← Eesti

3-1-1-70-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-70-08 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. detsember 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järves

§ 306

lg 1 p-s 14 loetletud küsimuste lahendamine kohtuotsuse või määrusega eeldab vastava taotluse ja kuludokumentide esitamist süüdistatava või tema kaitsja poolt. Vastasel korral ei oleks kohtul võimalik teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Sellise taotluse esitamine on aga KrMS § 306 lg 1 p-s 14 sätestatu pinnalt võimalik üksnes kohtumenetluse raames asja sisulise arutamise käigus. Samale seisukohale on vaidlustatud määruses asunud ringkonnakohus. Arvestada tuleb sedagi, et lahendamaks küsimust KrMS § 175 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluskulude suuruse mõistlikkusest ja vajalikkusest, on kohtul õigus küsida taotluse põhjendatuse osas prokuröri ja menetlusosaliste arvamust. Pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa selline võimalus kohtulikku uurimist uuendamata puudub. Teise põhjusena on oluline märkida, et ka KrMS § 189 lg 2 kohaselt peab otsustus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks olema tehtud kohtumenetluse käigus. Prokurör leiab vastuses määruskaebusele õigustatult, et kohtuotsuse jõustumisega loetakse kohtumenetlus lõppenuks, mille tõttu puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt võimalus KrMS § 189 lg 2 rakendamiseks. Kaitsja seisukohtadega nõustumise korral jääks muu hulgas ebaselgeks, millise tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitada, sest menetlusseadus vastavat tähtaega ega korda ei sätesta. Taotluse esitamise aega silmas pidades ei muuda midagi ka kaitsja väide, et määrus, millega kuluhüvitis kindlaks määratakse, on vaidlustatav kohtuotsusest eraldi KrMS

  1. peatükis sätestatud korras. Nagu eelpool märgitud, tuleb selline määrus vastavalt KrMS §-dele 189 lg 2 ja § 306 lg 1 p 14 teha kohtumenetluse raames.
  2. Tähele tuleb panna sedagi, et kassatsioonimenetlus võib vastavalt KrMS § 349 lg-le 5 lõppeda Riigikohtu määrusega, millega jäetakse kassatsioon menetlusse võtmata. Sellisel juhul peab taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks Riigikohtus toimuvas eelmenetluses olema esitatud koos kassatsioonivastusega. Kui kassatsioonivastusele ei ole lisatud taotlust valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, kuid kassatsioon võetakse menetlusse, on taotluse esitamine lubatav ka kriminaalasja Riigikohtus läbivaatamise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a määrus väärteoasjas nr 3-11-32-06, p 5).
  5. Kolleegium märgib, et kuigi kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni pinnalt ei ole kuluhüvitise kindlaksmääramine välistatud ka pärast kohtuotsuse jõustumist, on see võimalik üksnes KrMS §-s 192 loetletud tingimustel, s.t juhtudel, mil kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses on määratud kulude põhimõtteline jaotus ja vastava otsustuse alusel taotletakse kuluhüvitise täpset kindlaksmääramist (KrMS § 192 lg 2 p-d 1-3).
  6. Kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioon on kolleegiumi hinnangul piisavalt selge, tagamaks menetlusosalisele võimaluse menetluskulude hüvitamise taotluse õigeaegseks esitamiseks. Kuivõrd Riigikohtu kriminaalkolleegium on analoogilistes küsimustes samasugust seisukohta väljendanud ka varasemas praktikas, ei saanud taotluse hilinenud esitamisest tingitud tagajärg, s.o taotluse läbi vaatamata jätmine, olla määruskaebuse esitajale üllatuslik. Lisaks eelöeldule ei nõustu kolleegium kaebuse esitaja väitega, nagu kinnitaks valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse esitamise võimalikkust pärast õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist
  7. detsembri
  8. a määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-125-04 (RT III 2005, 3, 18) tulenev. Selles asjas esitati taotlus õigusabikulude hüvitamiseks pärast õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist. Ringkonnakohus rahuldas taotluse osaliselt, kuid ei tõstatanud oma määruses küsimust õigusabikulude hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ja korra osas, vaid käsitles üksnes õigusabikulude suuruse ja põhjendatusega seonduvat. Lahendades määruskaebemenetluses asja kaitsja kaebuses vaidlustatud asjaolude pinnalt, puudus kriminaalkolleegiumil alus kaebuse piiridest väljumiseks ja kaebaja olukorra raskendamiseks. Seetõttu ei ole
  9. detsembri
  10. a määruses kriminaalasjas nr 3-11-125-04 antud hinnangut ka õigusabikulude hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ja korra kohta.
  11. Lähtudes eeltoodust on kriminaalkolleegium seisukohal,

§ 181lg-st 1 tulenev riigi kohustus hüvitada õigeksmõistva kohtuotsuse korral isikule menetluskulud, arvestades seejuures Kr

MS §-s 182 sätestatud erandeid, ei ole absoluutne. Nii ei tule näiteks KrMS § 181 lg 2 kohaselt hüvitada õigeksmõistetule menetluskulu, mille ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmise või eneserõõnaga. Ka juhtudel, mil taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ei ole esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus õigeksmõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks. II

  1. Ringkonnakohus sedastas, et kaitsja taotles apellatsioonis süüdistatava E.P. õigeksmõistmist, kuid apellatsioon ei sisaldanud taotlust hüvitada E.P-le õigeksmõistva otsuse tegemise korral valitud kaitsjale makstud tasu. Samuti ei esitatud õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust kinnitavate dokumentide koopiaid. Ka apellatsioonikohtu istungil ei esitanud kaitsja ega süüdistatav õigusabikulude hüvitamise taotlust, kuigi viimane arve, mille hüvitamist käesolevas asjas taotletakse, on dateeritud
  2. veebruari
  3. a kuupäevaga. Õigeksmõistev otsus jõustus
  4. juulil
  5. Kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks saabus ringkonnakohtusse aga
  6. augustil
  7. Kriminaalkolleegium leiab,

§ 189

lg-s 2 ja § 306 lg 1 ps 14 sätestatu pinnalt on vaidlustatud määruses õigustatult asutud seisukohale, et taotlus esitati hilinemisega ja selle läbivaatamiseks pärast kohtuotsuse jõustumist puudus seaduslik alus.

  1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a määruse muutmata ja E.P. kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.