RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 4 lg 2 ja § 20 lg 8 kohaselt kantakse registrisse hooneühistu, millele kuulub kinnisasi või tsiviilkäibes olev vallasasi või kui hooneühistu on asutatud hoone ehitamiseks. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et hoone Jalaka 58d kuulub hooneühistule või hooneühistu on asutatud hoone ehitamiseks, kuna ehitis on juba olemas. Elektroonilise kinnistusraamatu kontrollimisel registripidaja sellekohaseid kandeid ei leidnud. Esitatud kandeavalduse alusel ei saa taotletud kannet teha, sest avaldajad ei ole tõendanud, et garaaþid kuuluvad asutatud hooneühistule Sidur.

1. Avaldajate esindaja notar Andrus Ruul esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldajate kandeavaldus rahuldada ja teha registrisse soovitud kanne. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. juuli
4. a määrusega avaldajate esindaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu registriosakonna kohtunikuabi kandemääruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et seaduse kohaselt ei saa asutatavat hooneühistut registrisse kanda enne, kui hooneühistu omandis ei ole kinnisasja (millel on olulise osana ehitis või millele kavatsetakse ehitis rajada) või vähemalt hoonet tsiviilkäibes oleva vallasasjana.

§ 1

lg 1 järgi on hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel või valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Tulenevalt

§ 4

lg-st 2 esitatakse kinnisasja olemasolu korral või selle hilisemal omandamisel registripidajale lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lg-s 1 nimetatud dokumentidele ka hooneühistule kuuluva kinnisasja kinnistusraamatu registriosa number ja aadress. Hooneühistu põhikirjale lisatakse riikliku ehitisregistri pidaja või ehitusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia ühistule kuuluva hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on kindlaks määratud ja liikmesuse numbriga tähistatud iga liikme ainukasutuses olev hooneosa.

§ 4

lg 3 sätestab, et kinnisasja olemasolu korral või selle hilisemal omandamisel kantakse registrisse lisaks tulundusühistuseaduse §-s 8 nimetatud andmetele ka hooneühistule kuuluva kinnisasja kinnistusraamatu registriosa number ja kinnisasja aadress.

§ 20

lg 1 järgi võib alates hooneühistuseaduse jõustumisest liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja ja hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult hooneühistuseaduses sätestatud korras. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kuivõrd hooneühistu asutatakse omatava või omandatava kinnisasja ja selle osaks oleva hoone valitsemiseks ning selle kinnisasjaga seotud majandustegevuse kaudu liikmete majanduslike huvide teostamiseks, siis on hooneühistu registreerimiseks oluline, et asutatav hooneühistu omaks registreerimise ajaks vähemalt tsiviilkäibes vallasasjana olevat hoonet, mida oma põhikirjalises tegevuses edaspidi kasutada. Sellise tõlgenduse õigsusele viitavad lisaks

§ 1

lgs 1 toodud hooneühistu mõistele otseselt ka

§ 4lg-d 2 ja 3.

Neis sätetes nimetatud dokumente saab registripidajale esitada üksnes hoone või kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omaja. Eeltoodud regulatsiooni kehtestamisel on olnud seadusandja eesmärgiks vältida selliste asutatavate hooneühistute registrisse kandmist, kelle puhul on ebaselge, kus ja millist kinnistut ning sellel asuvat või ehitatavat ehitist või ehitist vallasasjana saab hooneühistu üldse oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks oma liikmetele kasutada anda. Kuivõrd

§ 1

lg 1 kohaselt on hooneühistu moodustamise ja tegevuse eelduseks, et tema omandis oleks hoonega (sh ehitatava hoonega) kinnisasi või vähemalt hoone vallasasjana, siis ei ole mõeldav, et hooneühistu moodustaksid näiteks garaaþibokside omanikud, kes soovivad küll garaaþibokse ühiselt majandada, kuid ei soovi nende omandiõigust moodustatavale hooneühistule üle anda. Seega tuleb asutatava hooneühistu registrisse kandmiseks avaldajatel tõendada, et aadressil Jalaka 58d asuvate garaaþide omanik on hooneühistu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Määruskaebuses palub avaldajate esindaja ringkonnakohtu määruse tühistada ja avaldajate kandeavalduse rahuldada ning teha registrisse sellekohased kanded. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks peab asutatav hooneühistu omama kinnistut või vähemalt hoonet tsiviilkäibes oleva vallasasjana. Tulenevalt

§ 4

lg-test 2 ja 3 võib hooneühistu asutada ja registrisse kanda ka juhul, kui hooneühistu omandab kinnisasja pärast hooneühistu registrisse kandmist. Seadus ei sea ühistu registrisse kandmise hetkel hooneühistu asutamist ja selle registrisse kandmist sõltuvusse tulevikus omandatava kinnisasja (ja sellel asuva hoone) omandi kuuluvusest. Seega olid avaldajad täitnud kõik seaduses sätestatud nõuded ja nende kandeavaldus tuli rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Lisaks ringkonnakohtu määrusele tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka maakohtu registriosakonna kohtunikuabi määrus ja kandeavaldus tuleb saata maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
2. Kolleegium nõustub avaldajate määruskaebuse väitega, et hooneühistu asutamine ja registrisse kandmine ei sõltu sellest, kas asutatavale hooneühistule kuulub tema registrisse kandmise hetkel kinnisasi (ja sellel asuv hoone). Asudes eeltoodust vastupidisele seisukohale, tõlgendas ringkonnakohus ekslikult

§ 4

lg-d 2 ja 3.

§ 4

lg 2 kolmandast lausest tulenevalt on nende sätete eesmärgiks eelkõige hooneühistu liikmete huve silmas pidades määrata juba hooneühistu asutamisel kindlaks need hoone osad, mis antakse konkreetse liikme ainukasutusse. Samuti järeldab kolleegium viidatud sätetest koostoimes

§ 1

lg-ga 1, et hooneühistut saab asutada ja registrisse kanda nii kinnisasja olemasolu kui ka selle hilisema omandamise korral. Viimasel juhul on aga asutatava hooneühistu registrisse kandmise eeldusena oluline tuvastada, et hooneühistul on reaalne võimalus kinnisasja omandada.

1. Vaadeldavas asjas nähtub, et asutatavale hooneühistule ei kuulu ei kinnisasja ega ka hoonet kui vallasasja. Hooneühistu asutamislepingu p 1.2 ja põhikirja p 3 kohaselt on ühistu eesmärgiks toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu Tartus Jalaka 58d asuva kinnisasja ning selle osaks oleva hoone omandamisel, omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Omandatava kinnisasjana nimetavad asutajad seega kinnisasja asukohaga Tartus Jalaka 58d. Asutajate kandeavaldusele lisatud dokumentide seas esitatud seletuskirjas on märgitud, et aadressil Jalaka 58d asuvad garaaþikooperatiivi Jalaka-5 hooned, millele on
2. jaanuaril
3. a Tartu Linna RSN Täitevkomitee otsusega eraldatud maa-ala. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et asjas on ebaselge, kas asutataval hooneühistul on õigus Jalaka 58d asuvat maa-ala omandada ja millised on selle omandamise võimalused. Maakohtu registriosakonnal tuleb kandeavalduse uuel läbivaatamisel hinnata, kas asutataval hooneühistul on reaalne võimalus kinnisasja omandada, ning otsustada sellest tulenevalt avaldajate kandeavalduse rahuldamise üle. Mittetulundusühingute seaduse § 78 lg 2 järgi on mittetulundusühing kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid. Registripidajale esitatavas dokumendis peavad olema märgitud seaduses sätestatud andmed. Sama seaduse §-st 76 tulenevalt kohaldatakse registrile muu hulgas ka äriseadustiku §
4. Viimati nimetatud paragrahvi kolmanda lause kohaselt võib registripidaja ettevõtjalt nõuda täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve