Obsah (7)

§ 62§ 67§ 321§ 695§ 307§ 314§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 637 lg 1 p 2 järgi ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 62

lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tehakse kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema

1. mail 2008, s.o järgmisel päeval pärast maakohtu otsuse kättetoimetamist kostjale ja lõppes
2. juunil
3. Viru Ringkonnakohtusse saabus apellatsioonkaebus
4. juunil 2008, s.o hilinemisega.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline laskis mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab muu negatiivse tagajärje.

§ 67

lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, mil sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega lugeda apellatsioonkaebus tähtaegselt esitatuks ja võtta see menetlusse. Määruskaebuse kohaselt ei toimetanud maakohus otsust kätte kostja lepingulisele esindajale. Sellega rikkus maakohus

§ 321lg-t 1.

Teised menetlusdokumendid oli kohus lepingulisele esindajale saatnud. Otsuse esindajale kätte toimetamata jätmine põhjustaski apellatsioonkaebuse esitamise ühepäevalise hilinemise.

1. Hageja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus jätta

§ 695ja § 691 p 1 alusel muutmata.

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse väide, et maakohus ei toimetanud kohtuotsust

§ 321

lg-t 1 rikkudes kätte kostja lepingulisele esindajale, vaid ainult seaduslikule esindajale. Riigikohus on

1. detsembri
2. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-07 leidnud järgmist.

§ 321

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, siis toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.

§ 307

lg 3 sätestab, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse järgi kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Tulenevalt

§ 321

lg 1 ja § 307 lg 3 mõttest loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui seda on tehtud ainult menetlusosalisele. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Praegusel juhul on maakohtu otsus kätte toimetatud kostja (juriidiline isik) seaduslikule esindajale

1. mail 2008 ning ringkonnakohus on õigesti leidnud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg lõppes
2. juunil
3. Apellatsioonkaebus esitati
4. juunil
5. Kolleegium märgib täiendavalt, et eelnevat seisukohta ei muuda asjaolu, et kostjat esindas menetluses lisaks lepingulisele esindajale ka seaduslik esindaja.

§ 321

lg 1 peab silmas kohtulahendi kättetoimetamist kohtumenetluse esindajale, kelleks tuleb lugeda lepinguline esindaja. Seega on kohtul hoolimata seadusliku esindaja olemasolust

§ 321

lg 1 järgi kohustus toimetada menetlusdokument kätte isiku lepingulisele esindajale.

1. Eelnevalt viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-129-07 leidis Riigikohus ka seda, et kui kohus on kohtulahendi kätte toimetanud ainult menetlusosalisele, võib see anda aluse taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal. Ka ringkonnakohus on oma lahendis tähelepanu juhtinud tähtaja ennistamise regulatsioonile. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Viru Maakohus on
2. aprillil 2008 saatnud kostja lepingulise esindaja e-postiaadressil info@volaabi.ee Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsuse ärakirja. Selle e-postiaadressi on kostja ise kohtule teatavaks teinud (nt I kd, tl 54 ja 80).

§ 314

lg 5 kohaselt, kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab saaja saatma kohtule viivitamata

§ 314lg-s 5 nimetatud kinnituse dokumendi kättesaamise kohta.

Toimikus sellist kinnitust ei ole.

1. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui määruskaebuse väited oleksid põhjendatud, ei saaks Riigikohus kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtta, nagu on soovitud määruskaebuses. Selle toimingu saab teha ainult ringkonnakohus.
2. Kolleegium juhib kostja esindaja A. Varese tähelepanu ka sellele, et ta ei ole vastuolus

§-ga 337 teavitanud Riigikohut määruskaebuse ärakirja esitamisest hagejat esindavale vandeadvokaat L. Tammele. Hageja esindaja ei ole Riigikohut teavitanud määruskaebuse vastuse ärakirja esitamisest kostja esindajale. 12. Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja tasutud kautsjon arvata

§ 149lg 4 teise lause järgi riigituludesse.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik