RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 29lg 1 p 5 alusel väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

1. Mõista Eesti Vabariigilt O.G. kasuks välja 6350 (kuus tuhat kolmsada viiskümmend) krooni valitud kaitsjale makstud tasu ja muu menetluskulu (kaitsja sõidukulu) katteks.
2. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. jaanuaril 2007 koostas Põhja Politseiprefektuur O.G. suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et
5. a septembris tuvastamata kuupäeval viis ta X linnavolikogu esimehe kabinetist enda koju X linna majanduslike huvide deklaratsioonihoidjale esitatud majanduslike huvide deklaratsioonid. X linnavolikogu
6. novembri
7. a määrusega oli X linna majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjaks määratud X linnavolikogu revisjonikomisjon. Sellise käitumisega rikkus O.G. korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 12 lg-te 7 ja 9 nõudeid.
8. Kohtuvälise menetleja
9. veebruari
10. a otsusega karistati O.G-d eelmises punktis kirjeldatud teo eest KVS § 266 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 12 000 krooni.
11. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse O.G. kaitsja vandeadvokaat Kai Amos, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist O.G. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
12. Harju Maakohtu
13. juuni
14. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohtuvälise menetleja otsus tühistati O.G-le mõistetud karistuse osas. Maakohus karistas O.G-d rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 9000 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus rahatrahvi tasumise ositi. Maakohus asus seisukohale, et kaebaja tegevus vastab KVS §-s 266 sätestatud väärteokoosseisule, kuid kohtuvälise menetleja määratud karistust tuleb kergendada, sest see ei vasta teo raskusele. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni O.G. kaitsja vandeadvokaat K. Amos. Kassaator palub maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Kaitsja märgib, et O.G. väärtegu on aegunud. Kar

S § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kuna O.G-d on karistatud teo eest, mis vastavalt kohtuotsusele ja väärteootsusele pandi toime septembris 2006, siis aegus O.G. väärtegu hiljemalt 30. septembril 2008.

§ 29lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus.

Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 5 alusel lõpetada.

Samas leiab kassaator, et maakohus on asja menetlemisel ja otsuse tegemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, sh jätnud kohtuotsuse nõuetekohaselt põhistamata.

1. Kassatsioonivastuses palub Põhja Politseiprefektuur jätta kassatsioon rahuldamata ning Harju Maakohtu otsus tühistamata. Kohtuväline menetleja leiab, et O.G. väärtegu ei ole aegunud, sest ta hoidis majanduslike huvide deklaratsioone enda käes
2. jaanuarini
3. a, mil need läbiotsimise käigus O.G-lt ära võeti. Seetõttu tuleks teo lõpuleviimise ajaks lugeda
4. jaanuar 2007 ja samast kuupäevast arvestada ka aegumistähtaega. Ekslik on ka kassaatori seisukoht, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles O.G. kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. O.G. suhtes on käesolevas asjas koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et ta viis
7. a septembris tuvastamata kuupäeval X linnavolikogu esimehe kabinetist enda koju X linna majanduslike huvide deklaratsioonihoidjale esitatud majanduslike huvide deklaratsioonid.

§ 87

kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab seda, et kohtud on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-53-06 - RT III 2006, 27, 246, p 5 ja
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-52-08 - RT III 2008, 41, 277, p 10). Seetõttu ei ole asja lahendamisel võimalik arvestada kassatsioonivastuses esitatud väitega, et O.G. tegu ei ole lõpule viidud mitte
5. a septembris majanduslike huvide deklaratsioonide äraviimisega linna volikogu ruumidest, vaid deklaratsioonide äravõtmisega O.G. kodust
6. jaanuaril
7. Kassatsioonivastuses märgitu näol on sisuliselt tegemist väärteokirjelduse muutmisega. Võrreldes väärteoprotokolliga on erinev teo toimepanemise aeg ajavahemik september 2006 kuni
8. jaanuar
9. Samuti on võrreldes väärteoprotokolliga laiendatud O.G-le süüksarvatava teo ulatust (lisaks deklaratsioonide äraviimisele ka deklaratsioonide enda kodus hoidmine).
10. Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis tingivad süüteo aegumistähtaja kulgemise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seega aegus O.G. väärtegu, mis väärteoprotokolli kohaselt leidis aset tuvastamata kuupäeval
11. a septembris, hiljemalt
12. septembril 2008, s.o ajal, mil Harju Maakohus oli küll väärteoasjas otsuse teinud, kuid see otsus ei olnud jõustunud.

§ 29

lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

§ 29

lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. 10. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes

§ 174p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 27.

juuni 2008. a otsuse ja lõpetab

§ 29lg 1 p 5 alusel O.G.

suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Kassatsioon tuleb rahuldada. Kuna väärteomenetlus O.G. suhtes lõpetatakse, ei käsitle Riigikohus kassatsiooni ülejäänud väiteid. 11. O.G. kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada O.G-le kassatsiooniastmes kantud menetluskuluna kaitsjale makstud tasu summas 5900 krooni ja sõidukulu 450 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes

§-st 23, § 38 lg-st 1 ning KrMS § 175 lg 1 p-st 1 rahuldada. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe