← Eesti

3-3-1-66-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-66-08 8

§-s 13 sätestatud leping valla kohustuste üleandmiseks. A. Tamm esitatud nõudega sõlmida leping ei nõustunud. Rae Vallavolikogu

  1. augusti
  2. a otsusega nr 295 otsustati mitte kehtestada Tamme kinnistu detailplaneeringut. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Rae vallaga sõlmitud lepingut, millega omanik oleks endale võtnud kohustuse tagada detailplaneeringu järgse infrastruktuuri väljaehitamise. Detailplaneeringu kehtestamisel lasuks selline kohustus Rae vallal. Valla poolt rahaliste kohustuste võtmine, millel puudub rahaline kate, ei ole mõeldav, kuna sellega tekitaks vald teadlikult enda maksejõuetuse.
  3. septembril 2007 esitas A. Tamm kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles Rae Vallavolikogu
  4. augusti
  5. a otsuse nr 295 tühistamist ning Rae Vallavolikogule ettekirjutuse tegemist detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kaevatav otsus on faktiliselt motiveerimata ja õiguslikult põhjendamata; vallavolikogu on langetanud otsuse kaalutlusõigust selgelt kuritarvitades; 2) otsuses toodud põhjused ei ole asjakohased; kinnistu planeeringulahendus ei näe ette

§-s 13 sätestatud kohustusi (avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamist kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni); Tamme kinnistu detailplaneeringu kehtestamine ei too vallale kaasa mingeid täiendavaid rahalisi kohustusi; 3) Rae Vallavalitsus alustas nõudmiste esitamist pärast Tamme kinnistu planeeringulahenduse vastuvõtmist; 4) vaidlustatud otsusega on rikutud kaebaja õigust omandi vabale valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele ning PS §-s 14 garanteeritud õigust õiglasele korraldusele ja menetlusele. 4. Rae Vallavolikogu leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning selgitas järgmist: 1)

§ 13

kohaselt on kehtestatud detailplaneeringutes ettenähtud infrastruktuuri kohustatud välja ehitama kohalik omavalitsus, välja arvatud juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole seda kohustust delegeerinud mõnele kolmandale isikule; 2) valla eelarve ega valla arengukava ei näe ette rahalisi vahendeid Tamme kinnistu detailplaneeringu järgse infrastruktuuri rajamiseks; Rae vallaga ei ole sõlmitud lepingut, millega kolmas isik oleks endale võtnud kohustuse tagada Tamme kinnistu detailplaneeringu järgse infrastruktuuri valjaehitamise; 3) valla poolt rahaliste kohustuste võtmine, millel puudub rahaline kate, ei ole mõeldav; 4) planeeringualal asub Kangrumäe tee, mis on avalikult kasutatav Rae Vallavolikogu

  1. jaanuari
  2. a otsuse nr 354 kohaselt. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt kaetakse nimetatud tee tolmuvaba kattega. Vald on mitmel korral juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et vallal puuduvad võimalused nimetatud tee katmiseks tolmuvaba kattega ning detailplaneeringu kehtestamine on võimalik üksnes siis, kui kaebuse esitaja võtab selle kohustuse enda peale.
  3. Tallinna Halduskohtu
  4. novembri
  5. a otsusega kaebus rahuldati. Kohus tühistas Rae Vallavolikogu
  6. augusti
  7. a otsuse nr 295 ja kohustas Rae Vallavolikogu uuesti otsustama detailplaneeringu kehtestamise. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) ekslik oleks asuda seisukohale, et igal juhul tuleb õigusvastaseks pidada kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsust detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks muu hulgas põhjendusel, et

§-st 13 tulenevate kohustuste täitmine infrastruktuuri väljaehitamiseks ja sellise ehitamise finantseerimiseks oleks vallale rahaliselt liigselt koormav; ei saa ka eeldada, et erahuvid kaaluvad alati üles avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused; 2) käesoleval ajal olemasoleva kruusakattega Kangrumäe tee tolmuvaba kattega katmise ettenägemine detailplaneeringus ei ole avalikult kasutatava tee väljaehitamine

§ 13

mõistes; Kangrumäe tee puhul ei ole tegemist

§-st 13 tuleneva avalik-õigusliku kohustusega, mille edasiandmine on võimalik planeeringu koostamise või ehitusloa taotlejaga muu hulgas

§-le 13 tugineva kokkuleppe olemasolul; seega on käesoleva planeeringu kehtestamata jätmisel tuginemine

§ 13järgsete kohustuste ülevõtmisest keeldumisele põhjendamatu.

6. Nimetatud otsuse peale esitas Rae Vallavolikogu apellatsioonkaebuse. Volikogu leidis, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, mistõttu otsus on ekslik. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt

§-s 13 kasutatud mõiste "välja ehitama" hõlmab endas avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni viimist detailplaneeringus ette nähtud tasemeni, mitte ainult "nullist" ehitamist; mõiste "välja ehitama" hõlmab nii olematu tee ehitamist kui ka olemasoleva tee parendamist; kui nõustuda kohtu põhjendustega, siis hakkaksid kohalikud omavalitsused hoiduma

§-s 13 sätestatud kohustuste täitmisest, kuna enne detailplaneeringu kehtestamist oli juba midagi olemas ja seega oleks tegemist parendamisega, mida aga

§ 13ei hõlma.

7. Vastuses apellatsioonkaebusele ei nõustunud kaebaja apellatsioonkaebuse põhjendustega ning palus jätta Rae Vallavolikogu apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et

§-s 13 kasutatud mõistet "väljaehitamine" saab mõista vaid kui tee ja teiste rajatiste rajamist. Kruusakattega tee tolmuvaba kattega katmise ettenägemine detailplaneeringus ei ole avalikult kasutatava tee väljaehitamine

§ 13mõttes.

Olemasolevale teele tolmuvaba katte rajamine ei ole delegeeritav A. Tammele. Vallale kuuluva tee korrashoiu kohustus lasub tee omanikul.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1834 apellatsioonkaebus rahuldati. Kohus tühistas Tallinna Halduskohtu
  4. novembri
  5. a otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega A. Tamme kaebus jäeti rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt: 1) kui detailplaneeringuga nähakse ette detailplaneeringuala teenindava olemasoleva avaliku tee parendamine, on tegemist "tee detailplaneeringukohase väljaehitamisega"

§ 13

mõttes: nimetatud detailplaneeringukohane tee oleks ehituslikult lõpetatud, kui see oleks kaetud tolmuvaba kattega; õige pole kaebaja seisukoht, et detailplaneeringust vallale ülesandeid ei tulnud; 2) kuna nende ülesannete täitmine eeldas valla eelarvest kulutuste tegemist või planeerimist, on kaalumisel arvesse võetud rahaliste vahendite puudumine asjakohane kaalutlus; 3) kaebaja on aktiivselt osalenud detailplaneeringu kehtestamisele eelnevas menetluses, kaebaja ja vallavalitsuse vahel on enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks volikogule edastamist käinud läbirääkimised lepingu sõlmimiseks, kuid kaebaja keeldus lepingu sõlmimisest; 4) kaebaja oli vallaga sõlmitud lepingust tulenevalt detailplaneeringu koostaja ning detailplaneeringus oli võetud seisukoht, et nii olemasolevast kahest kui ka planeeritavast neljast elumajast mööduv kruusatee tuleb katta tolmuvaba kattega; seetõttu on mõistetav, miks volikogu otsus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks tolmuvaba kate on vajalik; 5) eeltoodud asjaoludel on volikogu otsus detailplaneeringu kehtestamata jätmise kohta piisavalt kaalutletud ja õiguspärane; volikogul polnud muul viisil võimalik tagada infrastruktuuri detailplaneeringukohast väljaehitamist.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a otsuse peale esitas A. Tamm kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud TsMS § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatud protsessinorme. Kassaator leiab: 1) halduskohtule esitatud kaebust on A. Tamm põhjendanud sellega, et Rae Vallavolikogu kaevatud otsus on faktiliselt motiveerimata ning õiguslikult põhjendamata; kaebajale ei selgunud kaevatavast otsusest mitte kuidagi see, et vald otsustas jätta planeeringu kehtestamata üksnes sel põhjusel, et kaebaja ei nõustunud võtma enda kanda vallale kuuluva tee tolmuvaba kattega katmise kohustust; see, et vaidlus seondub üksnes tee ehitamise kohustusega, ilmnes alles kohtumenetluses; 2) vald on üheselt mõistetavalt jätnud planeeringu kehtestamata põhjusel, et kaebaja ei nõustunud sõlmima lepingut poolte lepinguprojektis loetletud kohustuste ülevõtmiseks, kuigi

§ 13

loetelusse kuulus nendest vaid üks; 3)

§ 13

normi mõte on tagada igalt ehitusloa saanud maaüksuselt juurdepääs avalikult kasutatavale teele; kuna antud juhul selline tee on olemas, siis on

§-s 13 sätestatud tagamiskohustus täidetud; 4) ringkonnakohus on kohaldanud valesti HMS § 4 lg-t 2, leides, et volikogu otsus detailplaneeringu kehtestamata jätmise kohta on piisavalt kaalutletud ja õiguspärane; puuduvad igasugused kaalutlused kaebaja varaliste huvide kohta; 5) tähelepanuta on jäetud asjaolu, et Rae Vallavalitsus tegi A. Tammele ettepaneku võtta üle infrastruktuuri väljaehitamise kohustus alles pärast seda, kui detailplaneering oli juba koostatud, vastu võetud ning ka avalikustatud; alles selles menetlusstaadiumis ettepaneku tegemine ei ole õigustatud; huvitatud isikul peab olema planeeringut koostama asudes võimalik prognoosida menetlusega kaasnevaid kulusid; 5) planeering jäeti kehtestamata kohustuste üleandmise lepingu sõlmimata jätmise tõttu ja seega sobimatule asjaolule tuginedes; 6) haldusakt ei sisaldanud piisavalt põhjendusi ning põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses pole õiguspärane. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kasseeritud otsuse tühistamist ja Tallinna Halduskohtu selles asjas tehtud otsuse jõussejätmist.

  1. Rae Vallavolikogu vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus selle üle, et detailplaneeringu koostamine A. Tammele kuuluva Tamme kinnistu jagamiseks algatati A. Tamme taotluse alusel. Detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks olid Rae Vallavalitsus ja A. Tamm sõlminud lepingu. Rae Vallavalitsuse
  3. veebruari
  4. a korraldusega nr 150 kehtestati Tamme kinnistu detailplaneeringu lähtetingimused. Lähtetingimused ei sisaldanud nõuet Kurna-Mõisaküla peakraavist kuni Saire kinnistuni kulgeva sõidutee (Kangrumäe tee) katmiseks tolmuvaba kattega. Eelnimetatud nõue sisaldub A. Tamme tellimisel koostatud detailplaneeringus. Selle detailplaneeringu seletuskirja p 3.4 kohaselt kaetakse juurdepääsutee ja sissepääsud kruntidele kruusakattega ning sõidutee Mõisaküla peakraavist kuni Saire kinnistuni tuleb katta tolmuvaba kattega. Esitatud planeeringu võttis Rae Vallavalitsus vastu
  5. jaanuari
  6. a korraldusega nr
  7. Planeeringu avalikustamise etapis planeeringu eelnimetatud nõude suhtes ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.
  8. Rae Vallavolikogu
  9. jaanuari
  10. a otsuse nr 354 kohaselt on Kangrumäe tee kantud Rae valla teeregistrisse Rae valla poolt hooldatava ja avalikus kasutuses oleva kohaliku maanteena.

§ 13

sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et detailplaneeringukohase tee väljaehitamine hõlmab ka planeeringust tulenevat kohustust muuta tee tolmuvabaks. Eelnevast järeldub, et detailplaneeringu kehtestamisel lasub nimetatud tee tolmuvabaks muutmise kohustus kohalikul omavalitsusel, kui ei saavutata teistsugust kokkulepet detailplaneeringu tellijaga. 14. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt tegi Rae vald A. Tammele ettepaneku sõlmida detailplaneeringule tuginev

§-s 13 sätestatud kohustuste üleandmise leping, mille sõlmimisega A. Tamm aga ei nõustunud. Nendel asjaoludel ning tuginedes rahaliste vahendite puudumise väitele, Rae Vallavolikogu otsustas

  1. augusti
  2. a otsusega nr 295 mitte kehtestada Kurna küla Tamme kinnistu detailplaneeringut. Kohalik omavalitsus võib kehtestada sellise planeeringu, mis on realiseeritav, sealhulgas ka avalike teede, kommunikatsioonide ja muude infrastruktuuri objektide osas. Kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus

§ 13

tähenduses seondub vajadusega leida raha detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude rajamiseks. Kolleegium möönab, et kohalikul omavalitsusel rahaliste vahendite puudumine või mitteeraldamine detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaarendamiseks võib olla piisav alus detailplaneeringu kehtestamata jätmisel. Kaalutlusõigust kasutades peab kohalik omavalitsus hindama, missugune on otsustuse mõju isikute õigustele ja vabadustele (omandiõigusele, ettevõtlusvabadusele jne) ning kas detailplaneeringu mittekehtestamine on põhjendatav ülekaaluka avaliku huviga. Võimalik õiguste piirang peab olema proportsionaalne ja otsus peab vastama võrdse kohtlemise põhimõttele. Raha puudumise kui argumendi või kaalutluskriteeriumi sobivust hinnates tuleb arvestada asjaolu, et vahendite olemasolu või puudumine detailplaneeringute täitmisega seonduvate kulude katmiseks on kohalikul omavalitsusorganil üldjoontes teada juba detailplaneeringu menetluse algatamisel. Seetõttu peaks kohalik omavalitsus juba planeeringutaotluse läbivaatamisel kaaluma, millised kulutused võivad kaasneda selle planeeringu täitmisega ning vajadusel läbi rääkima planeeringu tellijaga nende kulutuste katmise tingimused. Sellisel juhul on taotleja juba eelnevalt informeeritud kohustustest, mis tekivad detailplaneeringu kehtestamisel ning tal on võimalik planeeringutaotlusest loobuda või seda muuta. Selles asjas kohalik omavalitsus nii toiminud ei ole. Kolleegium rõhutab, et selle detailplaneeringu puhul ei olnud kõik kulutused vallale ettenähtavad. Detailplaneeringuga hõlmatud tee tolmuvabaks muutmise nõue ei sisaldunud detailplaneeringu lähteülesandes, vaid tulenes vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringust. Seetõttu ei olnud vastavate kulutuste vajalikkus ka kohalikule omavalitsusele planeerimismenetluse algatamisel ettenähtav ning vastavad kulutused polnud planeeritud. Nendel asjaoludel pole põhjendatud ka kassaatori väide, et talle tehti ettepanek infrastruktuuri objekti rajamise kohustused üle võtta ootamatult. 15. Kolleegium peab aga käesoleva asja lahendamisel vajalikuks pöörata tähelepanu kohustuste ulatusele, millede ülevõtmist A. Tamme poolt vald taotles. Toimiku lehtedel 61 kuni 64 on notariaalse lepingu projekt, mis oli koostatud Rae valla ja A. Tamme suhete korraldamiseks

§-st 13 tulenevate kohustuste täitmisel. Kohtulahenditest ei selgu, kas nimetatud lepinguprojekt on asjassepuutuv ning kajastab õigesti Rae valla poolt seatud kohustusi. Kohtud ei ole hinnanud ka Rae valla poolt seatud kohustuste põhjendatust. Kassaator on väitnud lepinguliste kohustuste ülemäärasust, nimetades, et lepinguprojektis sätestatud kohustustest tulenes

§-st 13 ainult üks. Kolleegium rõhutab sellega seoses, et

§ 13

piirdub üksnes detailplaneeringujärgsete infrastruktuuri objektide rajamise kohustuse sätestamisega. Kassaatori väide, et valla poolt esitatud ettepanek ja lepinguprojekt hõlmas detailplaneeringust tunduvalt laiemat objektide ringi, ei ole ümber lükatud. Kohtud pole kontrollinud ka detailplaneeringust tuleneva teelõigu tolmuvaba kattega katmise kohustuse vastavust lepingu projektis (p 3.4.2) sisalduvale nõudele rekonstrueerida Kangrumäe tee kolmekordse pindamisega kattega teeks Mõisaküla peakraavist kuni Saire katastriüksuseni. Kolleegium leiab, et juhul, kui Rae valla poolt planeeringu tellijale lepinguga üleantavate tööde maht ei vasta detailplaneeringule, ei saa kohalik omavalitsus detailplaneeringut kehtestamata jätta motiivil, et isik keeldub planeeringujärgsete kohustuste ülevõtmiseks lepingu sõlmimisest. Sellisel juhul ei ole selge ka otseselt planeeringuga seonduvate valla rahaliste kohustuste ulatus ning selliste vahendite puudumise argumendi kaalukus detailplaneeringu kehtestamata jätmise otsustamisel. 16. Kolleegium leiab eeltoodust lähtuvalt, et ringkonnakohus ei ole välja selgitanud kõiki asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid ning ei ole nõuetekohaselt hinnanud kõiki tõendeid, millega on rikutud HKMS § 16 lg 2 ja lg 3 nõudeid. Nimetatud puudused ei ole kõrvaldatavad kassatsioonimenetluses. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2008. a otsuse haldusasjas nr 3-07-1843 ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Seetõttu ei otsusta kolleegium ka menetluskulude jaotust. Kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.