt selle kasu, mida võib saavutada menetlustoimingutest hoidudes.
  69. Kolleegium rõhutab, et kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, s.o
  70. augustil 2006, mitte aga vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal. Eelnimetatud kuupäevaks oli planeerimismenetluse peatamise otsustusest möödunud vähem kui neli kuud. Kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb seetõttu hinnata, kas
  71. augusti
  72. a seisuga oli menetluse jätkuv peatumine õiguspärane ning kas menetlustoimingute teostamata jätmine rikub kaebaja õigusi.
  73. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsusest tuleneva järeldusega, et peatamist tinginud menetlustakistus oli objektiivne, reaalne. Kolleegium jõudis eelnevalt ka järeldusele, et menetlustakistus oli sellise iseloomuga, mis tingis menetluse peatamise ja mis oli aluseks, et peatamist käsitleda õiguspärasena. Vaidlus puudub selles, et menetlustakistus esines jätkuvalt nii kaebuse esitamise ajal kui ka kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohtu hinnangul muutus menetluse peatumine õigusvastaseks siis, kui möödus mõistlik aeg, mille kestel peatumine oli põhjendatud. Ringkonnakohus ei määratle otseselt, millal selline mõistlik aeg möödus ning millisest ajahetkest oli haldusorgani tegevusetus õigusvastane.
  74. Kolleegium leiab ringkonnakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt, et Saue Vallavalitsusele on etteheidetav see, et viimane ei asunud menetlustakistust kõrvaldama. Vallavalitsuse tegevusetus menetlustakistuse kõrvaldamisel kujundas situatsiooni, mida oli võimalik määratleda kui viivitust. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et haldusorgan peab astuma temast sõltuvaid samme menetlustakistuse kõrvaldamiseks. Sellise kohustuse seadmine eeldab, et haldusorgani kasutuses oleksid menetlustakistuse kõrvaldamiseks õiguspärased ja tulemuslikud vahendid. Kolleegium ei pea võimalikuks ringkonnakohtu otsuses märgitud tegevusvarianti, mille kohaselt kohalik omavalitsus seaks riigiorganile tähtaja maanteetrassi asukoha valikust teavitamiseks. Kuigi kohtuasja materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus suhtles selle planeerimismenetluse raames Maanteeametiga, ei saa kolleegium hinnata, kas see oli piisav.
  75. Kolleegium möönab, et menetluse peatamine oli kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsustus. Planeeringu peatamise kõrval eksisteeris alternatiiv jätkata planeerimismenetlust ning võtta seisukoht planeerimismenetluse jätkamise osas planeeringu vastuvõtmisel. Planeeringu vastuvõtmisel kontrollib kohalik omavalitsus planeeringu nõuetekohasust. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks otsustanud planeeringu vastuvõtmise. Kohalik omavalitsus otsustab planeeringu vastuvõtmise vastavalt PlanS § 17 lg-le
  76. Nimetatud sättest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus ka keelduda planeeringu vastuvõtmisest. Sõnaselgelt on valla selline õigus sätestatud Saue Vallavalitsuse ja OÜ Tera-Iter
  77. juunil
  78. a planeeringu koostamiseks sõlmitud lepingu punktis 2.2.
  79. Samas seadus ega ka osundatud leping ei sätesta neid kriteeriume, millest juhindudes planeeringu võib jätta vastu võtmata. Mõistlik on eeldada, et planeeringu võib jätta vastu võtmata siis, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähteeesmärgile ja -tingimustele, ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, samuti muudel olulistel asjaoludel. Kolleegium loeb üheks planeeringu vastvõtmata jätmise otsuse õiguspäraseks aluseks objektiivse võimatuse planeeringut ellu viia või ka selle suure tõenäosuse. Planeeringu vastuvõtmata jätmine ei välista planeerimismenetluse jätkumist, kui tegemist on kõrvaldatava puudusega. Seega puuduvad mõistlikud alused eeldada, et planeerimismenetluse jätkamisel oleks võimalik planeeringu vastu võtmata jätmise otsus huvitatud isiku jaoks planeerimismenetluse peatamisest vähem koormav. Planeerimismenetluse jätkamine iseendast ei oleks taganud kaebaja huvide kaitset.
  80. Ringkonnakohus on kohustanud Saue Vallavalitsust viima läbi vaidlusaluse detailplaneeringu avaliku arutelu kolme kuu jooksul arvates kaebaja poolt kõigi selleks vajalike dokumentide esitamisest. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et sellise kohustuse seadmisega on kohus sekkunud kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsustuse sfääri. Planeeringu avalikku arutelu võib mitte järgneda juhul, kui planeeringut ei võeta vastu. Kolleegium rõhutab, et selles kohtuasjas pole vaidluse esemeks ning seetõttu ka hindamisobjektiks see, kas planeeringudokumentatsioon on koostatud ja esitatud kohalikule omavalitsusele, kas planeeringu koostamise käigus vajalikud toimingud on sooritatud ning kas planeering vastab seadusele. Ometi on eelnimetatud asjaolud selle planeerimismenetluse jätkamise ja ka sellekohase ettekirjutuse tegemise eeldusteks.
  81. Kolleegium leiab, et asjas pole tõendatud Saue Vallavalitsuse viivitus planeerimismenetluse läbiviimisel
  82. augusti
  83. a seisuga. Kolleegiumi arvates puuduvad eeltoodud asjaoludel alused ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
  84. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu
  85. mai
  86. a otsus tuleb tühistada ja jõusse jääb Tallinna Halduskohtu
  87. juuni
  88. a otsus. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.