3-1-1-76-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-76-08 Otsuse kuupäev

1. jaanuar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi T. P. süüdistuses KarS § 257 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-13956 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. P. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. detsember
6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
7. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a otsus T. P. süüdistusasjas KarS § 257 järgi sisuliselt muutmata.
10. Teha Harju Maakohtu
11. oktoobri
12. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
13. septembri
14. a kohtuotsustesse täpsustus, millega lugeda T. P-le mõistetud 10 kuulisest vangistusest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel tingimisi täitmisele pööramata jäetavaks karistuseks 7 kuud vangistust.
15. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
16. T. P. tunnistati Harju Maakohtu
17. oktoobri
18. a otsusega süüdi KarS § 257 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Maakohus määras KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel, et T. P. peab vangistusest kohe ära kandma 2 kuud ja 27 päeva. Kohtuotsuse kohaselt jäetakse 6 kuuline vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui T. P. 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid. 1.2 T. P. tunnistati KarS § 257 järgi süüdi selles, et tema, nõudes
19. mail
20. a A. T.-lt 40 000 krooni suuruse võla tasumist, lõi viimast rusikaga 4-5 korda pähe ja rindu. Ühtlasi nõudis T. P. korduvalt A. T. kasutuses oleva, kuid AS-le B kuulunud Audi A8 võtmeid. Vägivalla kordumise hirmus loovutas A. T. tema kasutuses oleva auto T. P-le. Maakohus leidis, et sellega piirati A. T. ja tema pereliikmete liikumisvabadust.
21. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. P. kaitsja vandeadvokaat M. Mägi, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja T. P. õigeksmõistmist.
22. Tallinna Ringkonnakohtu
23. novembri
24. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus. Ringkonnakohus leidis, et T. P. tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Samas ei näinud ringkonnakohus põhjust muuta maakohtu poolt mõistetud karistust, kuna omavoli eest mõistetud karistus mahub KarS §-s 121 sätestatud sanktsiooni piiresse. Samuti nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega mõistetud vangistuse osalise tingimisi täitmisele pööramata jätmise kohta.
25. Tallinna Ringkonnakohtu
26. novembri
27. a otsuse peale esitasid Riigikohtule kassatsiooni nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör J. Kasesalu kui T. P. kaitsja vandeadvokaat M. Mägi. Prokurör taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks T. P. KarS § 121 järgi õigeks või kergendataks talle mõistetud karistust.
28. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus ja saadeti kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kolleegium leidis, et ringkonnakohus, kvalifitseerides T. P. teo KarS § 121 järgi, on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
31. Tallinna Ringkonnakohtu
32. septembri
33. a kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 3.oktoobri
34. a kohtuotsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kannatanu löömine võla tasumise nõudmise käigus tuleb kvalifitseerida KarS § 257 järgi. Samas leidis ringkonnakohus, et süüdistuses kajastatud võla tagatiseks auto võtmete äravõtmist tuleb vaadelda osana omavoli toimepanemise sündmustikust, kuid tegu ise ei ole vaadeldav omavolina KarS § 257 tähenduses. Ringkonnakohus ei näinud põhjust vähendada T. P-le mõistetud karistust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
35. Tallinna Ringkonnakohtu
36. septembri 2008.a otsuse peale esitas Riigikohtule kassatsiooni T. P. kaitsja vandeadvokaat M. Mägi. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist T. P-le mõistetud karistuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega kergendataks talle mõistetud karistust. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Ringkonnakohus, jättes karistuse mõistmisel tähelepanuta KarS § 56 lg 2 nõuded, on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Harju Maakohtu
37. oktoobri
38. a otsusega mõistetud ja ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud karistus on tarbetult range, kusjuures kohtud on jätnud kaalumata võimaluse kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega. 7.2 Kaitsja leiab, et süüdistuse mahu vähenemise tõttu peab vähenema ka mõistetav karistus. 7.3 Ringkonnakohus on jätnud karistuse mõistmisel arvestamata T. P. isikut puudutavad asjaolud, sealhulgas tema tervise seisundi ja perekondliku olukorra.
39. Prokurör leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtud T. P-le karistust mõistes järginud KarS § 56 lg 2 nõudeid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maa- ega ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ning T. P-le mõistetud karistuse vähendamiseks. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja kassatsiooniga selles, et T. P. karistamisel vangistusega, mida KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel ei pööratud osaliselt täitmisele, on kohtud läinud vastuollu KarS § 56 lg 2 nõuetega. Maakohus on põhjendanud vangistuse kui karistusliigi valikut ja ringkonnakohus on esitatud põhjendusega nõustunud.
41. Samas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Harju Maakohtu
42. oktoobri
43. a otsusest nähtub arvutusviga, mis on apellatsioonimenetluses jäänud kõrvaldamata. Maakohus tunnistas T. P. süüdi KarS § 257 järgi ja mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust. Karistusaja hulka loeti KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 2 määras maakohus, et T. P. peab mõistetud vangistusest kohe ära kandma 2 kuud ja 27 päeva. Kohtuotsuse kohaselt ei pöörata 6 kuu pikkust vangistust tingimisi täitmisele, kui T. P. 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid. Lahutades maakohtu poolt mõistetud ärakandmisele kuuluvast 9 kuu ja 27 päeva pikkusest vangistusest koheselt ärakandmisele kuuluva 2 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse, jääb järele 7, mitte aga 6 kuud vangistust nagu on märgitud maakohtu otsuses. Seega on maakohus arvutusvea tõttu ekslikult lugenud tingimisi täitmisele pööramata jäetavaks karistuseks 6 kuud vangistust, õige on aga 7 kuud.
44. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
45. septembri
46. a otsuse T. P. süüdistusasjas KarS § 257 järgi sisuliselt muutmata, kuid teeb Harju Maakohtu
47. oktoobri
48. a ning Tallinna Ringkonnakohtu
49. septembri
50. a kohtuotsustesse täpsustuse, millega loeb T. P-le mõistetud 10 kuulisest vangistusest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel tingimisi täitmisele pööramata jäetavaks karistuseks 7 kuud vangistust. Kassatsiooni jätab kolleegium rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar