← Eesti

3-4-1-12-08

Obsah (4)§ 25§ 15§ 123§ 152

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-12-08 30. detsember 2008 Eesistuja Märt Rask, l

) ja konventsiooniga vastuolus olevaks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis

  1. märtsi
  2. aasta määrusega asjas nr 3-4-1-3-08 R. Paala taotluse läbi vaatamata.
  3. R. Paala esitas
  4. septembril 2008 Riigikohtule uue taotluse, milles ta palub: 1) tuvastada, et menetlus Tartu Maakohtu kriminaalasjas nr 1-07-2186 on olnud ebamõistlikult pikk, mis on vastuolus

§-ga 14 ja konventsiooni artikli 6 lõikega 1; 2) tuvastada, et õigustloova akti puudumine, millega sätestatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslik menetluskord ebamõistliku menetlusaja kohta esitatud kaebuste läbivaatamiseks ja õiglase hüvitise määramiseks, on vastuolus

§-ga 14 ning konventsiooni artikliga 13; 3) määrata õiglane hüvitis põhiõiguste rikkumisest tuleneva moraalse kahju eest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. R. Paala on arvamusel, et tema individuaalkaebus on lubatav ja tuleb sisuliselt läbi vaadata, kuna tal puudub muu tõhus vahend oma õiguste kaitsmiseks. Riigikohus saab aga jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on võimalik kaitsta oma õigusi muul tõhusal viisil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. juuli
  3. aasta määrus asjas nr 3-4-1-10-08 − RT III 2008, 33, 225;
  4. aprilli
  5. aasta määrus asjas nr 3-4-1-3-08 − RT III 2008, 16, 104;
  6. mai
  7. aasta määrus asjas nr 3-4-1-11-07 − RT III 2007, 21, 170;
  8. aprilli
  9. aasta määrus asjas nr 3-4-1-8-07 − RT III 2007, 15, 114;
  10. jaanuari
  11. aasta määrus asjas nr 3-4-1-17-06 − RT III 2007, 3, 20;
  12. mai
  13. aasta määrus asjas nr 3-4-1-4-06 − RT III 2006, 19, 174;
  14. juuni
  15. aasta määrus asjas nr 3-4-1-10-05 − RT III 2005, 23, 234;
  16. märtsi
  17. aasta määrus asjas nr 3-4-1-6-05 − RT III 2005, 11, 104). Muu tõhusa õiguskaitsevahendiga seoses juhib R. Paala tähelepanu sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tuvastanud
  18. novembri
  19. aasta otsuses kohtuasjas Saarekallas OÜ vs. Eesti, et Eesti õigussüsteemis puudub konventsiooni artikli 13 nõuetele vastav tõhus õiguskaitsevahend, mis võimaldaks isikute kaebuste läbivaatamist küsimuses, kas nende tsiviilõiguste ja -kohustuste või nendele esitatud kriminaalsüüdistuse menetlus toimub mõistliku aja jooksul.
  20. R. Paala leiab, et Tartu Maakohus on kriminaalasja nr 1-07-2186 menetlemisel rikkunud

§-st 14 ja konventsiooni artikli 6 lõikest 1 tulenevat mõistliku menetlusaja nõuet. R. Paala kohtuasja arutamine oli

  1. septembri
  2. aasta seisuga kestnud üle üheksa aasta. R. Paala on seisukohal, et isikul on õigus taotleda oma põhiõiguste rikkumise tuvastamist enne, kui kohtuasjas on jõustunud kohtuotsus. EIK on
  3. detsembri
  4. aasta otsuses Maylnek vs. Austria asunud seisukohale, et kui on rikutud konventsiooni, saab isiku avaldust lugeda vastuvõetavaks ilma, et isiku kohta oleks jõustunud sisemaine kohtuotsus. Sarnasele seisukohale asus EIK
  5. detsembri
  6. aasta kohtuasjas Treial vs. Eesti. EIK praktika kohaselt sõltub mõistlik menetlusaeg kohtus kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest ja pädevate asustuste käitumisest (EIK
  7. detsembri
  8. aasta otsus asjas Mitev vs. Bulgaaria, EIK
  9. aprilli
  10. aasta ostus asjas Jean-Claude Boddaert vs. Belgia, EIK
  11. mai
  12. aasta otsus asjas Akcakale vs. Türgi, EIK
  13. novembri
  14. aasta otsus asjas Sari vs. Türgi ja Taani). R. Paala on seisukohal, et tema kriminaalasja näol on tegemist tavalise kohtuasjaga, et tema käitumine ei anna alust kriminaalmenetluse venimiseks üle mõistliku aja ja pädevate asutuste käitumises ei esine asjaolusid, mis vabandaksid menetluse ebamõistlikku kestust. R. Paala juhib tähelepanu sellele, et EIK tuvastas
  15. novembri
  16. aasta kohtuotsuses Saarekallas OÜ vs. Eesti mõistliku menetlusaja nõude rikkumise olukorras, kui kriminaalmenetlus oli kestnud üle seitsme aasta.
  17. Teiseks leiab R. Paala, et sisemaise menetluskorra puudumine ebamõistliku menetlusaja kohta esitatud kaebuste läbivaatamiseks on vastuolus

§-s 14 ja konventsiooni artiklis 13 sätestatuga. See vastuolu on R. Paala hinnangul leidnud kinnitust ka eespool viidatud otsuses Saarekallas OÜ vs. Eesti. R. Paala hinnangul on Riigikohtul võimalik kas oma praktikaga selline mentluskord luua või kohustada Riigikogu reguleerima nimetatud küsimust õigustloova aktiga. Vaatamata menetluskorra puudumisele on R. Paala siiski seisukohal, et Riigikohtul on võimalik ajutise meetmena lahendada tema kaebus ebamõistliku menetlusaja pikkuse kohta.

  1. Kolmandaks taotleb R. Paala Riigikohtult põhiõiguste väidetavate rikkumiste eest õiglase hüvitise määramist. R. Paala on seisukohal, et ebamõistlikult kaua kestnud menetlus on kahjustanud teda ja tema perekonna elukvaliteeti ning tuleviku planeerimist. Õiglaseks hüvitiseks peab R. Paala ühte miljonit Eesti krooni. R. Paala tõdeb, et kuna hüvitise suurusega sama oluline on põhiõiguste rikkumise tuvastamise fakt, siis soovib ta Riigikohtult õiglase hüvitise määramist kohtu äranägemisel.
  2. Riigikogu nimel esitasid arvamused põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon. Komisjonid asusid seisukohale, et R. Paala taotlus ei ole lubatav, kuna enne Riigikohtule individuaalkaebuse esitamist ei ole R. Paala ammendanud sisemaiseid õiguskaitsevahendeid. Komisjonid leiavad, et R. Paalal on olukorras, kus tema õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Samuti on R. Paalal võimalik pöörduda halduskohtusse nimetatud õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Komisjonid märkisid, et kahju hüvitamise küsimus põhiõiguste rikkumisest tuleneva moraalse kahju kompenseerimiseks tekib, kui on tuvastatud isiku õiguste rikkumine. Komisjonide arvates annavad aluse selleks eelkõige halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõige 2 ja

§ 25

. HKMS sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 25

kohaselt on igaühel õigus talle õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lõige 1 võimaldab kohtu poolt õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

  1. Õiguskantsleri hinnangul ei ole R. Paala taotlus lubatav, kuna R. Paalal on võimalik pöörduda halduskohtusse taotlusega tuvastada kriminaalmenetluse ebamõistliku kestuse õigusvastasus ning mõista välja õiglane hüvitis põhiõiguste rikkumisest tuleneva moraalse kahju eest. Õiguskantsler tõdeb, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, et kahju hüvitamise koosseisuliseks tunnuseks olev tegevus või tegevusetus on õigusvastane, ja otsustada välja mõista avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju, sh mõista välja kohtu tekitatud kahju. Õiguskantsler tugineb oma arvamuses eelkõige HKMS § 6 lõike 3 punktidele 1 ja 2 ning RVastS § 1 lõikele 1 ja § 17 lõikele
  2. HKMS § 6 lõike 3 punkt 1 sätestab, et halduskohtu pädevusse kuulub haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine. HKMS § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju väljamõistmine. RVastS § 1 lõikest 1 ja § 17 lõikest 1 tuleneb, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju üle on pädev otsustama halduskohus.
  3. Justiitsminister leiab, et R. Paala taotlus on lubatav, kuna EIK
  4. novembri
  5. aasta otsuse Saarekallas OÜ vs. Eesti kohaselt puudub Eesti õiguskorras tõhus vahend kohtumenetluse mõistliku kestuse tagamiseks konventsiooni mõttes. Justiitsminister on seisukohal, et R. Paala suhtes ei ole rikutud nõuet, et kriminaalasja menetlemise aeg peab olema mõistliku pikkusega. Justiitsminister möönab, et R. Paala kohtuasjas toimuv kriminaalmenetlus on pikaajaline, arvestades kriminaalmenetluse keskmist pikkust ja EIK praktikat. EIK praktikas on esinenud juhtumeid, kus võrreldava pikkusega kohtumenetluse puhul ei ole tuvastatud mõistliku menetlusaja nõude rikkumist. Justiitsminister tõdeb, et R. Paala kohtuasi on keerukas. Menetlemist raskendab ka asjaolu, et R. Paala õiguste tõhusama kaitse tagamise eesmärgil on samaliigilise kuriteo suhtes toimuvad kriminaalmenetlused ühendatud ühtseks menetluseks. Justiitsminister järeldab, et osaliselt on menetlusaja pikenemine tingitud vajadusest paremini tagada R. Paala õigusi. Justiitsminister arvab, et kuna kohtumenetluse aja mõistliku pikkuse nõuet ei ole rikutud, siis puudub alus kahju hüvitamiseks. R. Paala taotlus tuleks rahuldada osas, milles ta soovib, et Riigikohus tuvastaks, et õigustloova akti puudumine, millega sätestatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslik menetluskord ebamõistliku menetlusaja peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks ja õiglase hüvitise määramiseks, on vastuolus

§-ga 14 ja konventsiooni artikliga

  2. Välisminister leiab, et R. Paala taotlus ei ole lubatav, kuna taotlejal on tõhus võimalus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Välisminister möönab, et kohtumenetlust reguleerivates seadustikes ei ole konkreetset normi, mis sätestaks kohtusse pöördumise ja kahjunõude esitamise olukorras, kus on rikutud õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Siiski on see menetluskord olemas üldsätetena.

§ 15

lõikes 1 sätestatud kaebeõiguse võimalikult ulatuslikuks tagamiseks on HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse määratud kõik avalik-õiguslikud vaidlused, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Välisminister on seisukohal, et KrMS §-s 15¹ sätestatud kohtu kohustusele jõuda võimalikult kiiresti kohtulahendini vastab kohtualuse isiku subjektiivne avalik õigus seda nõuda. Kui nimetatud kohustust on rikutud, võib isik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse ja esitada kahjunõude õiguse menetlusele mõistliku aja jooksul rikkumise eest. Välisminister on seisukohal, et EIK

  1. novembri
  2. aasta otsus asjas Saarekallas OÜ vs. Eesti ei anna alust R. Paala taotluse rahuldamiseks. Välisminister juhib tähelepanu, et EIK
  3. novembri
  4. aasta otsuse Saarekallas OÜ vs. Eesti punktis 66 järeldas EIK, et nii Eesti kohtupraktikas kui ka seaduses puudub tõhus hüvituslik õiguskaitsevahend, kuna valitsus ei nimetanud selles kohtuvaidluses ühtegi kohtuasja, kus kohus oleks kohtumenetluse ebamõistliku kestuse eest hüvitist välja mõistnud. Välisminister leiab, et Riigikohtu suunised taotlejale ja alamate astmete kohtutele on vajalikud, tagamaks õigusselgust, et puudub vastuolu

§-ga 14 ja konventsiooni artikliga 13 koosmõjus konventsiooni artikli 6 lõikega

  2. Rahandusministri arvamuse kohaselt ei ole R. Paala taotlus lubatav. Rahandusminister arvab, et ebamõistlikult pika kohtumenetluse peale on isikutel võimalik esitada kaebus halduskohtusse ja nõuda hüvitist

§-de 15 ja 25 alusel. Kehtivas õiguses puudub säte, mis keelaks isikul kohtusse pöörduda ja nõuda kohtumenetluse ebamõistlikult pikaks tunnistamist ning viimase tuvastamisel õiglast hüvitist. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Raivo Paala taotluse läbivaatamiseks kontrollib Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kõigepealt selle lubatavust.
  2. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (

JKS) ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. märtsi
  2. aasta määrus asjas nr 3-4-1-6-05 − RT III 2005, 11, 104, punkt 4 ja
  3. aprilli
  4. aasta määrus asjas nr 3-4-1-8-07 − RT III 2007, 15, 114, punkt 5).
  5. Riigikohtu üldkogu on aga

§-dele 13, 14 ja 15 ning konventsiooni kohaldamispraktikale tuginedes korduvalt sedastanud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle

§-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu

  1. märtsi
  2. aasta otsus asjas 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, punkt 17;
  3. jaanuari
  4. aasta otsus asjas nr 3-1-1-13-03 − RT III 2004, 4, 36, punkt 32;
  5. jaanuari
  6. aasta otsus asjas nr 3-3-2-1-04 − RT III 2004, 4, 37, punkt 26). 19.

§-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule, kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. aprilli
  2. aasta otsus asjas nr 3-4-1-4-03 − RT III 2003, 13, 125, punkt 16).
  3. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kolleegium R. Paala taotluse läbivaatamiseks, kas taotluse esitaja käsutuses on mingi muu tõhus võimalus kasutada

§-st 15 tulenevat õigust kohtu kaitsele.

  1. Kolleegium leiab, et on rikutud R. Paala õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja et R. Paalal on võimalik esitada seda puudutav taotlus Tartu Maakohtus toimuvas menetluses. Kohtul on kohustus see lahendada igas menetlusstaadiumis, mitte üksnes kohtuotsust tehes. Vajadusel peab kohus tuginema konventsioonile ja selle kohaldamise praktikale, mis on kriminaalmenetlusõiguse allikas tulenevalt KrMS § 2 punktist
  2. Konventsiooni näol on tegemist Riigikogu ratifitseeritud välislepinguga, millel on

§ 123

lõikest 2 tulenevalt prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes (vt Riigikohtu üldkogu

  1. jaanuari
  2. aasta otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, punkt 31).
  3. Kohus peab menetluse kestuse mõistlikkust EIK praktika kohaselt hindama kohtuasja eripärast lähtuvalt, võttes arvesse EIK praktikas sätestatud tingimusi, eeskätt kohtuasja keerukust, kaebaja tegevust ja pädevate võimuorganite tegevust (vt nt EIK
  4. märtsi
  5. aasta otsus kohtuasjas Pélissier ja Sassi vs. Prantsusmaa, avaldus nr 25444/94, punkt 67). Ka Riigikohus on märkinud, et mõistliku menetlusaja ületamist hinnates peab kohus lähtuma kuriteo raskusest, kriminaalasja keerukusest ja mahukusest aga ka muudest konkreetsetest asjaoludest ning sealhulgas ka menetluse senisest käigust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari
  7. aasta otsus asjas nr 3-1-1-3-04 − RT III 2004, 8, 86, punkt 19).
  8. Kui kohus leiab, et R. Paala õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, on tal kõiki asjaolusid kaaludes võimalik konventsiooni artikli 6 lõikele 1 tuginedes kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev otsus või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nende võimaluste kohta märkinud, et kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumine ei pea iseenesest ja alati tähendama isiku õigeksmõistmist. Sõltuvalt asjaoludest võib kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumise proportsionaalseks järelmiks olla ka näiteks menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel või ka kõnealuse asjaolu arvestamine karistuse mõistmisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. veebruari
  10. aasta otsus asjas nr 3-1-1-3-04 − RT III 2004, 8, 86, punkt 22). Menetluse ebamõistliku pikkusega arvestamise kohta karistuse mõistmisel on kriminaalkolleegium märkinud, et kohtutel on konventsiooni artikli 6 lõikele 1 tuginedes KarS §-st 61 lähtuvalt õigus kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. novembri
  12. aasta otsus asjas nr 3-1-1-28-08 − RT III osas veel avaldamata, punkt 17).
  13. Kolleegium leiab ka R. Paala taotluse kohta tunnistada õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks, et kui mingi õigustloova akti andmata jätmine rikub taotluse esitaja hinnangul tema subjektiivseid õigusi, on tal võimalik pöörduda vastava taotlusega kriminaalasja läbivaatamise käigus Tartu Maakohtu poole. Niisuguse õiguse annab R. Paalale

§ 15

lõike 1 teine lause, mille kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Tartu Maakohus seevastu on sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohustatud järgima põhiseadust ja tunnistama põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.

§ 152

lõige 1 sätestab, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Vastava kohtulahendi alusel käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (

§ 152

lõige 2,

JKS § 4 lõige 3). Peaks aga kriminaalasja menetlev kohus jätma taotluse rahuldamata, võib taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist apellatsioonimenetluses ning lõpuks ka kassatsioonimenetluses.

  1. Vaagides R. Paala taotlust hüvitada talle põhiõiguste rikkumisega tekitatud kahju, nõustub kolleegium menetlusosaliste seisukohtades avaldatud arvamusega, et R. Paalal on võimalik nõuda kahju hüvitamist halduskohtus riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
  2. Arvestades eespool punktides 20-25 sedastatut ja asjaolu, et R. Paala kriminaalmenetlus on Tartu Maakohtus endiselt pooleli, leiab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et R. Paala taotlused ei ole lubatavad ja Riigikohtul puudub alus nende sisuliseks läbivaatamiseks.
  3. Esitatud kaalutlustel jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

JKS § 11 lõikest 2 juhindudes R. Paala taotluse läbi vaatamata. Märt Rask, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.